Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu
Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see… väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis” mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi.
Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine.
Geneviene Cogmani „Nähtamatus raamatukogus” on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.
Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht
Jeff Vandermeer: Võim. Leppimine
„Lõunaringkonna” triloogia 2. osas astub mängu uus direktor, sest eelmine läks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jäi kadunuks. Vanad töötajad ei võta teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk küsimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks külitab üks teadlastest vahel kössitõmbunult laoruumi kõrgel lae all olevas riiulis? Rääkimata kõige tähtsamast küsimusest: mis toimub alal X?
Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest üks osalistest küll mäletab katkeid elust „Hävingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (või mitte-tema) surnud abikaasa nüüd kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada üldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub?
Kirjastus Varrak, tõlkinud Juhan Habicht
Helga-Johanna Kuusler: Verevalla varandus
17-aastane Ivo kolib koos oma ema ja õega Lõuna-Eestis asuvasse Verevalla külla. Esmapilgul rahulikul külakesel on aga nii mõnigi saladus, mis ähvardab Ivo elu pea peale pöörata. Miks lukustavad Kersti ja Kärt oma jalgväravat? Miks käsib Luukas Ivol kardinad ette tõmmata? Miks on peaaegu kõigil külaelanikel sinised silmad? Miks kirjutas kohalik rahvaluulehuviline noormees kurjakuulutava pealkirjaga loo „Verevalla vajub alla“? See müstiline põnevik on HelgaJohanna Kuusleri teine noorteromaan. Esimene, „Puhkus koomas“, saavutas kirjanduskonkursil BestSeller 2015. aastal ilukirjanduse kategoorias esikoha.
Kirjastus Tänapäev.
Jules Verne: Black Cupi saare saladus
Jules Verne’i (1828–1905) romaani “Back Cupi saare saladus” (1896) tegi maailmakuulsaks tšehhi režissööri Karel Zemani 1958. aasta film, mis oli novaatorlik eelkõige oma visuaalse külje ehk siis 19. sajandi stiilis joongravüüri tüüpi animatsiooni ning reaalsete näitlejate ühendamise tõttu. Filmi aluseks olev romaan on kiiretempoline ja pööraste süžeekäikudega ulmeseiklus, millest ei puudu hull teadlane ja tema tohutu hävitusjõuga hirmuäratav relv, piraatide võimas salaorganisatsioon, nende baas vulkaanikraatriga saladusliku saare südames, lahingud allveelaevade vahel ning loo kulminatsiooniks ka suurriikide laevastike rünnak piraatide saarele ja superrelva käivitamine.
Käesolev romaan on vahest Jules Verne’i kõige iseloomulikum, kuna siin on üheskoos esindatud kõik need teemad ja tüpaažid, mis tema varasemates teostes on eraldi olemas: vulkaanid, ülivõimsad kahurid, allveelaevad, aga eelkõige oma identiteeti maailma eest varjav suur üksiklane, olgu siis geniaalne teadlane, piraat või krahvmontecristolik kättemaksja, kelle valduses on inimkonnale tundmatu tehnoloogia.
Kirjastus Viiking, tõlkinud Martin Kirotar
Steven Brust: Yendi
Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Dragaera maailmas käib pidev vastasseis inimeste ja Dragaera võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.
Selles loos on Vladil tegemist salakavala võluriga, kes kuulub Yendi Kotta. Yendi ehk liivamao järgi nime saanud koja võlurid on osavad intriigipunujad, kes Vladile ja tema sõpradele päris palju probleeme tekitavad.
Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts
Alastair Reynolds: Spioon Europal
Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.
Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja...
Kirjastus Fantaasia. Tõlkinud Martin Kirotar, Tatjana Peetersoo, Jaana Talja
Kaanepilt: Meelis Krošetskin
Sari: Orpheuse Raamatukogu
Triinu Meres: Kuningate tagasitulek
Kirjandusvõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku Triinu Merese postapokalüptilise ja ideederohke romaani „Kuningate tagasitulek“ teemadega on tuttavad need, kes mäletavad 2012. aastal kogumikus „Täheaeg 11. Viirastuslik rügement“ ilmunud samanimelist lühemat pala. Romaanis arendatakse edasi tolle lühiromaani sündmustikku ja motiive, korraga hoogsalt ja samas süviti. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord. Romaan on teostatud kiiretempolise seiklusmärulina, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata.
Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt: Anna Otsolainen
Sari: Orpheuse Raamatukogu
Heinrich Weinberg: Tõrkeotsing
„Tõrkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Föderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Põhjasõda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti ja uraani, jõudsalt edeneb geenitehnoloogia ning korporatsioonid ajavad nii seaduslikku kui illegaalset äri.
Maris Alvin on endine sõjaväelane, kelle isa oli omal ajal allilmaorganisatsiooni Ühiskassa juht. Maris peab võitlust isiklike minevikudeemonitega ja on varjupaika otsinud Võnnu Psühhoneuroloogiakliinikus. Ühel sügishommikul on tema palatiseina taga Kaitsepolitsei inspektorid, kes uurivad Marise endiste teenistuskaaslaste poolt sooritatud röövmõrva Kaitseministeeriumi salajases diagnostikalaboris, ainult et need teenistuskaaslased peaksid paberite järgi ammu surnud olema.
Romaanis on ootamatuid pöördeid, traagikat ja ei puudu ka romantika. Nagu kõik head lood, on ka „Tõrkeotsing“ lugu armastusest ja kättemaksust.
***
Ma jooksin. Nemad tulistasid. Minu liikumine, sihitult ringi ekslevad valgusvihud ja need paar tükki, mis mind enam-vähem järgisid, segasid tegelikult valvuritel sihtimist. Mõni laeng möödus siiski nii lähedalt, et tundsin selle kuumust. Kõige kriitilisem hetk oli siis, kui pidin läbi traataeda lõigatud augu pugema. („Kes sul keelas suuremat teha!?“) Paar sekundit ühel kohal pusimist võrdub igavikuga, kui su pihta tulistatakse. Selja tagant kostis hüüdeid ja koerte lärmi. Tugev löök vastu külge ja terav valu roietes – kuulivest säästis õnneks hullemast – hing kinni, adrenaliin soontes tormamas, ukerdasin edasi ja pääsesin viimaks aiast läbi ning kiirendasin metsa suunas. Peatusin, vaatasin seljataha ja kuulasin. Hingamine tegi haiget, kuid valu võib olla liitlane.
Kirjastus Fantaasia
Kaanepildi autor: Meelis Krošetskin
Sari: Sündmuste Horisont
Allikas:
ulme.ee