Ulmestaar Maniakkide Tänav

1.      Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, mänginud oled?

 Loen hetkel kahte raamatut: Kerberose „Summoner awakens" ja Šamil Bassajevi „Pühasõdalase raamatut". Esimene on hea litrpg-meelelahutus ja teine on huvitav pilguheit džihadisti mõttemaailma. Filmidest vaatasin sellist värsket ulmemärulit nagu „Atlas" ja kuigi see ei olnud midagi filmimaailma raputavat, siis vahelduseks üks film, mille ma lõpuni vaatasin ja jäin rahule. Selliseid võiks aastas neli-viis tükki ette sattuda ja ajaviiteks vaadata. Praegu ma enamuse ajast midagi huvitavat ei leia. Eelmine selline huvitav filmitükk oli telesari „Halo". Kahjuks, nagu minu jaoks huvitavate sarjadega tihti juhtub, nende tootmine jääb kas aastateks venima või jäetakse see pooleli. „Haloga" juhtus niiviisi teise hooaja järel.

2.      Kui reastada ulme kolm alamžanri sinu isiklikku huvitavusjärjestusse, siis milline see kolmik oleks? (koos mõne õigustava-selgitava lausega)

Hetkel on nendeks deck-building lit-rpg, kosmose-küberpunk ja dark fantasy. Miks nad mind just huvitavad? Eks see vajaks sügavamat psühhoanalüüsi, aga igatahes olen ma neist hetkel piisavalt sisse võetud, et ise nendes žanrites kirjutada. Võib-olla seepärast, et ma tunnen, et ma leian neist jätkuvalt midagi uut, samas nautides piisavalt tuttavat? Ja kirjutan neisse seepärast, et tunnen – suudan neisse anda omapoolset uudsuse panust, samas säilitades piisavalt vana ja mõnusat.

3.      Kui nimetada midagi, mis sind justnimelt ulme juures paelub, siis mis selleks on?

Piiramatu fantaasialend.

4.      Millist sinu jaoks olulist ulmeraamatut julgeksid või tahaksid soovitada oma emale? Oma ämmale? Naabri-pensionärile? Ja miks?

Oma emale olen ma ette vedanud pea kõik ulmekad, mis mulle raamatukogus näppu on jäänud, ja jätnud tema enda otsustada, mis talle meeldib ja mis mitte. Üldiselt ma ei oska inimestele väga soovitada nende jaoks spetsiifilisi asju, sest kunagi ei tea, mis kellele meeldida võib. Inimesed üllatavad mind oma maitsega tihtilugu. Aga ma usun, et selline huvitav asi sellele seltskonnale (ema, ämm, naaber jne) oleks D. E. Shermani sari „Keiran" või siis Honour Rae sari „All the skills". Sellised mitte liialt verised, oma teatud südamlikkusega ja põnevad lood. Kumbki sari on hetkel alles pooleli. Miks need minu jaoks on „olulised ulmeraamatud"? Kumbki sari defineerib minu jaoks oma alamžanrit, sest nad on selle väärikad esindajad. Millised need alamžanrid on? Need, kes loevad, saavad teada.

5.      Mis on viimase 10 aasta jooksul olnud sinu suurim elamus, muutus või kogemus? Ükskõik, ulmes või mujal, üks või mitu. Räägi sellest pisut lähemalt.

Suurim on muidugi lapse sünd nagu alati, aga lisaks sellele muidugi litRPG sünd ja uued Eesti ulmefilmid nagu „Kratt“ ja „Lapsmasin“. Mõlema viimase puhul tunnen rõõmuga, et ulmes on toimunud mingi areng ja edasiminek, mis võimaldab nautida armastatud žanrit. LitRPG on näidanud, et ta on tulnud selleks, et jääda ja areneda. Uued Eesti ulmefilmide tegijad on tulnud – ma loodan –, samuti selleks, et jääda ja areneda. Hoian mõlemale pöialt.

Toimub

8. novembril toimub Tartu Kirjanduse Majas üritus ”Õhtud Eesti ulmega” ja külaliseks on Meelis Kraft. Kirjanikuga vestleb Heinrich Weinberg.
Kohtumise algus kell 19.00 ja õhtu jätkub istumisega Õlleministeeriumis.

Tallinna Keskraamatukogus toimub viies kohtumisõhtu sarjast ”Õhtus on ulmet” ja külaliseks on ulmekunstnik Liis Roden. Kunstnikuga vestleb Manfred Kalmsten.
Ürituse algus kell 18.30 ja õhtu jätkub istumisega KuKu klubis.



13. novembril toimub Sindi seltsimajas kirjandusõhtu ”Tiit Tarlap – mitte ainult ulmekirjanik”. Õhtut juhivad Mart Juur ja Kaupo Meiel.
Kestus: 18.00-20.00.
 


Toimus

Tumedad Tunnid oktoobris - ettekandele tuli Häli Kivisilla lootusrikas ulmejutt "Harjusk."
Jutt on ilmunud Eesti esimeses hopepungi kogumikus "Kübeke elutervet vihkamist" (Fantaasia 2024) Koost. M. Kalmsten ja K. Kääramees. Kõhedat kuulamist!


31. oktoobril eetris olnud saates ”Kultuuristuudio. Arutelu” olid Kaupo Meieli külalisteks tõlkija-toimetaja Sash Veelma ja filmirežissöör Sulev Keedus. Välismaa televiisori või arvuti olemasolul on saade kindlasti kuidagi-kuskilt järelvaadatav.

Galeriis 1826 toimus 27. oktoobril Reet Sau raamatu ”Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus” esitlus. Autoriga vestles Jürgen Rooste. Raamatust on kirjutanud ka autor oma blogis - LINK

18. oktoobril toimus Tallinna Keskraamatukogus neljas õhtu sarjast ”Õhtus on ulmet ” ja külaliseks oli ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Kirjanikuga vestlesid Lüüli Suuk ja Manfred Kalmsten.
Ürituse videosalvestus: LINK

11. oktoobril esitleti ”Õhtud Eesti ulmega” raames Triinu Merese uut raamatut ”Omasid ei jäeta maha”. Kirjanikuga vestles Raul Sulbi.
Videosalvestus: LINK


Oktoobri esimestel nädalatel külastasid kirjanikud raamatukogusid ja koole. Sel aastal sai külastatud 14 maakonda – 12 raamatukogu ja 7 kooli.

Raamatukogutuurist “Sõnaränd 2024” võtsid osa ka ulmekirjanikud Triinu Meres ja Maniakkide Tänav.