kaanepilt
 
48421603 2245405989016655 4135272985936265216 o

Küünlakuine Reaktor on oma täies ilus lõpuks teie ees! Ma teinekord ikka sõpradele viskan villast, et mulle tundub, et üheksakümmend protsenti oma ajast panen ma Reaktorit üles ja ma hakkan seda varsti ise ka uskuma, sest alles ma istusin siin ja kirjutasin eelmise numbri peatoimetaja veergu, panin Reaktorit üles ja sain kõikidesse oma ajuarteritesse aneurüsmid. Eriti peale seda, kui selgus, et meil õnnestus terve number kuidagi valesti üles panna. Aga telgitagustest ebaõnnestumistest on takkajärgi hea rääkida, kuulajas tekib selline leebe ja armastav üleoleku- ja enesekindlustunne, nii et kuluvad marjaks ära needki. Veebruari kohta väike infokild Wikipediast: "Nimetus "veebruar" on üle võetud roomlaste kalendrist, kus Februarius tähendas puhastuskuud; Februa oli puhastusjumal ning tähendas ka puhastus- ja lepituspüha.

Loe edasi...

{SILDID}
 
49138056 815652812117589 8192074801955733504 n Sissejuhatuseks

Põhipealkiri ilmselt valetab, nagu nii suurel osal tänapäeva ajakirjandusest, sest kui ma nüüd Lev Grossmani romaanile «Võlurid» tagasi mõtlen, siis ühtegi krahvi seal vist polnud. Aga eks see raamatuarvustuse vormis arvamusartikli pealkiri viitab ju tegelikult millelegi muule.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Lavastaja ja stsenarist George Andrew Romero sündis 4. veebruaril 1940 New Yorgis leedulannast ema ja hispaania juurtega isa perre. Oma lapsepõlvest meenutab ta ise ühe eredaima mälestusena seika, kuidas ta kord oli videolaenutusse minnes ääretult pettunud, kui selgus, et mingi tont on tema ühe lemmikfilmi „The Tales of Hoffmann“ (1951) juba välja laenutanud. Martin Scorsese olevat see tõbrik olnud.

Pärast kooli lõpu harjutas lühi-ja reklaamfilmidega, pani siis aga üheksa sõbraga pead ja rahad kokku ja lõid oma produktsioonifirma: Image Ten Productions. Teadaolevalt produtseeris nimetatud ettevõtte küll ainult Romero lavastaja-stsenaristi debüütfilmi, aga no kui selle filmi nimi on „Night of the Living Dead“ (1968), siis sada protsenti success rate.

Loe edasi...

{SILDID}
 

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: keratosaurus (8. jaanuar)

Keskmise suurusega lihasööja saurus hilisest juura ajastust. Elas Põhja-Ameerikas ja Pürenee poolsaarel, mis polnud veel Euroopaga ühinenud. Pikkus 5½–7 m, kaal 418–700 kg, kõrgus 1,7–2 m. Jooksis tagajalgadel, käed olid pisikesed ja mõnel liigil koguni nii väikesed, et olid arvatavasti kaotanud haaramise võime. Nimi tuleb kreeka sõnadest "keratos" (sarv) ja "sauros" (sisalik), aga mõnel keratosauruse liigil sarve ei olnud, ainult mingid mügarad ninamikul. Esimesed keratosauruse jäänused avastati 1883 ja avastaja kirjeldas sarve sauruse kõige võimsama relvana. Edaspidi on sarve tähtsust järjest vähendatud, kuni tänapäeval kiputakse arvama, et sarv oli keratosaurusel peamiselt ilu pärast ja sel juhul oli see nähtavasti ilusat värvi.

Loe edasi...

{SILDID}
 
ZR04 2010-08-25-42 takingcareofbusiness crop

Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi kõrvalvoolu-koomikseid - nii veebis- kui trükisilmuvaid. Tutvustatava materjali valik on sügavalt erapoolik ja kujuneb printsiibil “lugesime, nautisime, jagame”. Veebruarinumbris heidame pilgu veebikoomiksile Zombie Ranch (“zombirantšo”). 

Zombie Ranch on abikaasade Clint ja Dawn Wolf’i ühislooming ning ilmub kolmapäeviti juba 2009 sügisest.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Sword Art Online mängurikirjanduse artikli juurde

Mängurikirjandust, ehk siis romaane, mille tegelased seiklevad ringi mingis mängus, on kirjutatud juba ammu ja päris palju. Minu enda eredaim mälestus sellest oli siiani Sergei Lukjanenko “Peegelduste labürint”. Hiljuti tegi suure tähelennu Ernest Cline´i “Valmistub esimene mängija”. Arvestades aina suurenevat inimeste hulka, kes mängivad ja fännavad erinevaid rollimänge, oli üsna ootuspärane, et varem või hiljem murrab rollimäng end kirjandusse ja nüüd viimaks ongi mängurikirjandus surunud end eraldi toolile teiste ulmekirjanduse alamžanrite seas.


LitRPG ehk Literary Role Playing Game on kirjandusžanr, mis seob kokku küberpungi ja klassikalise arvutirollimängu.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Mulle meeldib hirmsasti igasugu edetabeleid koostada ja mõelda, et teistele meeldib neid lugeda. Siin on üks ja võimalik, et see ei jää viimaseks.

Loe edasi...

{SILDID}
 

haakrist-ja-ajarelv

Lühidalt raamatu sisust – aastal 2053, enam kui sajand peale Natsi-Saksamaa ja teiste Teljeriikide võitu Liitlaste üle, on mitte ainult planeet Maa, vaid terve päikesesüsteem nende vahel ära jagatud. Teadus on hoogsalt arenenud - ruumilaevad, kvantarvutid, baasid Kuul, Marsil, Titaanil...

Loe edasi...

{SILDID}
 

newtoni

Võrdlemisi ohtlik on värskele kirjastajale isand Jansile öelda: „A’ kui ma arvustuse kirjutan, kas siis saab niisama?“ Situatsioon siis veebruari teisel reedel Õlleministeeriumis, kus ma olen kaminaesisel kõval telliskiviserval oma tagumikule tugipinna leidnud, aurav kohvikruus nina all nõudmas pindise apelsinimahla koguse ees esimese lonksu õigust.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Küberpunk on olnud üks mu lemmikutest kirjandusžanritest esimesest kogemusest saati. Sealt alates olen raamatute ja filmide vahendusel huviga kübertuleviku maailmades seigelnud. Seega võite ette kujutada mu suurt rõõmu, kui kuulsin välja kuulutatavat küberpungiteemalise larpi. Kõige põnevam oli muidugi oodata, kuidas saavad korraldajad hakkama mängu tehnilise küljega, sest mis on küberpunk ilma virtuaalsuse, arvutite ja onlines sahmimiseta? Ilma küberita on see lihtsalt punk, ei muud. Kuid kuna korraldustoimkonnaks olid inimesed, kes on teada oma sügava huviga nii larpikorralduse teooria kui praktika vastu ja on varem korraldanud terve hulga põnevaid mänge, siis ei saanud kahtlustki olla, et tegemist tuleb kindlasti huvitava ja hästi ette valmistatud mänguga.

larpiarvustuse juurde2

Foto: U.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Martin Nõmm

Olen PÖFFil ikkagi selliseid filme vaatama sattunud, mille ajal ei kõnni eriti vaatajaid kinosaalist välja. Igal aastal on mõni selline, mille kohta levivad intrigeerivad kõlakad ja mille kohta infoletis kaebamas käiakse. Eddie Alcazari põnevik nimega „Täiuslik”, üks käputäiest kindla sci-fi märkega filmidest festivalikavas, võis olla üks selliseid, mida ka ise vaatama jõudsin.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Kõigepealt siis sissejuhatus.

Kõik algas sellest, et pidin lunastama enda sünnipäevaks saadud Apollo kinkekaardi ja kuna ma olen üsna ulmefänn, siis otsustasin ma need kaks asja üksteisega ühildada.

Loe edasi...

{SILDID}
 

kaanepildiks

Kui keegi oleks mulle öelnud, et nüüdseks juba 30 aastat vanast jõhkrast ja räpasest küberpunk mangast tehakse täiesti korralik live-action, siis ma ei oleks seda uskunud. Kui keegi oleks aga väitnud, et seda teevad ameeriklased, oleks ma nad välja naernud. Miks? Puhtast varasemast kogemusest.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Veebruaris esietendus Rakvere Teatris ulmelise sisuga õudusnäidend “Verikambi”. Kirjanik Reeli Reinausi gootiliku noorteka tõi lavale Jaanika Juhanson, kelle lavastatud on ka näiteks säärased ulmelistel lugudel põhinevad näidendid nagu Indrek Hargla “Roos ja lumekristall” (2014) ja küberpungiversioon Vanemast Eddast “Nornide mängud” (2016).

Reeli Reinaus on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid. Autor on õppinud nii teoloogiat kui ka folkloori ja käsitleb oma teostes sageli eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi. “Verikambis” tegevus ei ole otseselt rahvaluulega seotud, kuid “sealpoolse” tagune (j)õud mõjutab sündmusi hoogsalt sünge ja verise lõpplahenduse poole.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Triin: "Vali, kas enesetutvustuse kirjutad ise või kirjutame meie. Ei pea pikk olema üldse, ausalt."

Ander: "Triin, ma arvan, et toimetus võiks selle enesetutvustuse mulle ise kirjutada. Aga kui te seda teete, siis ärge seal mainige seda, et ma alles eelmine aasta hakkasin teadlikult ulmet lugema. Et olen nii kohalikus kui ka välismaises ulmes alles poolsüütu ja otsin oma kohta kirjandusmaastikul. Ärge seda kah kirjutage, et mitteulmelise osa oma elust veedan ma arvutite ja igasugu muude tehnikavidinate taga ning kõige ulmelisem asi, mida oma töö juures olen kogenud, on kineskoobiga televiisor, mis ennast automaatselt välja lülitas, kui inimene lähenes talle üle kahe meetri ja kui inimene taganes, lülitas ennast uuesti sisse.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Takerdunud maa

Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell

Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku „Takerdunud maa“ (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida.

Loe edasi...

{SILDID}
 
tõnis Parempööre

Joel Jans


Minategelane on ülikooliõpilane, kes kuuleb ühe suurepärase noore naiskunstniku Liidia surmast.

Loe edasi...

{SILDID}
 
jyrka 2

Kuud pole vennad, regulaarselt ilmuval ajakirjal kindlasti...

... et kui ma jaanuari juttudega kohe üldse rahul polnud, siis veebruari omadega on pigem vastupidi.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Ivar Silla vanemaid luulekogusid saab luulehuviline täiesti legaalselt alla laadida SIIT, autor laeb ise tekste sinna üles.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Tõesti kaunis

on maailm. Siis saabus

inimene

 

Signe vahutas vihast.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Ma ütlen - need on linnud!

Vaata!

Saad aru – linnud, mitte tolm. Tolmu on seal muidugi ka ja mitte vähe, kuid need suuremad tombud on igal juhul linnud.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Violette istus elutoa tugitoolil ja vingus. Ta teadis, et tegelikult ei tahtnud keegi tema perekonnast kulutada 12 tundi, et jõuda tillukesele planeedi nime vaevalt väärivale räpase atmosfääriga kivitükile, kuhu ema õde ja tema abikaasa neid kutsunud olid.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Sügis

Mulle pole kunagi meeldinud molluskite söömine. Neid pistetakse ju pintslisse poolelusana, lürbitakse kaante vahelt justkui mingit jumalate nektarit, urgitsetakse keelega nagu mingit gastronoomilist õudusunenägu. Ei – ma olen rahulik maamees, söön õiged ja maiseid toite ning olen sellega rahul.

Loe edasi...

{SILDID}
 

1. Tuttav taevas


Tagalatehnik Tikuta pistis pea roomukiluugist välja ja nuhutas ettevaatlikult välisõhku. Pakane, osoon, kübeke väävlit ja tundmatu kirbe vine…

Mõne hetkega täitis ta sõõrmed härmatis, silmamunad naksusid ja mundri neuroliides andis pinisedes häiret. Näokatte kinni klõpsanud, pööras Tikuta pilgu üles ning muigas tahtmatult: nii võõras maastik ja ometi nii tuttav taevas. Õigupoolest - peaaegu tuttav. Koduse silmapiiri kahest kuust pisem laiutas siin loperguse hiiglasena hambuliste ahelike taga, suurem aga krudises jalge all.


Ta lülitas kiivri valgusvõimenduse sisse ja lasi pilgul üle hõredasse hämusse mähkunud lumiste nõlvade rännata.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Tõlkinud Talvike Mändla

 

Dravid põrnitses veepaaki, see oli tühjaks saamas ja vajas täitmist. Ta vaatas oma kogutud vana tehnika hunnikut. Seal oli mõni asi, mida võiks veemüüjaga vahetada. Üks paak vett ühe väärtusliku antiikeseme vastu. Täna polnud ta midagi erilist välja kaevanud ja kuigi tal kaubitsemiseks veel varusid oli, vajas ta enamat. Isegi metalliostja maksis neil päevil vanaraua eest vähem. Ta vajas vett, selle piirkonna kõige haruldasemat vara. Tema sõrmed liikusid üle mõne iidse relva, ammu surnud ja asendamatu aku, ja ta mõtles planeedi iidsele ajaloole.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Tõlkinud Mari Arumäe.


Viienda ja peatänava nurgal valgusfoori taga oodanud tüüp tuikus üle tänava, suund minule nagu isesihtuval torpeedol, kuigi üritasin tema teelt kõrvale hoida. Mina pidingi tema sihtmärk olema, sest sel kibekülmal veebruariõhtul ei seisnud Geraldo baari ees kedagi teist. Tõenäoliselt lootis ta suitsu küsida.

Liigitasin ta mõttes kodutuks. Iga muu kodanik oleks selle mantli ja mütsi juba aastate eest kaltsuks lõiganud. Lisaks oli tal habe nädalapäevade jagu ajamata ja lõhna järgi otsustades polnud ta sama kaua ka duši alla sattunud. Laiad päikeseprillid peitsid mu eest ta silmad – kahtlemata verd täis valgunud, kuigi loodetavasti mitte gripist palavikulised.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Märtsis ilmub müügile Skarabeuse uus raamat. Antoloogias "Maagia" on neljalt autorilt kuus lühiteost.

Tõlkinud Arvi Nikkarev.


Sinjoore Antonio ei sallinud uudiseid. Teleekraanilt lahmivad uudised teatasid lennuõnnetustest ja kuristikku sööstnud autobussidest.

Loe edasi...

{SILDID}
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0725)