KUU ROMAAN: "Tema Majesteedi salateenistuses" (3. juuli)
See on James Bondi sarja 11. raamat ja 10. romaan, ilmunud Suurbritannias 1963. Järgmise aasta mais Ian Fleming juba suri ja kokku ilmus Bondi-romaane 14, neist 2 postuumselt. Eelmise raamatu "Spioon, kes mind armastas" võtsid kriitikud halvasti vastu ja nüüd kirjutas Fleming selle ümber, kasutades vana kondikava, kuid muutes ära tegevuskohad ja tegelased – muidugi peale Bondi. Bondi kaaslaseks on siin krahvinna Teresa di Vicenzo, kellega Bond abiellub ja kelle SPECTRE koos autoga õhku laseb. Bondi perekonnaseisu olen mälumänguski küsinud: Bond on lesk. See on Flemingi kolmest romaanist keskmine, milles tegutseb Ernst Stavro Blofeld, seevastu osaleb Blofeld 9 filmis ja saab neis 3 korda surma. Fleming kirjutas selle romaani oma Jamaika kodus Goldeneye majas James Bondi rannikul. 1969 valmis romaanist samanimeline kuues Bondi-film, ainus, kus Bondi mängib George Lazenby. Päris tore oli lugeda arstide uurimust, et Bond on alkohoolik ja suitsetab 60 sigaretti päevas (Fleming suitsetas 80).
https://en.wikipedia.org/wiki/On_Her_Majesty%27s_Secret_Service_(novel)
KUU SKULPTUUR: Vabadussammas (4. juuli, USA iseseisvuspäev)
Vabadussamba kinkis USA-le Prantsusmaa, see avati 1886 Liberty saarel ja sai ülipopulaarseks. Tema kõrgus on 93 m ja vaskkuju kõrgus 46 m. 1940-ndatel hakati kirjutama jutte, kus Vabadussammas on äratuntav veel siis, kui ühiskond on hukkunud, ning seda uurivad tulnukad ja üliarenenud või degenereerunud inimesed. Katastroofiromaanides "Tema nimi olgu Faith" ja "Kategooria 7: Suurim torm inimkonna ajaloos" lükkab orkaan Vabadussamba Hudsoni jõkke. Harry Turtledove'i romaanis "How Few Remain" (1997) võidab kodusõja Lõuna ja Vabadussammast pole, aga tema romaanis "American Empire: Blood and Iron" (2001) asub saarel, mida kutsutakse vana nimega Bedloe saareks, Mälestussammas, mis hoiab paremas käes mõõka ja vasakus kilpi. Orson Scott Cardi romaanis "Empire" purustab allatulistatud lennuk Vabadussamba tõrviku. Roald Dahli lasteraamat "James ja hiigelvirsik" lõpeb: «Jaaniuss asus elama Vabadussamba tõrvikusse, sai selle valguseks ja päästis niimoodi tänuliku linna iga-aastase tohutu elektriarve maksmisest.»
https://en.wikipedia.org/wiki/Statue_of_Liberty
KUU ARVUTIMÄNG: "Tales of Monkey Island" (7. juuli, 15. aastapäev)
See on 2009. aasta videomäng, mille tootis "Telltale Games". See on Ahvide saare sarja 5. mäng ja ilmus 9 aastat pärast eelmist mängu "Escape from Monkey Island". Mäng koosneb 5 osast, millest igaühe läbimine kestab autorite hinnangul 2–4 tundi olenevalt sellest, kui osav on mängija mõistatuste lahendamisel. Erinevalt eelmistest mängudest pole osad üksteisest sõltumatud, vaid kindlas järjekorras. Nagu eelmisteski mängudes, võtab mängija endale piraadi Guybrush Threepwoodi rolli. Eelmistest osadest on ta saanud naise Elaine Marley-Threepwoodi. Nende eesmärk on hävitada surematu piraat LeChuck. Vahepeal LeChuck tapab Guybrushi, aga viimane tuleb teisest ilmast tagasi – kui mitu korda ma pean ühte meest maha lööma? Äriliselt ületas mäng ootused ja sai "Telltale'i" edukaimaks projektiks, kuni poolteist aastat hiljem ilmunud "Back to the Future: The Game" veelgi rohkem sisse tõi. Kriitika oli samuti kiitev, seda nimetati korduvalt aasta parimate mängude seas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Tales_of_Monkey_Island
KUU FILM: "RoboCop" (8. juuli)
See on ameerika 1987. aasta 102 minuti pikkune ulmefilm maffia tapetud politseinikust Alex Murphyst (Peter Weller), kes tapetakse maffia poolt ja muudetakse küborgiks RoboCopiks. Film oli vägivaldne, tapmist kujutatakse üksikasjalikult ja tapetakse palju. Kritiseeritakse Reagani majanduspoliitikat, näiteks avalike teenuste erastamist, ja suurfirmade võimu ühiskonnas – nad ei hooli inimestest, vaid üksnes kasumist. RoboCopi kostüüme ehitati 7, nad kaalusid 11–38 kg ja erinesid: mõni nägi välja, justkui oleks kahjustada saanud, aga üks oli tulekindel. Äriliselt oli film mõõdukalt edukas: 13,7 miljoni dollarilise eelarve juures teeniti tagasi 53,4 miljonit. See oli kassatulu pingereas aasta 14. film, kuid püstitas avanädalal 8 miljoni dollariga kõigi aegade rekordi. Ta nomineeriti kolmele "Oscarile": heli, montaaž ja helimontaaž (võitis neist viimase). "Saturnide" jagamisel sai ta kõige rohkem nominatsioone, 8, ja võitis viis: film, režissöör, stsenaarium, grimm ja heliefektid. Aastal 2013, kui Detroidi linn pankrotti läks ja kuulutati USA ohtlikuimaks linnaks, teatas stsenarist Edward Neumeier, et nüüd me juba elame RoboCopi maailmas. Artiklis arutatakse, kas RoboCop on rohkem inimene või masin, kas tal on hing ja artikkel on illustreeritud ülestõusnud Kristuse pildiga.
https://en.wikipedia.org/wiki/RoboCop
KUU ASTRONAUT: John Glenn (18. juuli, sünniaastapäev)
John Glenn sündis juba 103 aastat tagasi. Juba maailmasõjas oli ta lahingulendur Vaiksel ookeanil ja sai juulis 1945 kapteniks. Korea sõjas laskis ta alla 3 vaenlase lennukit, sealhulgas kogu sõja viimase. Kahel korral saabus ta baasi rohkem kui 250 kuuliauguga lennukis. Pärast sõda oli ta katselendur ja 1959 valiti ta "Mercury" seitsmiku koosseisu – need olid USA esimesed astronaudid. 20. veebruaril 1962 sai Glenn esimeseks ameeriklaseks, kes kosmoses tiiru ümber Maa tegi, neid tiire oli isegi 3 ja kogu lend kestis alla 5 tunni. Tema teine kosmoselend oli 29. oktoobril 1998 ja 77-aastane Glenn on tänapäevani vanim orbiidil käinud inimene. 1974 valiti ta USA senatisse ja oli seal 24 aastat. 1976 ei valinud Jimmy Carter Glenni oma asepresidendiks, sest Glenni naine kogeles. 1984 kandideeris Glenn ise presidendiks, kuid sai demokraatide sisevalimistel lüüa Walter Mondale'ilt, kes omakorda kaotas Ronald Reaganile. Oma naisega oli Glenn abielus 73 aastat, kuni oma surmani aastal 2016 95-aastaselt.
https://en.wikipedia.org/wiki/John_Glenn
ESIMENE FILMILOEND: Lõpmatuse saaga näitlejate loend (1. juuli)
Marvel toodab superkangelasefilme nagu "Ford" autosid. Varem jagas ta teistele kompaniidele filmi tegemise õigusi, aga kasum jäi väikeseks ja siis otsustas filmid pigem ise teha. Tootmine käivitus aastal 2008 "Raudmehega", juba samal aastal järgnes "Hämmastav Hulk" ja nii see muudkui läks. Filme tuleb aastas keskmiselt rohkem kui üks ning režissöörid ja stsenaristid vahetuvad alailma, ent produtsent on alati olnud Kevin Feige. Filmid jagunevad faasidesse, millest kolm esimest on ühendatud Lõpmatuse saagaks. See sai läbi aastal 2019 ja rohkem sinna filme ei lisandu, aga juba on avaldatud neljanda faasi filmid, viiendast on osa ilmunud ja ülejäänuid toodetakse ning kuuenda faasi filmidelegi on pealkirjad juba määratud, seitsmes faas on kuulujutu tasemel. Lõpmatuse saaga esimeses kahes faasis on kummaski 6 filmi ja kolmandas 11, nii et kokku 23. Tegelasi on tohutu palju, aga sellist, kes tegutseks enam kui pooltes filmides, ma ei leidnudki.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Marvel_Cinematic_Universe_film_actors_(The_Infinity_Saga)
KUU ARVUTIMÄNGULOEND: Looking Glass stuudio videomänguloend (5. juuli)
"Looking Glass" on ameerika videomängutootja, mis asutati 1990. Juba esimene mäng "Ultima Underworld: The Stygian Abyss" oli edukas, seda müüdi pool miljonit eksemplari ja kriitikud kiitsid. Viimased mängud läksid seevastu halvasti ja viimase mängu väljatuleku ajaks (2002) oli firma juba pillid kotti pannud. 10 aasta jooksul avaldati 16 mängu ja 7 tühistati, kuid viimastest osa lõpetati teiste firmade poolt. Mängud olid mitmes žanris: rollimängud, sport (ameerika jalgpall, romuralli ja golf), lennusimulatsioonid ja hiilimismängud. Tühistatud mängudest üks kujutas kajakiga mööda jõge sõitmist. Hiilimismängudel on pealkirja esimene sõna "Thief".
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Looking_Glass_Studios_video_games
TEINE FILMILOEND: "Harry Potter ja surma vägised" 2. osa auhindade loend (15. juuli, aastapäev)
Halleluuja, kõik varikätkid on hävitatud, Voldemort tapetud või midagi selles vaimus ja sari on läbi! Film sai 101 nominatsiooni ja pälvis neist 37. Ta kandideeris kolmele "Oscarile" (kunstnik, grimm ja visuaalefektid), kuid ei võitnud neist ühtki. BAFTA auhinna 4 nominatsioonist võitis ta visuaalefektidega, filmi helitaust kandideeris "Grammyle" (ei võitnud), film ise "Hugole" (ei võitnud). "Saturnile" tuli koguni 10 nominatsiooni, ent üksainus võit (fantaasiafilm). Teistmoodi nähti asja Teismeliste valiku auhinna jagamisel: kolm nominatsiooni (film, Daniel Radcliffe meesnäitlejana ja Emma Watson naisnäitlejana) ning kolm võitu. Veerand miljardi dollarilise eelarve juures oli tulu üle maailma 1,3 miljardit, mis tegi temast kõigi aegade kolmanda filmi pärast "Avatari" ja "Titanicut" – praeguseks on langenud 19. kohale. Mädanenud Tomatid toetavad 96% ulatuses.
KUU KAART: "Teise maailma ja siiski sellesama" kaart (1. juuli)
Inglise piiskop Joseph Hall (1574–1656) kirjutas 1605. aasta paiku ladinakeelse satiirilise düstoopia "Mundus alter et idem". Esialgu oli see mõeldud kitsas ringkonnas käsikirjalisena levitamiseks. Osutus populaarseks, tõlgiti juba 1608/9 inglise keelde ja mingil määral trükiti 1643, ehkki avaldamise aastaks loetakse 1666. Autoriks oli märgitud Mercurius Britannicus, ent Halli autorlus oli avalik saladus ja tänapäeval sellele vastu ei vaielda, ehkki ametlikult nimetati Halli teose autoriks alles 1674. Romaanis avastab jutustaja Lõunamandri ning külastab seal nelja riiki, kus elavad vastavalt õgardid, näägutajad, lollid ja vargad. Kaart on samuti Halli joonistatud ja see on huvitav. Prantsusmaal on kaks linna Rochel (La Rochelle) ja Baiona (Bayonne) – aga kus on Pariis? Pürenee poolsaarel on kolm linna Compostella (Santiago de Compostela), Lisboa (Lissabon) ja Seuillas (Sevilla) – aga kus on Madrid ja Barcelona? Otsige kaardilt üles Cathaia (Hiina) ja Abassia (Abessiinia ehk Etioopia). Niilusel on vahva lisajõgi. Amazonas voolab ilusasti Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Tänapäeva USA-s on kolm kohanime: Virginia, Florida ja California. Indoneesias on Insula Hermafroditica ehk Mõlemasooliste saar.
ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas parasiitset röövkärbest Ectophasia crassipennis. (3. juuli)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ectophasia_crassipennis_male_-_Keila.jpg
TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas soo-ohakat. (5. juuli)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cirsium_palustre_inflorescence_-_Niitv%C3%A4lja.jpg
KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas vaarikat. (7. juuli)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Raspberry_-_whole_(Rubus_idaeus).jpg
KUU MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas strontsiumsulfaadimineraali tsölestiini. (8. juuli)
KUU KOSMOSEPILT: "Apollo 15" (26. juuli, stardi aastapäev, pikem jutt "Reaktori" 2021. aasta märtsinumbris)
TEINE MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas bultfonteiniiti. (28. juuli)
NELJAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas avokaadot. (30. juuli)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Avocado_Hass_-_single_and_halved.jpg
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
VIIES LOODUSEPILT: noor leopard. Minu nunnumeeter ütleb, et pean seda pilti näitama. (7. juuli)
KUUES LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas põõsa-noolöölase röövikut. (9. juuli)
KUU ASTRONAUDIPILT: Sally Ride (23. juuli, surma-aastapäev)
Sally Ride (1951–2012) sai Stanfordi ülikoolist 1973 bakalaureusekraadid füüsikas ja inglise kirjanduses, 1975 füüsikamagistriks ja 1978 füüsikadoktoriks. Ta oli ülikoolis hea tennisist, kuid mitte nii andekas, et saada elukutseliseks: keha ei pidanud igapäevasele 8-tunnisele trennile vastu. Niisiis kandideeris ta astronaudiks ja kui tal paluti nimetada 3 soovitajat, nimetas oma 3 endist armukest. Kõik armukesed olid nõus teda kuu peale saatma. Kui ta oli teisi hämmastanud oma hea kehalise vormiga, valitigi ta 35 astronaudikandidaadi sekka, kes kõik pääsesid hiljem kosmosesse. 18. juunil 1983 sai Ride kolmandaks naiseks ja esimeseks ameeriklannaks kosmoses. Enne starti toimus pressikonverents, kus ajakirjanikud küsisid talt selliseid asju nagu «Kuidas kosmoselend mõjutab sinu suguorganeid?», «Kas sa nutad, kui töö juures miski untsu läheb?» ja «Kas vastab tõele, et sulle antakse 6 päeva pikkuseks reisiks kaasa 100 tampooni?» Tema teine ja viimane missioon oli 5. oktoobril 1984.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sally_Ride_(1984).jpg
KUU KATASTROOFIPILT: purskav vulkaan Islandil (24. juuli, 1. aastapäev)
Reykjanesi poolsaarel ei pursanud vulkaanid 815 aastat. Kuid alates detsembrist 2019 registreeriti seal üle 40 tuhande pisikese maavärina, mis nähtavasti loksutasid maa-alused sulgunud magmajuhad sobivasse asendisse, 4. veebruaril 2021 toimus koguni 5,7-magnituudiline maavärin ja 19. märtsil 2021 algas purse. Purskekoht vahetus kaks korda ja 10. juulil 2023 sai selleks Litli-Hrúturi tulemägi, mille kõrgus merepinnast on 312 m – nagu Suur Munamägi, ainult pisut madalam. Ja OpenStreetMapile on juba kantud Litli-Hrúturi vulkaani vaatekoht koos juurdepääsurajaga. Koht asub Islandi pealinnast Reikjavikist kõigest 60 km pikkuse autosõidu kaugusel ja sellele lisandub 6–8 km matka teeäärselt parkimisplatsilt. Purse oli märksa suurem kui kahes esimeses toimumiskohas, 23.–31. juulil (pildistamise ajal) keskmiselt 5 m³/s. Pärast 5. augusti laavat rohkem ei tulnud. Keegi surma ei saanud, ehkki turistide seas tuli ette mõndagi alates väljaväänatud jalgadest kuni äraeksimise ja alajahtumiseni.
ESIMENE LOODUSEVIDEO: Keila-Joa juga ja mõis (8. juuli, 1 minut)
TEINE LOODUSEVIDEO: Mustvee (10. juuli, 1 minut)
ESIMENE VANAFILM: "Mees filmikaameraga" (11. juuli, 67 minutit)
See on tunniajane nõukogude dokumentaalfilm 1929. aastast, millel pole tiitreid, stsenaariumi, dekoratsioone, kulisse ega näitlejaid. Siiski on kaadrites ära tunda režissöör Dziga Vertov ise, tema vend Mihhail Kaufman (ühtlasi operaator) ja naine Jelizaveta Svilova (ühtlasi monteerija). On kombineeritud võtteid, näiteks kohe filmi alguses seisab Vertov oma kaameraga suure kaamera peal, ja on lavastatud stseene, näiteks 11. minutil Svilova lahtiriietumine. Kaskadööritrikkide hulka võib arvata 10. minuti stseeni läheneva rongi filmimisest. Esialgu arvasid kriitikud filmist halvasti, Sergei Eisenstein nimetas seda huligaansuseks, kuid algusest peale oli film ülimalt mõjukas, ärgitas järeletegijaid üle kogu maailma kuni Hiinani ning pikapeale kriitikute arvamus paranes, seda on arvatud kõigi aegade 10 parima filmi hulka ja 2021. aastal valiti Ukraina kõigi aegade paremuselt 3. filmiks. Mädanenud Tomatid toetavad 98% ulatuses. Mihhail Kaufman elas 1980. aastani.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Man_with_a_Movie_Camera_(1929)_by_Dziga_Vertov.webm
KUU KIRJANDUS: "Kadunud prints" (12. juuli, 14 minutit)
Frances Hodgson Burnett (1849–1924) on briti-ameerika kirjanik, kes on küll BAASis, aga see 1915. aasta noorteromaan sealt puudub. Peaks aga olema. Tegevus tiirleb ümber Samaavia, mis asub Mandri-Euroopas ja mida kuni 15. sajandini valitses Fjodorovitšite dünastia, kuni kukutati. Kadunud prints oli troonipärija Ivor Fjodorovitš. Järgmised 5 sajandit kemplesid võimu pärast Samaavias Jarovitšide ja Maranovitšide dünastia, kuid Ivor Fjodorovitši suguvõsa püsis välismaal samuti elus. Peategelane Marko Loristan saadetakse koos sõbraga Samaaviasse, kus puhkeb revolutsioon. See lõpeb Marko avastusega, et tema isa Stefan on kadunud printsi järeltulija ja pärija, kes revolutsiooni võidu järel kroonitakse Samaavia kuningaks.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Chapter_1_of_The_Lost_Prince_by_Frances_Hodgson_Burnett.ogg
TEINE VANAFILM: "Bardelys Hiilgav" (14. juuli, 90 minutit)
See on poolteisetunnine ameerika ajalooline romantiline seiklusfilm 1926. aastast, Rafael Sabatini 1906. aasta samanimelise romaani ekraniseering. Romaan ei saanud kuulsaks ja film tundub vananenuna, ulme puudub, nii et ma ei soovita seda, kuigi vaadata kõlbas. Peaosas on John Gilbert. Ta mängib markii Bardelysi, kelle võludele ei suuda ükski naine vastu panna. Veetakse kihla, kas ta suudab võrgutada vikont de Lavedani tütre Roxalanne'i. Probleem tekib sellest, et de Lavedanid elavad maal ja nende juurde tuleb kaugele sõita, aga muus osas on Roxalanne nagu linnapreilidki ja armub kiiresti Bardelysi. Teine probleem on selles, et de Lavedanid on kuninga Louis XIII vaenlased, aga Bardelys liitlane. Armastust mõjutab see vähe. Kolmas probleem – vältimaks naistemehe mainet, võtab Bardelys endale hukkunud noormehe Lesperoni dokumendid ja identiteedi, ent too osutub mässamise eest tagaotsitavaks kurjategijaks. Nagu öeldud, annab see pigem plusspunkte, sest de Lavedanid ise ju ka. Neljas probleem: kuna Lesperon on ikkagi tagaotsitud kriminaal, võetakse temana esinev Bardelys kinni ja mõistetakse surma. Naispeaosatäitja Eleanor Boardman elas 1991. aastani.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bardelys_the_Magnificent_(1926).webm
KOLMAS VANAFILM: "Sinihabe" (16. juuli, 11 minutit)
See on Georges Méliès' 11 minuti pikkune trikkfilm 1901. aastast. Méliès mängib kolme rolli: Sinihabet, üht kokapoistest ja kuradit. Sinihabeme naist Fatimat mängib tema naine Jehanne d'Alcy, haldjat-valveinglit Bleuette Bernon, kummalgi on paremaid rolle. Suur plaan oli veel leiutamata, näiteks kui tahetakse rõhutada võtme olulisust, siis tänapäeval näidatakse võtit suures plaanis, aga Méliès näitab suurt võtit. Kogu film on üles võetud teatris, kasutatakse lavamasinaid, kulisse ja pürotehnikat. Lõpuks ärkavad Sinihabeme kõik 7 eelmist naist ellu; ma pole kindel, kas see oli hea lahendus. Butafooria on eklektiline: läbisegi on mauri, keskaja ja renessansi elemendid, lisaks kaasaja šampanjapudel. Igatahes oli tegu esimese filmiga Sinihabemest. Teine valmis 1923. Esimene film, mis polnud komöödia, valmis 6. katsel aastal 1944. Esimene film, mis poleks komöödia ja kus tegevus toimuks enne XIX sajandit ... 23. katse aastal 2009 ja sedagi üksnes mööndustega.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Barbe_bleue_(1901).webm
NELJAS VANAFILM: "Veri ja liiv" (17. juuli, 103 minutit)
Sajaminutiline ameerika tummdraama 1922. aastast Rudolph Valentinoga peaosas, Vicente Blasco Ibáñeze samanimelise 1908. aasta romaani teine ekraniseering. Valentino mängib vaesuses sündinud Juan Gallardot, kellest saab üks Hispaania parimaid härjavõitlejaid. Gallardo abiellub lapsepõlvesõbra, ilusa ja voorusliku Carmeniga, ent tema paistel ihkavad end soojendada teisedki naised. Ta armastab Carmenit, ent raske on raske kõigile naistele ära öelda. Päriselt härjavõitlust ei korraldatud: Madridis filmitud härjavõitluse stseenid monteeriti vaheldumisi Valentinot sisaldavate stseenidega. Filmikompanii "Paramount" oli raha säästmise üle õnnelik. Film kinnistas Valentino mainet Hollywoodi tippnäitlejana. On aru saada, et tegu on ameerika ja mitte hispaania filmiga: korduvalt vihjatakse härjavõitluse ebainimlikkusele ja tuuakse paralleele mõrvaga. Ma ei soovita seda filmi, ehkki ise vaatasin lõpuni.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blood_and_Sand_(1922).webm
VIIES VANAFILM: "Blondi kättemaks" (23. juuli, 20 minutit)
Ben Turpini 20 minuti pikkune komöödia 1926. aastast. Seekord on film valimiskampaaniast ja Turpin mängib rikast Gerald Montague'd, kes kandideerib senatisse. Vastaskandidaadid on Tim Hayes ja John Dobbins. Kampaania on räpane. Montague' koju ilmub neli naist, kellest kaks on vastaskandidaatide naised ja püüavad teda kompromiteerida, kolmas intervjueerida ja neljas kosida. Kõik ebaõnnestuvad. Dobbinsi naine (tema ongi see blondiin) töötab Hayesi stenografistina ja suudab Hayesist saada kompromiteerivaid kaadreid. Mulle jäi mulje, et film on poolik, lõpp näikse puuduvat, ent sellegipoolest olen olemasolevaga rahul. Mina vaatasin kaks korda, sest brünetid naised läksid mul üksteisega segi, teisel korral märkasin rohkem kui esimesel.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Blonde%27s_Revenge_(1926).webm
KUU ARHITEKTUUR: Etioopia kaljukirikud (28. juuli, 1 minut)
Maja ehitamist teate kõik: esmalt vundament, siis esimene korrus, siis järgmised ja katus kõige lõpus. Kuid Etioopias, nagu selgub, ehitatakse maju teistpidi: kõigepealt katus, siis ülemine korrus, siis selle alla alumised korrused, vundamenti ei tehta üldse. Vaadake kindlasti seda ulmelist arhitektuuri, kestab ainult minuti.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lalibela_-_Monolithische_Felsenkirchen_(CC_BY-SA_4.0)_.webm
.jpg){kind=link}
.jpg){kind=link}
