Sel aastal oli mul kaks juubelit – nimelt sai käidud kahekümne viiendal Estconil ja üldse olen käinud nüüdseks kolmekümnel connal. Kuigi ametlikult olen siiski vaid 29-käinud, nimelt 2017 Helsingis toimunud Worldconnale ma ei saanud piletit, sest neid ei müüdud kohapeal ja seega tuli sõprade passiga sisse minna.                Estcon: kahekümne viies kord näitab ise juba, et tegemist on väga toreda ja ka ainulaadse üritusega, ainulaadne seepärast, et mujal maailmas on connad tavaliselt kusagil hotellis või mujal konverentsikeskustes, aga Estcon on, nagu teada, alati toimunud vabas looduses, kusagil turismitaludes. Nii ka seekord. Juba kohale sõitmine oli huvitav ja kohapeal seda toredam: heade inimestega lobisemine, saun, paneelid ja palju muud. Igatahes on tavaline, et reedel jõuad kohale ja jõuad korra silma pilgutada, kui juba tuleb pühapäeval kodu poole liikuma hakata. Aga mis siin pikalt rääkida, kes on käinud, see teab, kes pole seda teinud, tulge ja kaege ise. Worldcon: Selleaastane üritus toimus Glasgow’s 8.-12. augustil. Reis algas siiski mõnevõrra varem, nimelt teise augusti õhtul sai tüüritud lennujaama poole. Juba enne kohalejõudmist anti teada, et lennuk hilineb. Mis seal ikka – võtsime ootamissaalis olevas õllekas istet ja rüüpasime seni õlut. Lõpuks, kui kõht õlut täis sai, ilmus ka lennuk õigest ajast ca kolm tundi hiljem. Londonisse jõudsime kell kolm öösel kohaliku aja järgi

Nojah, sellest, kuidas ma turisti mängisin ja igasuguste oma lolluste tõttu jamadesse sattusin, pole vist vaja rääkida, seega: Worldcon. Glascow’sse jõudsime kenasti ning rongijaamast kõmpisime kohe ürituseplatsile. Alustasime nagu ikka registreerimisjärjekorras seismisega. Poole tunniga sai passi kätte ning võis vaikselt ringi vaatama hakata. Särgi sai ka kenasti ära osta, oleks tahtnud nokamütsi ka hankida, aga mida polnud, seda polnud. Egas midagi – oli aeg hakata orienteeruma, kus ja mis kohas toimuvad huviäratavad loengud ning läbi katse-eksituse neist osa võtma minna. Kui keegi on hakanud arvama, et ma kuidagimoodi inglise keelt oskan, siis paraku nii see pole, hea, kui käte ja jalgadega ennast arusaadavaks teen. Sellegipoolest tekstist midagi mõikan, seega tuli otsida selliseid loenguid, kus palju pilte ja slaide näidati. Ja nii need päevad läksidki, Laupäeva õhtul sai ka Hugo tseremoonial käidud. Mõningate tehniliste viperustega sai siiski kõik võitjad välja kuulutatud.

 Silverbergi käest sai autogramm ka lunitud, kusjuures vanameister tundis eesti keele ära ja meenutas, et kümmekond aastat tagasi olla ta Tallinnas käinud.

Millegipärast ei lõppenud Worldcon mitte pühapäeval, vaid esmaspäeval, kuid meil olid piletid ostetud ja tuli hakata esmaspäeva hommikul liikuma Pariisi poole. Taas turistidena ning jällegi pole see oluline, ainult võib-olla võiks mainida, et seal tuli turistimine paremini välja. Välja arvatud Eiffeli torn, kus alguses tuli kaua oodata, kuna lift oli katki läinud, ja siis ei lastud mind sisse, kuna pilet ei töötanud jne aga siiski sai üleval ära käidud.                  Eurocon:ehk Erasmuscon toimus järgmine nädal peale Worldconi Rotterdamis. Reede hommikul istusime Pariisis rongi peale ja alustasime reisi Hollandi poole, aga paraku Belgias veidi peale Antverpenit lagunes rong ning mingi pool tundi seisime niisama paigal, peale seda aga venis rong umbes sajakilomeetrise tunnikiirusega edasi. Arvestades, et sellised rongid peaksid umbes kolmesajaga kimama, siis oli venimine küll. Rotterdami jõudsime paar tundi hiljem, kui ajakavas näidatud oli. Mis teha, panime asjad kiiresti majutuskohta ära ning kiiresti Euroconile. Sapkowski esinemisest jäime küll ilma, aga eks neid paneele oli teisigi. Täitsa kogemata läksin valesse saali, kus toimus Euroconide hääletuskogunemine ning seal otsustati ära, kus toimub järgmise aasta Eurocon, ning tutvustati võimalikke järgnevate aastate toimumiskohti. Järgmisel aastal on Eurocon Soomes Ahvenamaal Mariehamnis Archipelacon 2 raames 26.-29. Juunil.

 John Scalzi räägib Hugo auhindade ajaloost.

20. augustil sai meie pisike reis läbi ja kusagil poole kahe ajal laskusime, kenasti õigel ajal, Tallinna lennujaamas maa peale ning igaüks läks oma koju.

Nagu näha leiutati cd rom juba aastal 1978.