Väike viperus

Johannes Kivipõld

Tulnukate Jareki ja Bleaki plaan oli õigupoolest imelihtne:

1) varastada hinnaline Skooni kivi – tehtud!

2) põgeneda – tehtud!

3) tagaajajad maha raputada – peaaegu!

4) elada mõnel teisel planeedil natuke aega kellegi teise kehas, ehitada uus õhusõiduk, naasta koju, Skooni kivi maha müüa ja ratsa rikkaks saada – ee … kuskil läks vist midagi nihu …

Pärast koduplaneedil sooritatud kuritegu on Jarek ja Bleak plindris, kuna neid asuvad jälitama korrakaitsjad. Tagaajajate maharaputamiseks otsustatakse varjuda ühel tagasihoidliku arenguga planeedil – Maal.

Oodatud rikkakssaamine osutub aga oodatust keerulisemaks, kuna tulnukate uus kehastus pole teps mitte see, mida nad ootasid. Kuidas naasta koduplaneedile ja viia lõpule oma kuritegu, kui sind kammitseb boheemlastest vanemate beebitüdruku keha? Ja kuidas edendada (olgu-olgu: mitte tuksi keerata) maailmakuulsa laulja karjääri, kui koduplaneedil tuntakse sind kobakäpast mehaanikuna?

„Väike viperus” pakub muheda nägemuse intelligentsete liikide vahelisest suhtlusest ning esitab lugeja fantaasiale lõbusa väljakutse. See on Johannes Kivipõllu neljas teos. Varem on ilmunud romaanid „Pööris” (2018), „Põrge” (2018) ja „(Vaba)surm” (2020).

Kirjastus Eesti raamat

204 lk

Taevasselend

Brandon Sanderson

Brandon Sandersoni romaanis „Taevasselend“ („Skyward“) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust  põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.

Tõlkinud Eva Luts

Kaanepilt Meelis Krošetskin

Sari: Sündmuste horisont

Muinasjutt Troikast

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski

«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.

Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised, kohati absurdsed, kohati hüsteeriliselt naljakad. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.

Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo

Kaanepilt Meelis Krošetskin

324 lk

Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi

Paavo Kangur   

Ajalooline ulmepõnevik viib lugeja viikingiaegsesse Tartusse ja Hõbevalge teele. Linna saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ning selle käigus leida isiklik õnn ja lahendada mõned mõrvad. Ta peab otsima meeleheitlikult järgmist niidiotsa ja vahel tuleb appi võtta ka vahe mõõk. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, sest saatus paiskab ta pikale reisile Bagdadi. Ja kui reisikaaslasteks on kaks lihaselist adrenaliinisõltlasest ärimeest, kelle käteramm ületab loomupärast taiplikkust, siis voolavad ka kõik mahlad. See on tõeline lugemiselamus Hõbevalge teelt – tempokas ja üdini kaasahaarav lugu, mille lõppu pole võimalik ette aimata.

Ajalooline seiklusjutt põhineb Skandinaavia saagadel ja Tartu esimese linnapea Wulf Lucius Libo päevikutel, mis leiti hiljuti ühest Emajõelinna jäätmekastist.

Väljaandja: Inglisilla Produktsioon OÜ

176 lk

Klaastroon 6: Koidutorn

Sarah J Maas

Chaol Westfall ja Nesryn Faliq on jõudnud hiilgavasse Antica linna, et luua liit Lõunamandri kagaaniga, kelle otsatud armeed on Erilea viimaseks lootuseks. Ent nad on tulnud Anticasse ka teisel põhjusel: ehk suudetakse legendaarses Torre Cesmes ravida Riftholdi lahingu järel halvatuks jäänud Chaoli.

Pärast lugematute õuduste talumist lapsepõlves pole Yrene Towersil mingit isu aidata üht noort Adarlani isandat, tema ravimisest rääkimata. Kuid ta on andnud tõotuse aidata abivajajaid – ja kavatseb seda austada. Aga isand Westfall kannab kaasas omaenda mineviku pimedust ja varsti taipab Yrene, et see võib neid mõlemaid endasse neelata.

Ja sügaval kaugete mägede varjudes, kus sõdalased kihutavad vägevatel rukkidel, tukuvad ammu oodatud vastused. Vastused, mis võivad pakkuda nende maailmale ellujäämisvõimalust – või hukutada neid kõiki.

"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.

„Koidutorn“ on seeria kuues raamat.

Kirjastus Pikoprint

Tõlkinud: Mario Pulver

742 lk

Lume ja tuha hingus

Diana Gabaldon

Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kuuenda raamatu „Lume ja tuha hingus” II osa jõuab otse Ameerika iseseisvussõja keerisesse, kus tuleb hakata pooli valima. Neis poliitilistes tõmbetuultes on Fraseritel ja MacKenziedel üha raskem säilitada Põhja-Carolina mägede rüppe kõrvalisse paika rajatud kodus varasemat rahulikku elu. Briti kroonile ustavust vandunud Jamie Fraser leiab end kahe tule vahelt, tundes, et võlgneb truudust hoopis vabaduseideaalidele. See raamat on täis kummitusi – luusigu need siis kullast ligi tõmmatuna Hector Cameroni hauakambri ümber või painaku Jamiet valusad mälestused Cullodeni lahingust ja Ardsmuiri vangla jubedustest ning ajarändureid Claire’i, Briannat ja Rogerit teadmised saabuvatest keerulistest aegadest. Kas jääda trotsima surmaohtu või minna tagasi oma aega? Ja kuigi kõik märgid on õhus, et kokkupõrkest ei pääse, loodab Jamie Fraser ikka, et ehk tema perekonna ajarändurite teadmised lähenevatest keerulistest aegadest ei osutugi täitunuks – aga seda näitab ainult aeg.

Kirjastus Varrak

Tõlkinud Krista Suits

640 lk

Domineeriv värv. Kuldne

Koidu V. G. Ferreira       

“Baasis ärgates seisab Cordevia silmitsi kurva tõdemusega – tal ei lubata enam paralleelmaailma tagasi minna. Elada alfaemasena inimeste keskel ei ole lihtne, sest kes domineeriva isase reeglitega ei lepi, need surevad. Samas muudavad Alricku eesmärgid ja Charmiani iseloom seisu veelgi keerulisemaks.

„Domineeriv värv. Kuldne“ on viimane osa neljaosalisest noortesarjast, mis räägib inimkonna probleemidest kauges tulevikus.

Väljaandja: Koitev OÜ

540 lk

Kreeka kangelased

Stephen Fry      

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks.

Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat

Kirjastus Varrak

Tõlkinud Allan Eichenbaum

456 lk

Raamatuhaldjas

Karen Hawkins

Unustamatu lugu unisest USA lõunaosa väikelinnast, kahest väga iseseisvast naisest ja tõeliselt maagilisest sõprusest

Sarah Dove ei ole tavaline raamatukoi. Tema jaoks on raamatud olnud alati midagi enamat kui lihtsalt asjad: need elavad, hingavad ja aeg-ajalt isegi räägivad. Kui Sarah suureks kasvab ja saab raamatukoguhoidjaks oma veidras kodulinnas Dove Pondis Põhja-Carolinas, aitab tema anne jõuda igal raamatul sobivaima lugeja kätte. Viimasel ajal on raamatud aga hakanud sosistama millestki ebatavalisest: linnakesse kolivast suurlinnatüdrukust Grace Wheelerist.

Kui raamatutel on õigus, võib just Grace olla päästja, keda Dove Pond hädasti vajab. Probleem on aga selles, et Grace ei taha mingit tegemist teha ei linnakese ega ka selle pentsikute elanikega – nende seas ka Sarahʼga mitte. See nõuab pisut taganttorkimist ja ühe eriti targa raamatu abi, aga viimaks võtab Grace väljakutse oma uue võluva kodulinna aitamiseks siiski vastu. Selle käigus avastab Grace uue armastuse ahvatleva lubaduse, tõelise sõpruse sügavuse ja õige raamatu leidmise väe.

See on südantsoojendav lugu raamatute võluväest ja tundub ka ise pisut rohkem kui veidike maagiline.

Kirjastus Ersen

Tõlkinud Sille Teiter

360 lk

Lukus linn

Peter May         

London. Linn on pandeemia tõttu karantiinis. Haiglad ja hädaabiteenused ei pea koormusele vastu. Võimust on võtnud vägivald ja rahvarahutused. „Nad väitsid, et see gripp nakatab kahtekümmet viit protsenti tervest elanikkonnast. Seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti nakatunutest sureb. Tema oli nakkuskoldega vahetus kokkupuutes olnud, olukord polnud niisiis tema kasuks.“

May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud.

Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.

Kirjastus Eesti Raamat

Tõlkinud Piret Lemetti

287 lk