9b24e99ae50c76e841eba514ec9383c1Selle MMORPG mõistmiseks peab hetkeks piiluma ajalikku, kuna Elder Scrolls Online kuulub loogiliselt võttes üksikmängijale mõeldud mängude seeriasse. Seeria on tuntud just oma detailirikkuse poolest, märkides ära täpseid kuupäevi ja sündmusi ajaloos, selgitades religiooni ja erinevate ühiskondade suhteid ja igapäevaelu. Kõik see tuuakse mängijateni seikluste, kõrvaltegelaste ja maailmas rohkearvuliselt leiduvate raamatute läbi, mis sisaldavad lehekülgede kaupa ajalugu, kellegi päevaseid tegemisi, poeesiat, daedra(deemonite) esilemanamise rituaalide kirjeldusi või kasvõi Donoloni juubelikoogi retsepti.

Elder Scrollsi maailma Tamrieli võib liigitada kõrgfantaasia (high-fantasy) alla. On erinevaid inimrasse, haldjaid, päkapikke ja orke, kahel jalal kõndivaid kasse ja sisalikke, loitse, jumalusi ja deemoneid, kellest viimastega ja nende mõjudega kohtutakse mängudes tihti.

Seeria algas mänguga Arena, aga vanemale mängijale on ilmselt kõige rohkem mõju avaldanud originaalne Morrowind. See peatükk istus just Daggerfalli ja Oblivioni vahel, tuues sisse kaasaegsema tehnoloogia poolt toetatud tõelise kolmedimensioonilise, värvikirevama (siiski veel üsna halli ja sombuse) elamuse ja käegakatsutavama, tihedamalt sisusatud visuaalse maailma. Daggerfallis roostestes kongides ja rõsketes koobastikes veedetud tundide poolt esile manatud tundele on samas ikka raske vastu saada. Sellist taustamuusika tehakse tänapäeval harva..

Aastate edenedes lisandus seeriale ka Skyrim, mis on tänapäeval ilmselt tuntuim. Graafiliselt kõige arenenum (omades ka hiljuti välja lastud värskendatud versiooni) ja rõhudes põhiliselt avatud maailma kontseptsioonile, on see üks tuntumaid avatud maailmaga fantaasiamänge. Fakti, et tegu on PC-l mängijate jaoks konsooli pordiga, peetakse üheks suurimaks miinuseks.

valmar1

Erinevate Elder Scrolls mängude graafika võrdlus.


Elder Scrolls Online on sisu poolest suuresti mõjutatud just Skyrimist. Võtke supipõhjaks avatud maailma kontseptsioon, pistke sinna prisked lõigud Tamrieli ja segage sisse erinevaid MMORPG põhimõtteid nagu tegelastasemed, klassisüsteem, varustuse progressioon ja erinevad grupitegevused. Mis seda MMORPGd enamusest klassikalistest Everquesti ja World of Warcrafti sarnastest eristab, on üksikmängijale mõeldud tegevuste rohkus. Näiteks sisaldab ESO ka mitme mängija poolt korraga külastatavaid dungeone (mida on kahte liiki - delve ja group dungeon), mis on siiski ka piisava rammu korral üksi läbitavad. Lisaks sisaldavad paljud seiklused ka dungeone oma osadena. Neidki saab enamasti läbi mängida kas üksi või grupiga, välja arvatud mõned, mis tuleb läbida uhkes üksinduses. Tegu on siiski MMO tüüpi mänguga, nii et lonkreetset Elder Scrollsi tunnet igal sammul ei ole. Seetõttu on ka mitmed seeria fännid sellest mängust kaarega mööda jalutanud. No eks koheselt peale väljalaset oli põhjus ka selles et mäng ei olnud hea. Kohe üldse mitte. Praeguseks, kui hiljuti on välja lastud Morrowind nimeline uuendus, on seis tunduvalt paranenud.

Tegelaste liikumine on üsna hea. Siin ja seal on tunda animatsioonide justkui kerget ebamugavust, aga üldiselt transleerub klaviatuuri ja hiire või puldi kasutamine üsna sujuvalt tegevusteks. Päris sellist tunnet ei ole, et mõõk või manamisliigutused oleksid justkui oma hiirel asetseva käe pikendus, aga näiteks puudub ka kohatine puine liikumine Riftis.

Kasutajakeskkonna loogilisus on konsoolile kohane. Erinevaid aknaid avada ja seal navigeerida saab võimalikult väheste nuppude abil. PC kasutajale see muidugi meeldiv ei ole, aga konsoolimaiku aitavad sel puhul vähendada addonid, mis muudavad vastavat funktsionaalsust kasutajasõbralikumaks.

valmar2

Addonide-maagia teeb varustuse majandamise kogemuse ka PC-l meeldivaks.


Grupitegevused on praeguseks väga mitmekesised ja hõlmavad tervet mängukogemust. One Tamriel uuendusest peale skaleerub iga maailmas asuv mittemängijast olend iga temaga (ka samal ajal) võitleva mängija tasemele vastavalt. Loomulikult teeb kõrgema tasemega tegelane siiski rohkem haiget ja saab seda ise vähem, aga mainitud uuendus on teinud võimalikuks igal mängijal seigelda ükskõik millises maailma nurgas ükskõik millisel tasemel. Selle tulemusena võib kellegagi koos seigelda ka juhul, kui tegelaste tasemete vahe on suur.

Grupitegevustest sisaldab mäng mitut erinevat sorti dungeone ja reide, mille läbimine muutub tasemete tõustes mehhaaniliselt keerulisemaks. Minu esimene kogemus 16nda taseme ravitsejana, skaleerituna 45nda taseme dungeoni jaoks oli huvitav. Rammu gruppi elus hoida oli just piisavalt, aga mehhaaniliselt olid võitlused bossidega umbes sama keerulised kui keskmise taseme WoWi reidide bossid. Paar viga kogu võitluse juures võis tähendada terve grupi surma.

valmar3

Masohhistlik sisalikmees Numenkataan Kaymaren valmistub grupikaaslaste eest hiigelputukate käest nüpeldada saama.


Üksiktegevusi on palju, just nagu ülejäänud Elder Scrollsi mängudes. Võib terves maailmas ringi seigelda, põigata mandri ühest otsast teise, tulla tagasi ja jätkata, kus pooleli jäid. Seiklused sisaldavad põhiliselt reaalsete probleemide lahendamist ja on üsnagi kordumatud. Olen väga vähe kohanud standardset "too mulle 4 karu keelt" (mille puhul näiteks World of Warcraftis avastasid enamasti, et tegu on vist delikatessiga mis elavatel karudelgi suust rebitakse, kuna peale poolt tundi kestnud genotsiidset karutappu said saagiks heal juhul paar keelt.) või "me oleme kõik nii väetid, mine ja korja meile õrrelt mune" tüüpi seiklusi. Ma ei ole veel üheski MMORPG-s lõppmängule eelnevat nii väga nautinud.

Varustuse valmistamine tundub enne lõppmängu mõttekas ainult juhul, kui tahad vastavaid oskusi kohe arendama hakata. Praegu on varustus seikluste eest ja dungeonidest nii lihtsalt kättesaadav, et seda ei ole isegi mõtet parandada. Relvad püsivad enamasi nii kaua, et pead neis sisalduvat nõidust ehk heal juhul üks-kaks korda püütud hingi kasutades uuesti laadima. Valmistamisprotsess on mitmekesine ja lubab teatud määral luua seda, mida vajad. Põhiline areng toimub aga läbi suvaliselt leitud eriti hästi valmistatud esemete lahtilammutamise teel. Esemete loomine oskust palju ei arenda. Abiks on ka kuulutustetahvlilt rebitavad igapäevased tellimused.

Lõppmäng ehk peale tegelase viimasele tasemele jõudmist sooritatavad tegevused sisaldavad põhiliselt kindlat tüüpi dungeone nagu reidid ja katsumused, ning mängijate omavahelist sõjategevust. Varem olid ainukesed võimalused selleks duellid ja Cyrodiil - suur lahingutanner piiramistegevusega, mis meenutab suuresti näiteks Ashrani World of Warcraftist, olles mastaapsem ja samas lihtsakoelisem.

Viimaste uuendustega on lisandud ka lahingutandrid (battlegrounds), kus kolm neljaliikmelist võistkonda üritavad võita üht järgnevatest mänguliikidest Meeskondade Surmavõitlus, Lipu Hõivamine või Domineerimine. Iga mäng kestab maksimaalselt 15 minutit.

Graafika on ilus. Kaugeltki mitte nii ilus, nagu paljudel uuematel üksikmängija mängudel, aga siiski väga ilus. Graafika ajakohastamiseks eksisteerivad mitmed fännide poolt loodud graafilised modifikatsioonid, mis on ka mängu loojate poolt lubatud. Maailma aitab varjulisemaks ja värvikirevamaks muuta näiteks Reshade või ENB. Hook64 abil saab kaotada graafikakaardi jõudlust säästva kaugemat maastikku varjava udu jne. Kõige selle juures tuleb kindlasti silmas pidada nii protsessori kui graafikakaardi jõudlust. Mängu graafikamootor ei ole just kõige efektiivsemalt kirjutatud.

valmar4

Mänguväliste lisade läbi võimendatud päikeseloojangut nautimas.


Maailma ülesehitus on mitmekesine ja edastab seikluste ja dungeonide meeleolu hästi. Morrowind uuendus tõi tagasi ka vanad tuttavad üksikmängija mängus sisalduvad alad, mis mõnele mängijale vast liigagi tuttavad on, aga seal sisalduvad seiklused ja iseärasused üllatavad meeldivalt ka vanemaid Elder Scrollsi seeria läbinuid.

Pay to Win puudub. Poest saab osta kosmeetilisi uuendusi, maju ja mugavust, nagu saadud kogemuspunkte suurendavad paberirullid või kiiremat liikumist võimaldavaid ratsaloomi. Ainus tõeliselt raha neelav vajadus on igakuine tellimus, ilma milleta ei ole seljakotis igasuguste oskustööde jaoks vajamineva materjali jaoks lihtsalt ruumi. Õnneks annab see ka ligipääsu suurematele DLCdele (DownLoadable Content), mis tuleks muidu eraldi osta ja igal tellimusperioodil veidi valuutat, mille eest mängu poes just mainitud hüvesid nautida.

Ametlikke Lisasid on mitmeid, nii väiksemate DLCde näol kui suurte lisapakettidena, nagu Morrowind. Lisandunud on nii uusi piirkondi, tegevusliine ja uut tüüpi tegevusi. On selge, et mäng on esmasest läbikukkumisest millekski nauditavaks arendatud, ja pikk tee on veel ees.

Kellele soovitaksin seda MMORPGd? Kindlasti neile, kelle jaoks vanilla World of Warcraft just uue maailma avastamise kohta pealt nostalgiline ja meeletult huvitav oli. ActionRPG austajatele, kellele meeldib kombineerida tegelase liikumist ja vähemal arvul võimeid rohkem, kui paigal seistes balansseerida paarikümmet eri loitsu. Tegevuste poolest nii üksik- kui grupitegevuste fännidele. Kindlasti võib see olla midagi, mida paaril päeval nädalas nautida, jahtides deemoneid, röövitud näitsikuid või kassinimestest narkoparuneid.

Minu poolt soliidne A miinus. Arenguruumi on kõvasti, aga praegune seis on vanale MMOpeerule vägagi nauditav.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0650)