Žanri peamisteks, klassikalisteks märksõnadeks on: tulevik, arvutid, häkkerlus, virtuaalreaalsus, tehisintellekt, siirikud ja implantaadid, tehisjäsemed, suurkorporatsioonid (zaibatsud), nanotehnoloogia. Uuemal ajal ka 3D printimine, kübersõjad jne. Inimolemuse digitaliseerimine. Üldiselt liigitatakse postküberpungi alla ka sellised alamžanrid nagu nanotehnoloogiaga tegelev nanopunk ja geneetika, geenimuundatud organismide, biorelvade ja muu biotehnoloogiaga, aga miks mitte ka kloonimisega tegelev biopunk .

Kust mujalt siis ikka küberpungi teemaga alustada, kui mitte Jaapanist. Ja otse loomulikult animatsiooniga. Ken Ishii on Jaapani DJ, kes muuseas on ka 1988. aasta Nagano taliolümpia avatseremoonia muusika autor. Vaadelav video loole “Extra” (režissöör Koji Morimoto, kes on töötanud näiteks “Akira” tegemisel) võitis 1997. aastal Euroopa MTV tantsumuusikavideo aastauhinna. Muusikaliselt on tegu mittemidagiütleva elektroonilise tantsumuusikaga, “tapeediga”, mille muudab märkimisväärseks just video.



Kamelot, “Insomnia”. Kamelot on USA sümfoonilise power-metali ansambel Floridast. Kui eelmine video võis mingil määral meenutada näiteks Animatrixit, siis “Insomnia” tegevus toimub Matrixi-laadses postapokalüptiliselt düstoopilises maailmas. Sarnasust rõhutab veelgi kitarristi soeng.



Video on üles võetud Belgradis, Serbias ning kujutab tuleviku ülerahvastatud maailma, kus võimulolev ladvik kõiki kontrollib.

Doda, “Bad Girls”. Poola lauljanna kadanikunimega Dorota Rabczewska, kõige rohkem auhindu võitnud laulja Poolas. Laulu video on veel üks düstoopiline tulevikunägemus, mis teeb seekord äratuntava kummarduse Troni maailmale (tsiklid), valitseja aga tuletas mulle millegipärast meelde Resident Evil´i peletisi. Muide, Umbrella Corporationile leiab hea tahtmise korral vihjeid veel.



Samas on tegu omapärase kompotiga erinevatest ulmeklišeedest, millest katoliikliku Poola vandenõuparanoikud on sõnu ja visuaali koos vaadeldes välja lugenud popkultuuris valitsevat illuminaatide vandenõud masside ajupesuks ja antikristuse taastulemise ettevalmistamiseks. Videot on võrreldud Lady GaGa lugudega “Polonaise” ja “Born This Way” (sealt ka hüüdnimi Poola Lady GaGa).

Fear Factory, “Resurrection”. Ameerika metal, LA. Üsna eklektiline segu, aga kui on ühed ja nullid mängus, ju see siis küber on.



Tegu on looga 1998. aasta kontseptuaalselt albumilt “Obsolete”, kus band tegeleb jätkuvalt oma lemmikteemaga inimene vs masin. Loos (ja plaadil) tegutseb tegelane Edgecrusher, kes võitleb Securitroni kõikenägeva seiresüsteemi vastu.

Järgmine lugu viib meid tagasi tuleviku suurlinna, küberpungi lemmikkeskkonda. George Michael, “Freeek”.



Video autor on korea päritolu režissöör Joseph Kahn, kellele küberpunk ei ole võõras teema. Futuristlik maailm, täis küborgeid ja kõrgtehnoloogiat, nõretavalt seksuaalne visuaal.

Jätkame seksikate küborgidega. Orgy, “Fiction (Dreams of digital)”. Tegu taas LA-st pärit ansambliga, kes viljeleb elektroonilist industriali.



Video on pigem küll androidikas, aga siiski piisavalt küberpunk, et mitte tavarobotite valdkonda kuuluda.

Lewsor, “Musical Pirate”. Mathieu Gosselin, inglise artist. Lewsoni nime peaks minu teada kandma ka üks Pokemonidest. Terviklugu kui niisugust ei ole, kõik on üles ehitatud virtuaalsust imiteerivale visuaalile, kus häkker murrab end sisse erinevatesse muusikastiilidesse, mille turvasüsteemid teda siis ründama asuvad.



Mõnes mõttes kõige küberpungilikum video selles valikus. Häkkeri kujutamine on üliklišeelik – kapuuts pähe ja mustad prillid ette.

Ruoska “Ei koskaan”. Soomlaste Rammsteini-koopia. Kõige sagedamini kohtasin selle ansambliga seoses sõna “paskaa”.



Samas videol pole ju vigagi – taas sünge tulevikudüstoopia, märksõnadeks implantaadid, kloonimine, biotehnoloogia.

Biotehnoloogiaga ka jätkame. Alice In Chains, “Get Born Again”. USA raskeroki ansambel, keda seostatakse kõige enam grunge-stiiliga. Eelmisest hulga stiilsem video on kummaline segu auru- ja küberpungist, kus peamine kurjam meenutab mulle prantslaste “Kadunud laste linna”.



Laul oli nomineeritud aastal 2000 Grammyle kui parim hard-rock-i esitus.

Melotron, “Du bist es nicht wert”. Inimeste ja masinate sümbioos võib ka selline välja näha, nagu selles saksa futuristlikku sündipoppi tegeva ansambli videos.



Pead klaaspurgis tõi silme ette Lovecrafti filmi kevadiselt HÕFFilt.

Billy Idol on selles mõttes tänuväärne tüüp, et on flirtinud oma videotes üsna paljude ulmeliste teemadega. Sedakorda siis taas düstoopia koos elektroonikaga.



Loo nimi on “Shock To The System”, kus pungi laineharjal kuulsust kogunud laulja ehtpungilikult võimudele ja süsteemile vastu hakkab.

Järgmisel Estconil arendame teemat edasi ja vaatame konkreetsemalt roboteid muusikavideotes. Kindlasti on nii tüüpilisi kui ebatüüpilisi roboteid, lisaks jaburaid videoid, mis garanteerivad hea tuju.