kohe algusesse
Kirjutasin aasta tagasi Reaktorisse esimese hooaja arvustuse, mida saab lugeda 2016. aasta septembrinumbrist. Nii kui teine hooaeg välja tuli, sai see kaheosalise maratonina ära vaadatud, sest millegipärast ei lasta inimestel enam nädal aega oma doosi järgi kiheleda, vaid visatakse kogu hooaeg üledoosi saamiseks, ehk siis ühekorraga vaatamiseks üles.

Lugu jätkub aastake hiljem – esimese hooaja seiklused on suures osas vaiba alla pühitud, ning inimesed üritavad siiralt seda kõike unustada. Suureks motivaatoriks sealjuures on kuri valitsusorganisatsioon, kes ei taha, et rumal pööbel nende eksperimentidest teada saaks, mistõttu jälgitakse kõiki asjaosalisi üsnagi põhjalikult, ning kõiki väikelinna telefonikõnesid kuulatakse pealt. Siiski on tegu 80ndate algusega ning jälgimisvõrk on üsna hõre, kuna sotsiaalmeedia ja nutitelefonideni on veel üsna palju aega.

Will, kes esimese hooaja veetis koledas pahupidimaailmas, käib ilusti psühhiaatri juures ja saab nõustamist, kuid sellest on vähe kasu, kui teda koolis zombipoisiks kutsutakse. Elevenisse armunud Mike üritab teda raadio teel kätte saada, kuid ei ole tal seda õnne, sest pahur šerif Hopper on Eleveni enda metsamajakesse peitnud. Ka teiste osaliste puhul on näha, et vaiba alla pühkimisest ja maha vaikimisest on vähe abi olnud, kõik pingekohad on ikka veel alles. Seetõttu ongi inimestel üsna vähest vaja, et kismad tekiksid. Olukorda ei muuda lihtsamaks uued tegelased – esiteks punapäine „Mad” Max, kes tahab meie poistegrupiga liituda, kuid samas ka ei taha, sellel ajal kui poisid tahavad ja ei taha, et ta liituks. Teine uus tegelane, kes saab liiga palju ekraaniaega, on Maxi vanem kasuvend, kes on kõige klišeelikum värdjas, kes on kunagi eksisteerinud – kuidas suudab üks inimene olla terve hooaja vihane sitapea? Uus, soe ja südamlik on ka Willi ema uus poiss-sõber, kes tundub liigagi ontlik.

Mis meil siis selles hooajas toimub? Esimesena tuleb ära öelda, et ei, kahjuks ei ole nii äge kui esimene hooaeg. Kurja valitsusorganit näidatakse lühidalt, see ei ole enam kuri, ei ole tõrte sisse pistetud lapsi, kelle peal eksperimente tehakse, vaid lihtsalt damage control – väike punt jälgib, et esimese hooaja ebaõnnestumised ei korduks ega avalikuks saaks. Samal ajal kui valitsusorgan on veendunud, et kõik on nende kontrolli all, proovib uus kuri deemon Willi kaudu oma dimensioonist meie dimensiooni üle tulla. Kahjuks arvavad kõik osalised (klišeelikult liiga pikalt), et Will elab aastataguseid sündmusi lihtsalt uuesti läbi, mistõttu ei võta keegi teda kuigi tõsiselt. Pahaaimamatu soovituse tõttu lähevad asjad ikka sedasi, kuidas nad jutu edenemiseks minema peavad, ning jama ongi majas.

tondipüüdjad

Tolle aasta kõige kõvem ulmefilm


Pikemalt näidatakse meile Eleveni tausta – tutvume tema emaga, kellel on sarnased, kuid palju nõrgemad võimed. Samuti kohtume kohe alguses ühe teise laborist põgenenuga, kes suudab illusioone luua. Ilmselgelt saavad kaks supervõimetega neiukest kokku ja sõbrannadeks. Kahjuks õgivad need taustanäitamised, eriti aga teise põgenenuga ringi seiklemine ligemale kaks täispikka episoodi ära, ning lõpplahenduse jaoks ei andnud see suurt midagi juurde.

Kahjuks jääb läbivalt õudusest puudu. Willi sisse pugenud deemon ei tee midagi põnevat. Suure kurja ja üsna kuulikindla demogorgoni asemel on üsna mannetud demo-koerad. Samuti ei roni paralleeldimensioon enam inimestele tuppa, vilguta tulesid ega tekita efekti, et ka sinu koduseina taga võib miski seletamatu kurjus olla. Ma ei oska öelda, mis täpselt, kuid miski pisike detail tegelaste käitumises ja arengus jäi kratsima, kuidagi liiga palju oli klišeesid sisse roninud. Kõige kurvem oli, et mingil hetkel tekkis mure tegelaste intelligentsi suhtes – kas tõesti nõudis selle, kõige loogilisema lahenduseni jõudmine kaht episoodi?

ajupeedistaja

See on siis koletis, keda tuleb karta. Miks? Keegi ei tea, ta on lihtsalt nii hirmus!


Kõige selle kriitika juures ei saa ma öelda, et teine hooaeg oleks iseenesest halb olnud, enamus asju, mis esimese heaks tegid, oli ju alles. Eriti muidugi see autentne 80ndate õhustik ning vaatamata kergele klišeelikkusele sümpaatsed karakterid. Küll aga tõstis esimene hooaeg lati nõnda kõrgele, et teine hooaeg lihtsalt ei küündi selleni. Kardan, et esialgu kavatseti prooviks üks hooaeg teha, kulutati enamus laskemoona sellele ära, ning teine hooaeg sündis sellest, et autorid nüpeldati rahapakkidega uimaseks. Siiski, 8/10 vaatan edasi, sest IMDB vihjab, et tuleb veel 2 hooaega.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0598)