Kui maikuises Reaktoris hõikusime ahastavalt välja, et arvustusi ja napib ja tulge ometi appi, hea ulme-ilmarahvas, siis hea ulme-ilmarahvas võttiski neid karjeid kuulda ja saatis meile arvustusi. Sellest on ainult hea meel ja niimoodi võikski jääda. Seekordses Reaktoris on kolm raamatuarvustust, nii Tõnis kui Weinberg arvustavad juttusid ning Taivo Rist arvustas kuulekalt aprillikuist Erektorit. Ma sooviks jällegi rõhutada, et formaat on vaba ning Reaktor sünnib meie kõigi pingutuste, ideede, mõtete, välgatuste ja ajede koosmõjul, seda ideed kannab ka "Fusiooniks" ristitud viies Tuumahiid, mille arvustamise seekord Reidar Andreson enda peale võttis ja arvustuse isegi enam-vähem õigeks ajaks ära saatis peale hirmsaid ähvardusi ja emotsionaalset manipuleerimist. Loomulikult on eelistatud uudiskirjanduse ja eelmise Reaktori numbri arvustused ning kui kunagi teatrisse ja kinno jälle julgeb minna, siis ka värskete lava- ja linatükkide ülevaatamised, aga lõppkokkuvõttes on lava vaba.

Soovid kokku panna oma Reaktori top 10 lugusid läbi aegade? Lase käia, kirjuta valmis, saada meile. Soovid kokku panna enda läbi aegade kümme kõige viletsamat Reaktori lugu? Noh, ikka sobib, lase käia, pane kirja ja meie poole teele. Nutame ja loeme, ehk muutume targemaks. Arvustused ei pea tingimata ainult kiitvad olema ning kui aus olla, siis tihtipeale on negatiivsed arvustused palju toredamad lugeda, mahlasemad. Arvustamsieks saame raamatuid teile kirjastusest hankida, nii et pidage seda meeles, kui koroonaviiruse teine laine peaks sügise poole uuesti üle Maarjamaa pühkima ning kodus kiirnuudleid ja pitsat mugides igav hakkab. Varustame lugemisvaraga!

Ja mitte ainult trükitud lugemisvaraga (kuigi palun ostke Tuumahiidu, see on meie autorite ainus võimalus praegu teenida), vaid ka digitaalse lugemisvaraga, mille ise oleme kokku roobitsenud. Minu arvates juba Fantaasia jutuvõistlusel tubli soorituse teinud Bar Hiid on tagasi looga "Liiga palju tööd". Selle numbri üheks pärliks on kindlasti Karen Orlau mahukas "Õpilane" ning ma ei saa jätta mainimata, et kui on üks värske autorikogumik, mida ma tahaks lugeda, siis see kannaks kindlasti Orlau nime. Ehk õnnestub see temalt välja meelitada siiski kunagi? Peeter Helme leidis, et Reaktor on üks tore asi, kohustab kord kuus ühe jutukese kirjutama. Jaa, sellega saame ainult nõus olla, võetagu ulme kirjutamiust laialdasemalt sellise kohusetundlikkusega. Igal juhul on tema sellekuine jutt pealkirjaga "Kontakt" ning sellekordse algupäraste juttude valiku lõpetab Henri Hundu "Satelliit sokke triikimas"

Artiklitest annab Jüri Kallas ülevaate välismaal ilmunud Reaktori juttudest ning Sulbi räägib seekord Asumist. Sulbi on luubi alla võtnud asjaolu, et Asumi-sarja raamatud tunduvat olevat justkui vales järjekorras kokku pandud. Mis võiks olla lahenduseks?

Taivo Risti Wikipedia-ülevaade on jälle üks muhe lugemine ja ma tunnen moraalset kohustust ikka ja jälle reklaamida, et see pole lihtsalt niisama linkide rittaseadmine, vaid täiesti omaette kunstivorm, mille lugemise käigus teinekord isegi naerma võib pahvatada. Ja ma olen üsna kindel, et küllap need Estconi-mälumängu vastused ka suuresti just neis artiklites peidus on, kuigi mul pole hetkel meeles, kas sellest on üldse kunagi juttu olnud.

Kalveri õnnesoovid läksid seekord muidugi David Bowiele ja seekordne ulmestaar on Andrei Samoldin.

Järgmise numbri paneme kokku juba pärast Estconi. Loodetavasti võtavad ka kõige vastalisemad ulmikud olukorda siiski tõsiselt ning jätavad üritusele tulemata, kui ennast kehvasti tunnevad või on olnud haigetega lähikontaktsed. Hoolimata sellest, et laias maailmas seda küsimust kangesti politiseerida tahetakse, siis see pole poliitiline küsimus, vaid teaduslik, bioloogiline, meditsiiniline ... See peaks ju teadusulmefännidele hõlpsasti hoomatav olema, et meie kõigi ja meie lähedaste heaolu on meie endi kätes. Kas eelmistel aastatel ei olnud? Oli. Alati on. Ehk ongi koroonakriisi positiivne mõju see, et me võtame edaspidi kõiki haiguseid tõsisemalt ning ei roni enam köha, nohu ja palavikuga teiste keskele neid nakatama. Koroonaviirus pole sugugi ainus haigus, mis meid kõiki niita võib ning eestlaste komme haigena ringi jõlkuda ongi üsna tobe ja kahjulik.

Nii et loodetavasti kohtume kõik Estconil ning loodetavasti on see kõik praegu niisama ettevaatus ja manitsemine, kuigi mine tea, mida see 2020. aasta veel tuua võib, ehk oleme kõik selleks ajaks tapjapuukide hordide eest ära Arktikasse põgenenud. Kuigi ka see sulab ja põleb ...

Kes pole varem Estconil käinud, see võib isu tekitamiseks lugeda eelmise aasta külastajate meenutusi üritusest

Igal juhul ootame teiega kohtumist väga!


Tervitades

Triin & toimetus

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.0185)