Ulmestaar Seili Ülper
Ah mis siin ikka öelda:) Tere, minu nimi on Seili.
Töötan Lutsu raamatukogus. Kui ma ei ole tööl siis olen ilmselt kas teatris midagi vaatamas või kuskil karaoket laulmas. Viimasel ajal küll mõlemat harva, aga ega see nii kauaks jää, nõrkused, teate ju küll... mõni ilmselt ütleks ka hobid. :) Vahel juhtub, et kukun ka üsna kahlase väärtusega luuletusi või laulusõnu kirjutama aga see eeldab mingit suuremat emotsiooni ja noh sel hetkel tundub asi mõtekas olevat...
Enamjaolt ma leian, et inimesed on ilusad ja head. Eriti need, kes kohe karjudes minema ei jookse muidugi :D
Nalja peab saama ja huumorimeele puudumine on ikka üks suur õnnetus, mis inimest võib tabada, kas te ei leia? Samasugune nagu oskamatus enese üle naerda, kui on vaja.
Üldiselt kes tahab midagi teada võib tulla julgelt ja küsida. Ma ei hammusta, luban :) Aga võib juhtuda, et kallistan, seda ilmselt võivad päris paljud kinnitada :D
1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?
Hetkel loen SH 68. raamatut ehk siis Andrei Beljanini raamatut "Tsaar Gorohhi salajuurdlus". Meeldib, muidugi meeldib! :D Äärmiselt lõbus lugemine minu meelest. Jabur, naljakas ja noh natuke ikka põnev ka. Soovitan ikka, eriti, kellel on soov lugeda vahelduseks midagi, mis ei ole tõlgitud inglise keelest ja on seeläbi juba nii teistmoodi. Muidugi on see maitse asi. Mul on mingi kiiks selle venelaste kõnepruugi, lauseehituse ja stiiliga - hirmsasti meeldib :D
Sellest lähtuvalt ma ilmselt kipun inimestele soovitama nii Zotovi "Mõrvad põrgus" - loomulikult hoiatustega, et mis huumorit puudutab, kõigile ei pruugi naljakas olla... - kui ka Pehhovi "Siala kroonikaid".
Kallis vend otsustas lõpuks oma Netflixi jagada (ma juba kuulen : welcome to the club tervitust, mhmh. Got me)
Noh et siis Witcher :D Raamatud olid loetud enne ja väga meeldisid. Sari meeldis ka. Krt, ma pean nüüd seda õnnetut Supermani vaatama, ainuüksi selle präast, et teada saada, kas kutt teeb sama hulluksajavalt seksikat häält nagu Witcher või mitte... :D
Ja noh siis sai see sari läbi ja saabus järgmine "lõks" -ehk siis sari "Lucifer". Noh ega muidugi, poisil endla ka viga ei ole aga kuratlikutl hea tekst on sel sarjal minu meelest! Ja pöörded on ka toredad.
Märgin ära, et ma olen väga närb sarjavaataja olnud, nii et lustimist on nüüd tükiks ajaks :P
Mänginud ei ole ammu midgi.
2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?
+ ehk kasuks tuleb: (must) huumor, iroonia, sarkasm, leidlikud võrdlused ja muhedad dialoogid. Üllatuslik sündmuste kulg. Sellised "mis just juhtus!?" hetked.
Seks ja ropendamine ei häiri, eriti kui see on asjakohane ja hästi kirja pandud. Et väga hea lugu minu jaoks on selline, et ma naeran ennast ribadeks või töinan uppumiseni - superhea lugu on selline kus saab mõlemat teha :) Hea on kus vähemalt saab naeratuse kätte :) See peab lihtsalt kuidagi, ühte või teist pidi, korda minema või puudutama.
Mulle meelidb, kui autor on viitsinud selles osas vaeva näha, et ta kasutab võimalikutl palju erinevaid väljendeid, kus võimalik, mitte ei korda sama asja. Sünonüümirohkus ruulib :)
- ehk kahjuks tuleb: Liiga väike kiri! :D (see peab olema kas lemmikautor või mingi muu väga suur põhjus, kui ma ennast kribukirjaga piinama hakkan, kahju muidugi, et avad raamatu vaatad ja mõtled: nope, sorry raamat, jääb ära! )
Konarlikud laused. Liiga pikad ja keerulised laused. Kui toimetaja on kirjas aga kirjavigu, lausevigu, jms. on nii palju, et hakkad juba tähele panema, see käib lihtsalt närvidele. Kui jutt nagu seisab -et leheküljed lähevad aga kuidagi mõtet asjal ei ole ja on lihtsalt igav - lõpuks kuhugi jõudmata õieti. (Hetkel meenub ainutl üks selline kohutav ulmekas muidugi... aga ma parem otse ei ütle, fännid lintšivad mu ära. :P Seal oli nii palju potensiaali minu meelest ja oli häid hetki ja siis see lihtsalt...raisati ära! Hea et see väike roheliste kaantega raamat vähemalt õhuke oli, teist ja kolmandat, mis on koos paksus roosas raamatus ma enam lugema ei hakanud... vbl. kui mul väga suur enesepiinamishoog peale tuleb... lootusega et läheb paremaks. Olen kuulnud, et ei lähe... ) :P
3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.
Tunnistan esmalt, et mul on kohutavalt halb mälu. Enamasti mäletan pigem emotsiooni mõne aja pärast. Et kas meeldis või mitte näiteks. Lisaks ma loen talumatult aeglaselt ja seepärast ma loen mitu korda üht raamatut haruharva. Mulle tundub, et väga rakse on välja valida just kolme. Aga nagu eelpool korra sai mainitud, siis mingi teema on venelastega, seega Sergei Lukjanenko oleks ehk üks lemmik, ja mul on sügavalt ükskõik, mida autori kohta räägitakse Mulle tema asjad meeldivad. Kõike head ka ei saa, eksole...
Mis veel meeldinud on, neid on palju, aga välja tooks siinkohal järgmisena John Scalzi, sest temale ma võlgnen selle, et ma ei käi enam nn. kosmoseulmest kaarega mööda vaid mulle hakkab juba täitsa meeldima. :)
Edasi läheb keeruliseks... Noh Amberi sari muidugi... ja nt. terve sari: Surematu Nicholas Flameli saladused - jah see on noortekas ja puha aga nii hästi kribatud minu maitsele : kiire, põnev, üllatusterohke, tänapäev on segatud müütide, maagia ja reaalaselt eksisteerinud kohtade-isikutega. See on selline sari, millest mul oli kahju, et see läbi sai.
4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni, kuidas Reaktorini?
Noh muinasjutte sai ju ammu juba loetud. Kes see seda kõike enam mäletab. Eks see käib natuke ka hooti - mingi hetk ei võta ühtegi ulmekat kätte ja loen krimi ja veidraid asju ja siis äkki on jälle ulme platsis. Reaktor :) Noh raske on temani mitte jõuda, kui sul on lapsepõlvest peale sellised nupsud sõpsid nagu JJ ja Ove :) Lisaks tuleb välja, et ma olen 2011 Reaktorisse isegi jutu kribanud, millest ma tegelikult mitte midagi ei mäleta... :P Ja seegi sai alguse Mandi kirjutamistoast. Ma vähemalt proovisin aga üsna ruttu sain ma aru, et ma jään parem luuletuste juurde, kui üldse. :)
5. On sul lemmikloomi?
Mhmh. Mitme nimega kass. See tähendab et teda kutsutakse nt : Beebi, Väike Paksloom, Kassipoeg, Pahandus, Lootusetu Loom. Beebi on siis see nimi mis on loomaarsti juures kirjas, sest noh see jäi vaesekesele külge väiksena, kui ta veel beebi oli, eksole ja kuna keegi midagi mõistlikku ei leiutanud siis nii nüüd ongi :)
(Meie poolt Seilile kõva kalli tänuks sajanda numbri koogi eest ja õnnesoovid peatse sünnipäeva puhul! - Toimetus)
HÕFF tähistab H. P. Lovecrafti 130. sünniaastapäeva
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tähistab õudusulmekirjanik H. P. Lovecrafti 130. sünniaastapäeva, tuues ekraanile hulk tema teoste järgi tehtud filme eesotsas kõige uuemaga „Värv maailmaruumist” ("Color Out of Space").
Viimast pidas H. P. Lovecraft (1890–1937) oma lemmikjutuks ja selle tegevus keerleb salapärase meteoriidi ümber, mis Gardneri-nimelise farmeri maale kukub ja tema perekonna elu õudusunenäoks muudab.
Lovecrafti kaubamärki, kosmilist õudust esindava teose ekraniseeris Richard Stanley, kelle varasemaid töid, küberpunkfilmi „Raudvara” ("Hardware") ja õudusfilmi „Kõrbekurat” ("Dust Devil") peetakse omas žanris kultuslikuks. Peaosa mängib filmis Nicolas Cage.
„Kirjeldamatult imelik,” kirjutab National Post. „Naljakas, sassis, nimme ülepakutud,” lisab The Variety. Ja Hollywood Reporter resümeerib: „Hirmutab tõepoolest.”
Eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil esilinastunud filmist on saanud nüüdseks maailma festivalide menuk.
Lisaks sellele jõuavad Haapsalus ekraanile Andrew Lemani film „Cthulhu kutse” ("The Call of Cthulhu", 2005) ja Stuart Gordoni film „Re-Animator ehk elustaja Herbert West” ("Re-Animator", 1985). Esimeses pärandab surev professor oma lapselapsele Cthulhu-nimelist kultust käsitlevad materjalid, mida too edasi uurima asub, avastades meresügavusest ärganud iidse kurjuse, pooljumala nimega Cthulhu. Seda tummfilmi esteetikat järgivat tööd peetakse üheks kõigi aegade parimaks H. P. Lovecrafti teoste ekraniseeringuks.
Teises leiutab „hull teadlane” Herbert West heleroheliselt helendava seerumi, millega saab äratada ellu surnud kudesid – olendeid, inimesi ja isegi kehaosi. Ka see film, mis ühendab pungiliku vabadusega ekstraverised eriefektid ja üle vindi huumori, kuulub Lovecrafti fännide lemmikute sekka.
Maiuspala tõotab kujuneda ka Lovecrafti loomingust inspireeritud lühifilmide programmist, kuhu valitud tööde autorid on kuulutanud õuduste meistri oma mõjutajaks või kelle puhul võib tabada lihtsalt lovecraftilikkust.
HÕFF jätkab sellega kirjaniku loomingu tutvustamist, mis algas 2018. aastal, kui ekraanile jõudis Sean Branney film „Pimeduses sosistaja” ("The Whisperer of Darkness", 2011).
H. P. Lovecraft on Edgar Allan Poe ja Stephen Kingi kõrval kõige enam õudus- ja ulmefilmide autoreid mõjutanud kirjanik. Tema õpilasteks peavad end näiteks Guillermo del Toro, John Carpenter ja Brian Yuzna.
15. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab tänavu aset 30. aprillist 3. maini. Festivalil linastub üle 35 filmi 15 riigist ja selle avab Ant Timpsoni õuduskomöödia „Tule issi juurde”.
Festivali passid on juba müügil aadressil . Kogu programm avalikustatakse ja piletimüük algab 9. aprillil.
Õhtud eesti ulmega: Ulmeajakiri Reaktor 100. number
Reaktori sajanda numbri väljaandmise tähistamiseks sai sõbrapäeval korraldatud Tartu Kirjanike Majas üks mõnus koosistumibe. Peatoimetaja Triin Loide pidas väikese kõne ning juhtis vestlusringi, mekkida sai kesvamärjukest
Pildistas Ene Kallas
Tartu ulmikute teine reede
Peale õhtut koos Reaktori ja selle toimetusega jätkus edasi juba traditsiooniline Õlleministeerium ja lõputud vaidlused elu mõtte üle.
Pildistas Laura Loolaid
Tallinna ulmikute kolmas reede
Pildistas Riho Välk
