Uuest aastast ja pikkadest pühadest pisut toibunud toimetus on teie rõõmuks valmis saanud selle aasta esimese Reaktoriga.

Loe edasi...

 

Willard Tobe Hooper oleks mõned päevad tagasi tähistanud oma 76. sünnipäeva. Tulevane žanriikoon sündis 25. jaanuaril 1943. aastal Austinis, Texases. Esimesed lavastajakogemused sai poisikesena isa 8mm kaameraga toimetades, ametlikult alustas kuuekümnedatel dokumentaalfilmidega. Kes soovib, siis Tobe esimene täispikk film Eggshells (1969) on vaatamiseks sinutorus üleval.

Loe edasi...

 

Kuuldused Tartu kirjutustoa Tallinna-dessandist hakkasid levima millalgi vana aasta viimases  veerandis. Detsembri keskpaigaks oli sõjaplaan paigas: minnakse vähemalt ühe autoga jaanuari algupoolel ning ilm ja inspiratsioonilätete kokkukuivamine kedagi ei heiduta.

Laura: Startisime tuttavalt kirjutustoa-territooriumist Geenivaramu lähistel.

Loe edasi...

 

Seda vastulauset ajendas mind kirjutama Raul Sulbi poolt eelmises numbris avaldatud repliik „Ulme maine ehk enesepettuse magus valu” ning seal esitatud kriitika punkarluse vastu. Ka on Raul eravestlustes varemgi avaldanud arvamust, et punkarlust on eesti ulmes liiga palju ning tema ootaks rohkem krahve, intriige ja suurejoonelisust.

Loe edasi...

 

Seoses Fr. R. Kreutzwaldi ennemuistsete juttude ainelise ulmeantoloogia «Vinguv jalaluu» ilmumisega avaldati Indrek Hargla talendi austajate Facebooki lehel detsembris 2018 hulk intervjuusid kogumiku jaoks lugusid kirjutanud autoritega.

Loe edasi...

 

Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi kõrvalvoolu-koomikseid - nii veebis- kui trükisilmuvaid. Tutvustatava materjali valik on sügavalt erapoolik ja kujuneb printsiibil “lugesime, nautisime, jagame”. Jaanuarinumbris haaran teatepulga enda kätte, et pajatada veebikoomiksist “Unsounded”.

Loe edasi...

 

Hiljuti Netflixis ulmefilm “Io” on järjekordne (ulme)film, mida ma asusin vaatama suurte lootuste ja ootustega, aga peale mille vaatamist pole ma kindel kas ma raiskasin oma elust just jupp aega, mida ma kunagi tagasi ei saa, või olen äkki liiga rumal või ajast maha jäänud, et suurt kunsti mõista.

Loe edasi...

 

Frank Castle: „I didn’t murder anybody. They died from terminal stupidity.

Netflixi Marveli universumi sarja „The Punisheri“ teine hooaeg algab nimitegelase Frank Castle’i jaoks üsna mugavast kohast. Oma mõrvatud naise ja laste eest kätte tasunud ning korravalveorganisatsioonidelt andeks saanud, liigub ta ühest paigast teise ning elab oma elu nagu tavainimene.

Loe edasi...

 

Inimlik eksimus

Ander Skarp

Superkompuutrist minategelane, kes jätab mulje ontlikust ja veidi kohmakast Skynetist, kirjeldab oma tekkelugu ja katseid saada endale füüsiline kuju.

Loe edasi...

 

Viimaste karvustuste ilmumise järel tekkis mul vestlus ühe autoriga, kes ei saanud aru, miks ja miks just nii... Et autoril tekkis nõutus või suisa kerge identiteedikriis.

Loe edasi...

 

Newtoni esimene seadus

Maniakkide Tänav

Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused.

Loe edasi...

 

Ulmestaar: Meelis Krošetskin

1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Hetkel on käsil P. Reeve "Larkligh"t, enne seda sai loetud "Surelike masinate" IV osa.

Loe edasi...

 

Ühte võin ma vähemalt puhta südamega öelda – kõike seda tegin ma vaid raha pärast ning mingit isiklikku vaenu mul preili Liidia vastu polnud. Õigupoolest polnud me isegi kordagi rääkinud. Olin vaid korra ühele ta näitusele juhtunud ning samuti olin ma Liidiat näinud paar korda mõnel ülikooli peol.

Loe edasi...

 

Isegi ta lõhn polnud enam sama. Uude linna jõudes oli mees endast pealtnäha kõik vana maha jätnud.

Ta oli tõusnud pikka treppi mööda viimasele korrusele ja avanud taskupõhjastvõetud võtmega kulunud raudukse. Ahast korterit, kuhu ta päikeseloojangul sisenes, täitis ääreni taevast kostev lennukimürin. Kuid meest see ei häirinud.

Loe edasi...

 

Remi tampis kannaga kõva maapinda, kummardas ja võttis veidi roosakat soola, et see siis ettevaatlikult konservi peale puistata. Vicky naeratas ja raputas pead, kui ta väike vend, kes oli temast juba rohkem kui peajagu pikem, grimassi tegi. Kõrvale vaatamata surus Remi lusika purki ja jätkas kangekaelselt toidumassi söömist.

Loe edasi...

 

William Hope Hodgson (1877–1918) ja tema looming ei ole meil päris tundmatu, eesti keeles on 2004. aastal ilmunud ta romaan «Viirastuspiraadid» (The Ghost Pirates; 1909) ning 1990ndate esimesel poolel neli lühijuttu. «Hirmu ja õuduse juttude» 1. köites 2015.

Loe edasi...

© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0520)