Kuigi HÕFFi täisprogramm pole veel nende leheküljel avaldatud on siiski teada juba piisavalt, et praeguse Reaktori avaldamiseks saaks mingi lühikese kokkuvõtte teha.

Esiteks eriseansid, Reich of the Dead kujutab endast esilinastust mis kujutab siis Eesti esimest natsi-zombi filmi. Värskes Eesti lühimängufilmis “Reich of the Dead” võitlevad kaheksa eriülesandega eliitsõdurit II maailmasõja ajal natside välja töötatud ja 70 aastat hiljem ootamatult valla pääsenud viirusega, mille eesmärk on äratada ellu sõjas hukkunud saksa sõdurid ja luua neist elavate surnute superarmee. „Lubame Eesti esimest B-kategooria exploitation-zombifilmi ja loodetavasti ka naeru,” ütles filmi režissöör ja stsenarist Julius Kits, kes koos kaasstsenaristi ja produtsendi Harly Kirspuuga on tuntud Imelike Filmide Festivali ehk IFFi korraldajana. Väga eepilisi erieffekte siiski ilmselt oodata pole kuna Nulleelarveline Eesti esimene B-kategooria exploitation-zombifilm on valminud õhinapõhiselt peamiselt sõprade ja tuttavate abiga.

Teiseks eriseansiks on valitud Matrix. Ehk HÕFF tähistab küberpõneviku „Matrix” 20. sünnipäeva suure tasuta eriseansiga. „Matrix” linastub HÕFFil koostöös USA saatkonnaga, mille esindaja juhatab sisse ka seansi. Linastus on tasuta ja kõige efektsemate filmist inspireeritud kostüümide kandjaid ootavad üllatused.Põhiprogrammist on avaldatud hetkel kolm filmi. Neist esimene „Las kaamera käib -zombid!” on analoogselt “Reich of the Dead”ile väikeseelarveline film, kuid on saanud auhindu ligemale 30 festivalil ning kogunud Jaapanis 27 miljonit dollarit kassatulu. Mahajäetud tehases vändatava mikroeelarvelise zombifilmi võtteid segavad päris zombid – kõlab nagu järjekordne stamp, aga pole seda teps mitte. 37 minutit pika kaadriga algav linateos muudab mitmel korral leidlikult suunda ja pöörab lõpuks kõik pea peale.

Teise filmi „Uskumatu” kohta kirjutab veeb järgmist: Vahetult enne jaanipäeva muutuvad Rootsis üleöö tummaks kõik infokanalid ja enne, kui keegi aru saab, mis toimub, hakkavad juhtuma uskumatud asjad. Veidi enam kui sajasse riiki müüdud film valiti mullu ühe maailma nimekama fantaasiafilmide festivali Fantastic Fest kavva ja tähelepanuväärse asjana on esile toodud ka fakt, et Rootsi filmiinstituudi standarditele projekt ei vastanud.

Ka kolmas film on osaliselt Rootsi päritolu, täpsemalt siis küll Rootsi-Taani ühistööna valminud „Koko-di Koko-da” ning tegemist on sürrealistlike elementidega psühholoogilise põnevusdraamaga lapse kaotanud abielupaarist, kes satub metsas telkides luupainajalike sündmuste keerisesse.

Friikidele lubatakse hetkel vaid üht filmi nimega „Vägivaldne teekond”, millest lubatakse ultravägivaldset nukufilmi. Noored kangelased satuvad juhuslikult mägedes asuvasse inimtühja lõbustusparki – iga lapse unistuste paika –, mille tegelik otstarve selgub õige pea. B-õudus, keha-horror, ulme, kaijū – mida siin kõike ei ole. Autor ise nimetab oma tehnikat geki-matsiooniks, kus kasutatakse paberist välja lõigatud tasapinnalisi figuure koos suitsu, vedelike ja kõikvõimaliku lögaga.

Retrofilmide osas on analoogselt põhiprogrammiga teada kolm filmi. Esiteks  telelavastus „Kollane mask” kus poisse hakkab jälgima kollases maskis mees!  Seanss kuulub sarja, milles HÕFF toob ekraanile aastakümneid tagasi lapsi ja noori mõjutanud kodumaised filmid ja lavastused. Mullu oli selleks „Keskpäev”, tunamullu „Kevad südames”.

Teine retrofilm on „Legend bändist nimega stardust brothers”. Tegemist on 1985. aastal valminud kultusfilmi taastatud versiooniga – ning ühtlasi linateosega, mis alles nüüd jõuab rahvusvahelise publiku ette. „Paradiisi fantoomist” ja „Rocky Horror Picture Show´st” inspireeritud pöörane lugu kahest keskpärasest muusikust, kellest vormitakse ühe nädalaga kaksikutest superstaarid, keerab mõnuga vindi üle, võtmata end hetkekski liiga tõsiselt.

Ulmesõpradele on aga kahtlemata kõige huvitavamaks retroprogrammi osaks Õhtu koos Vladimir Tarasoviga.  Ehk HÕFF tutvustab esimest korda Eestis põhjalikumalt Vene teaduslik-fantastiliste animafilmide režissööri Vladimir Tarassovi loomingut.

Tänavu 80-aastaseks saanud vanameistri käe all valmis 1970.–1980. aastatel hulk linateoseid, mis käsitlesid kosmoseteema kaudu inimese hingeelulisi küsimusi, ühise keele leidmist, inimeseks olemist kõige laiemas mõttes.  Tarassov ise on nimetanud teadusulmet õhuaknaks, mille kaudu sai ennast realiseerida vabamalt ja julgemalt kui teistes žanrites, animatsiooni aga inimkonna esperantoks. Haapsalus jõuab ekraanile viis Tarassovi filmi: “Kauboid linnas” (1973), „Kontakt” (1978), „Tagasitulek” (1980), “Nööp” (1982) ja „Mäekuru” (1988), mis kõik kuuluvad tema tuntumate sekka ja temaga vestleb Jüri Kallas.

Ning olemegi jõudnud ekstreemfilmide programmi kus tuleb näitamisele  „Märtrid”. Kui prantslaste küllaltki väike film “Märtrid” (linastunud varem ka PÖFFil) esmakordselt Cannes’i filmifestivalil 2008. aastal rahva ees linastus, oli see kuuldavasti tekitanud publikus samavõrra suurt vastiskustunnet, kui 1997. aastal Michael Haneke’ “Funny Games” ja 2002. aastal Gaspar Noe “Ümberpöördumatu”.


Ilmselt avaldab HÕFFi meeskond peatselt ka ülejäänud filmide nimed, kuid juba praegusegi valiku pealt saab kindlasti üht-teist öelda ning vaatamisnimekirja lisada.

Osta endale festivali pass SIIT, piletid tulevad 5ndal aprillil müüki.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0889)