Nora Roberts: Aasta üks


See algas aastavahetusel.
Haigus saabus järsku ja levis kiiresti. Hirm levis veelgi kiiremini. Nädalate jooksul kadus kõik, millele inimesed seni lootsid. Elektrivõrk varises põrmu;
seadused ja valitsus haihtusid ja rohkem kui pool maailma elanikkonnast oli surnud.
Seal, kus kunagi oli kord, valitses nüüd kaos. Teaduse ja tehnoloogia võimu taandudes kerkis esile maagia. Osa sellest oli hea, näiteks Lana Binghami maagia, mida ta praktiseeris katusekorteris koos oma armsama Maxiga. Osa sellest oli kujuteldamatult kuri ja see võis hiilida kõikjal – tänavanurgal, süngetes tunnelites jõe all või hoopis inimestes, keda arvasid kõige paremini tundvat ja armastavat.
Kui levisid teated, et laastatud tänavatel patrullivate võimude eest ei ole kaitstud ka immuunsed ega võimetega inimesed ning loota saab vaid kaaslastele, otsustasid Lana ja Max rusudes New Yorgist põgeneda. Samal ajal liikusid ka teised rändurid läände, otsima uut maailma. Chuck, geenius, kes üritas läbi häkkida võrguühenduse kaotanud maailmast. Arlys, ajakirjanik, kes oli kaotanud oma vaatajaskonna, kuid kasutas tõe ülestähendamiseks paberit ja pliiatsit. Fred, tema noor kolleeg, kes õppis tundma oma kasvavaid võimeid sellele süngele olukorrale lausa kohatult optimistlikult. Lisaks Rachel ja Jonah, leidlik arst ja parameedik, kes peletasid eemale meeleheidet, keskendudes püüdlustele hoida elus noort ema ja kolme vastsündinut.

Kirjastus Ersen, tõlkinud Ester Eggert
384 lk

Andy Weir: Artemis


Jasmine Bashara pole kunagi tahtnud hakata kangelaseks. Ta tahtis lihtsalt rikkaks saada. Mitte metsikult rikkaks nagu mitmed külalised tema kodulinnas Artemises, inimkonna esimeses ja ainsas Kuu-koloonias, vaid lihtsalt niipalju jõukaks, et kolida välja oma kirstusuurusest korterist ja süüa midagi paremat kui maitsestatud vetikad.
Niisiis, kui võimalus kiiresti palju teenida tekib, ei suuda ta jätta seda kasutamata. Mis sest, et selleks on vaja kasvada pisismugeldajast suurkurjategijaks. Ent täiusliku kuritöö kavandamine osutub alles tema probleemide alguseks, sest tema väike ilus rööv viib ta otse keset hoopis suuremat vandenõud võimu haaramiseks terves Artemises.

Andy Weir sai tuntuks raamatuga “Marslane”, millest valmis ka samanimeline film. “Artemis” on tema uus raamat lähitulevikust, seekord Kuule rajatud baasist.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Tiina Randus
344 lk

Agur Karukäpp: Valuhoidjad (Looming nr 6)


Ajakirja Looming juunikuu numbris on ilmunud Agur Karukäpa õudusjutt “Valuhoidjad”, kus tegutsevad aborti teinud naine, tema maha jätnud mees, lootest arenenud kummitustüdruk ja tollele teisest ilmast järgi tulnud sünge võõras.

Maniakkide Tänav: Newtoni esimene seadus


Ajalehes Lääne Elu hakkas 3. aprillist ilmuma Maniakkide Tänava pikem lugu “Newtoni esimene seadus”.

N. K. Jemisin: Viies aastaaeg


See on manner, mis pole rahulik isegi heal päeval. Selle nimi on kibedalt paradoksaalne – Rahu. Selle inimesed elavad pidevas katastroofivalmiduses. On siiski miski, mida nad kardavad rohkem kui aastatepikkust vulkaanitalve – orogeene, kes suudavad kasutada maad relvana. Peaaegu üheaegselt toimub kaks kohutavat sündmust. Vaikses asulas õpetajana töötav Essun avastab koju tulles, et tema abikaasa on surnuks peksnud nende pisipoja ja röövinud tütre. Võimas kättemaksuhimuline orogeen rebib kaheks terve Rahu kontinendi. Hiiglaslikust kraatrist õhku paiskuvad tuhapilved katavad taeva ja saabuv viies aastaaeg võib kesta kümneid aastaid. Sadu. Või koguni tuhandeid. Essun on sunnitud vaatama tagasi oma minevikku. Kusjuures maailma lõpp teda ei heiduta. Kui vaja, on Essun valmis isakese Maa ise lõhki rebima, et oma tütart veel elavana maha. Ta asub teele.
„Viies aastaaeg“ pärjati 2016. aastal maineka Hugo auhinnaga. Tegu on „Lõhutud Maa“ triloogia esimese raamatuga.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Sash Uusjärv
376 lk

Enn Põldroos: Circletown


See raamat räägib arenguvõimalustest, mis tõenäoliselt ei teostu kunagi.

Ometi – nende kujutletavate sündmuste algimpulsid peituvad suuremal või vähemal määral meis kõigis. Nad annavad varjundi meie igapäevamõtetele ja -tegudele
– vahel vaevumärgatavalt, kuid mingil õnnetul hetkel ka silmatorkavalt. Circletown varjub meis kõigis.

Aastatuhandete jooksul on inimkond loonud iseenda, korjates kildhaaval kokku tohutu kultuurikogumi ja vormides siis ennast selle vaimus. Meie juured pole kinni vaid lokaalses kodumurus, vaid haaravad aegu ja kaugusi. Kuid Ikka ja jälle juhtub, et inimesi surutakse nägupidi hetkeseisu ja öeldakse, et see ongi ainus ja arvestatav. Kerkivad müürid ümber Circletownide – kas tegelikkuses või meie teadvuses. Ikka ja jälle vihjatakse, et mõtlemine on pahe.
Kui oleme kaotanud võime sissepääsuks aastatuhandete vaimsetesse ladestustesse või kui meid selles takistatakse, võivad tagajärjed olla kurvad.

Nagu utoopiates-antiutoopiates tihti, ollakse selleski kirjatükis kinni pigem kaasaja muredes. Raamat on mõistulugu sellest, mis juhtub, kui me unustame või oleme sunnitud unustama.

Kirjastus EKSA
112 lk

José Saramago: Tujukas surm


„Järgmisel päeval ei surnud enam keegi“ – selle lausega viib nobelistist portugali kirjanik José Saramago (1922–2010) meid oma 2005. aastal ilmunud romaanis ühte nimetusse riiki, kus juhtub midagi enneolematut. Surm tüdib oma tööst ja uue aasta algust kuulutanud kellalöögist peale ei sure enam ükski inimene. Nende saatuseks on elada igavesti. Kas tõesti on inimkonnale osaks saanud ülim õnn – surematus ja igavene elu? Väljavalituks osutunud riigi kodanike esialgne eufooria asendub peagi järjest rängemate eluliste probleemidega, nõnda et riik jõuab katastroofi ja kaose veerele. Surm otsustab seepeale reegleid muuta ja hakkab inimestele saatma lillas ümbrikus eelteateid neid nädala pärast ootavast elulõpust. Kuid on üks inimene, kellele ta seda kirja ära saata ei suuda


Terava pilgu ja vaheda sulega kirja pandud romaan vaatleb, kuidas tulevad tavalised inimesed, valitsus, aga ka kuritegelikud ühendused toime aina suureneva füüsilise ja kõlbelise kaose tingimustes, pannes lugeja mõtisklema surmast ja selle puudumisest, surma inimlikkusest, ligimesearmastusest.

Romaan on elegantne mõistulugu, vaimukas satiir poliitika ja kiriku silmakirjalikkuse pihta, irooniline ja ühiskonnakriitiline mõtisklus filosoofilistel, poliitilistel, sotsiaalsetele ja usuteemadel, samas ka liigutava armastuslooga.

Kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Janne Kukk
208 lk

Kersti Kivirüüt: Värav


Kersti Kivirüüt on eesti haridustegelane ja kirjanik, viie romaani ja paljude lühijuttude autor, kes peamiselt kirjutab etnoõuduse žanris, kuhu kuulub ka „Värav“. Peamine osa tegevusest toimub Meerapalu rannakülas, kuhu pimeduse saabudes ilmuvad zombid, kellega külaelanikud on juba üsna harjunud. Põhisüžee kõrval on selles romaanis peamine väikese külakoha ja selle elanike värvikas ja vaimukas kujutamine.

Laanehunt hoidis külmaleevenduseks käsi rinnal risti ja liikus auto juurde. Enne kui ta rooli taha istus, köitis ta tähelepanu veider udu, mis metsa alt küla poole roomas. Justkui oleks suuremat sorti vedela lämmastiku anum kummuli pööratud – põlvekõrgune udujärv valgus aeglaselt, kuid järjekindlat allavoolu Peipsi suunas. Ühtäkki märkas ta metsaserval seismas teismelist tüdrukut vanamoodsas sitskleidis. Umbes sarnast kleiti kandis Laanehundi ema Brežnevi-aegsetel lapsepõlvepiltidel. Tüdruku olekus oli midagi õõvatekitavalt kummalist
– ta seisis metsaveerel ja vaatas ainiti Laanehundi poole.

Kirjastus Fantaasia
126 lk

Derek Landy: Detektiiv Luukas Leebesurm – Nurjatute kuningriik


Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest.„Detektiiv Luuker Leebesurm: Nurjatute kuningriik “ on seitsmes lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.
Maagia on haigus. Üle kogu maa areneb tavalistel inimestel järsku välja metsikuid ja ebastabiilseid võimeid. Jumalate maagiat kasutades võivad nad linna lõhki kiskuda, kui keegi neile vastu ei astu. Luuker Leebesurma ja Valküüria jaoks tuleb vist jälle üks selline päev…

Kirjastus Pikoprint, tõlkinud Mario Pulver
688 lk

Taavet Kase: Surmamaks


„Surmamaks” on võimalikku tulevikuühiskonda kujutav vaimukas ja seikluslik hoiatusromaan. Teos eristub originaalse idee, stiililise omapära ja autorimina maailmapildi poolest kõigest muust seni eesti keeles kirjutatust, säilitades sealjuures olulisima – mõnuga loetavuse.

Kirjastus :paranoia
174 lk

Robert Silverberg: Valitud teosed 3: Märkmeid eel-dünastilisest ajastust



Koostanud Raul Sulbi. Inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht, Priit Kenkmann, Martin Kirotar, Maria Reile, Külli Seppa, Raul Sulbi, Jaana Talja.

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

"Käesoleva kogumiku lood on kirjutatud sel segaduste ajal, kui maailmas ei olnud enam ühtki turvatsooni – aastail 1969–1974. Inimesed kandsid kummalisi riideid ja olid kummaliste soengutega, suitsetasid üheskoos kummalisi aineid, lugesid ja kirjutasid kummalisi asju. Need ajastu ilmingud, mis tunduvad meile nüüd kummastavad ja tänapäeva noortele peaaegu ebareaalsed, olid loomulikult sügavama haiguse ja segaduse sümptomid. Meid oli sädelevast lootusest ilma jäetud ning inimkoosluse alused üldiselt olid puruks kistud. Rumalad liidrid tirisid meid masenduse mülkasse ja lootusetusse sõtta, mille vastu meie riigi noored mässu tõstsid, ning kogu ühiskond langes kaosesse. Meeleheitlikud uued käitumisstiilid peegeldasid sisemist meeleheidet kõigil ühiskonna tasanditel."

Kirjastus Fantaasia.
381 lk
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0732)