24172221 1624503537598015 1869027129 nUlmestaar

Oskar Helde (end. Nassar) on pikaaegne ulmefänn ning Reaktoris kaasalööja. Kui ta parasjagu ei loe, siis õpetab ta Kuusalu Keskkoolis eesti keelt ja kirjandust. Samuti veab ta sealsamas lauamänguringi. Kes soovib temaga tutvust teha, võib leida teda Tallinnast mõne ulmeraamatu esitlusel. Estconile pole ta kahjuks küll kunagi jõudnud, kuid äkki siiski mõnel aastal trehvab.

1. Mida praegu loed?
Eelmine nädal lõpetasin Indrek Hargla uusima romaani "Merivälja" ja nüüd loen korraga Triinu Merese "Lihtsaid valikuid" ja Jaan Krossi "Wikmani poisse". Merest loen hommikuti Kuusalu poole sõites ja Krossi õhtu koolist tagasi tulles.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Maailmad, mida kirjanikud loovad. Ma olen alati imetlenud kirjanikke, kes suudavad luua uusi, oma seaduste ja loogikaga toimivaid maailmu. Faabula ja tegelased vajavad alustuseks sobivat elukeskkonda, et areneda ja kasvada millekski võimsaks. Kirjanik, kes neile seda pakkuda suudab võidab üldjuhul mu ka ruttu enda poolele.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Kodutanumalt kahtlemata Indrek Hargla. Olen sellest kunagi ka kirjutanud Reaktoris, kuidas "F&K" mu ulme juurde üldse tõi.
Välismaa autoritest on lemmikuteks siiski jäänud need, kes kunagi meie nõukaaegse sektsioonkapi riiulitelt vastu vaatasid - vennad Strugatskid ja Stanislaw Lem. Eks siin ole ka palju nostalgiat ja esmalugemiste hurma, mida (patt tunnistada) ülelugemiste puudumine pole suutnud rikkuda. Strugatskite viimastel aastatel ilmunud tõlked on siiski nende positsiooni pigem ainult kinnistanud. Mõndasid alustalasid ei nihuta ikka miski paigast.

Novembrikuu arvustus BAASis
Erkki Toht

Novembris oli BAASis suhteliselt vähe arvustusi. Nendest mis olid, koondus suurem osa kuu esimesse dekaadi. Kümnekonna arvustusega osutus viljakaimaks arvustajaks Kristjan Rätsep, kelle arvustus Puhhovi lühiromaanile „Brošen võs...” tekitas huvi ka ise seda lugeda. Hea on ka Kristjan Sanderi arvustus Palahniuki „Expedition'ile”. Jüri Kallase arvustused on pikad ja informatiivsed. Sama võib öelda ka Silver Sära arvustuste kohta. Eriti hästi avaldub arvustaja irooniline meel Anni Pea lühiromaani kommenteerides. Eesti autor, kes kirjutab muukeelse teose ja laseb selle hiljem eesti keelde tõlkida, ei ole Silver Särale uus teema – märtsis kajastas ta sarnase profiiliga kirjameest, ja sai selle eest kuu arvustusega pärjatud.

Küllalt head on veel Kristjan Ruumeti ja Andreas Jõesaare arvustused, kuigi nendest mõlemast kumab läbi, et raamat osutas lugemisel visa vastupanu. Novembri kuu arvustuse kirjutas mees, kes juba mõnda aega loeb „Expanse” sarja. Toomas Aas arvustab James S A Corey romaani „Cibola Burn”. Toomas Aasa arvustusel on mitmeid voorusi, kuid eriti meeldib mulle „Cibola Burn'i” avamine teiste sama sarja teoste taustal. Tegelikult ei maini arvustaja otsesõnu rohkem kui ühte sama sarja romaani, aga ülejäänud romaanide kohalolu arvustuses on siiski tunnetatav. Palju õnne, Toomas Aas!

Cthulhu kombitses Tallinnat

Laupäeval, 18. novembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus kirjastuse Viiking uut raamatut «Cthulhu kutse». H. P. Lovecrafti parimate lugude kogumiku koostas Raul Sulbi, kes kirjutas juttudele ka kommentaarid ja raamatule sama mahuka järelsõna, kokku 60 lehekülge non-fictionit Lovecrafti kohta. Kohale tulnud enam kui 30 ulmefänni ees esinesid raamatu üks tõlkijaist Marek Laane ja Lovecrafti-spetsialist ning muusik Mart Kalvet.

IMG 0015
IMG 0016

Alustuseks rääkis Sulbi paari sõnaga Lovecraftist ja tema kohast õuduskirjanduses, siis kirjaniku jõudmisest eesti keelde läbi Marduse-Põhjanaela ning Liivamaa Kulleri ja Elmatari «Öölase»-sarja, tõenäoliselt esimesest eestlasest, kes 1930ndatel Lovecrafti jutte ajakirjast Weird Tales lugema sattus - pärast sõda Lääne-Saksamaal elanud ja tegusenud õudusantologistist Kalju Kirdest, aga ka Uku Masingu, Karl Ristikivi ja Leo Metsari Lovecrafti-lembusest.

Tutvustanud lühidalt raamatut ja selle sünnilugu (tõuke koostamiseks andis Michel Houellebecqi Lovecrafti-essee ilmumine Loomingu Raamatukogus 2016. aasta lõpul), andis Sulbi sõna Laanele ja Kalvetile, kes meenutasid oma esimesi kokkupuuteid Lovecraftiga 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses, rääkisid tema (ja tema loomingut kasutanud teiste autorite) tõlkimisest eesti keelde. Lisaks seletas Mart Kalvet lahti Stalkeri võitnud Cthulhu-mütoloogia ainelise jutu «Ultima Cthule» tekkeloo. Sulbi lisas, et lugu on täna kuulatav raadiokuuldemänguna veebikohas «Tumedad Tunnid». Kalvet meenutas, et ühe muusikaplaadi ümbrises on ilmunud ka jutu järg.

IMG 0030
IMG 0040

Mart Kalvet rääkis Lovecrafti olulisusest muusikas. Ilmselt pole kellelegi tundmata «Metallica» laul «The Call of Ktulu», veidi vähem on tuntud 1960ndate lõpu psühhedeelse rocki bänd «H. P. Lovecraft», mida Sulbi hea sõnaga meenutas. Bändi tuntuim Lovecrafti-aineline lugu on ilmselt «Valge laev» (The White Ship). Pärast esitlust toimunud vestluses mainiti veel tänapäeva üht olulisemat Lovecrafti muusikalist töötlejat, ansamblit «The Great Old Ones».

Kalvet, Laane ja Sulbi peatusid veel Lovecrafti loodud Cthulhu-mütoloogia ehk « yog-sothothluse» olemusel ja selgitasid, miks nii kummaline ja veider kosmitsistlik õudusmütoloogia on nõnda populaarseks ja jäljendatuks saanud. Võrreldi ja kõneldi erinevatest eesti keelde jõudnud Lovecrafti tõlgetest 1990ndatel ja kaasajal. Lisaks rääkis Sulbi Lovecrafti uurimisest ja temast kirjutatud käsitlustest Houellebecqist ja Maurice Levy'st kuni L. Sprague de Campi ja S. T. Joshini. Juttu tuli ka ažiotaažist World Fantasy auhindade taiese - Lovecrafti rinnakuju väljavahetamisest paari aasta eest ning sotsiaalse õigluse sõdalastest, kes tahtsid Howardi asemele Octavia Butleri rinnakuju.

IMG 0041
IMG 0014

Lõpetuseks tõdes Raul Sulbi, kes selle ülevaate praegu kolmandas isikus kirja pani, et piisava lugejahuvi korral on plaanis kirjaniku avaldamist sarnaste mahukate koguköidete näol jätkata, kokku koondamata on kirjaniku romaanid ja paar mahukamat lühiromaani ning samuti nn Ulma-tsükkel.

Pildistas Heli Illipe-Sootak.


Triinu Merese raamatu tutvustus

21. novembril leidis Viru keskuse Rahva Raamatus aset Triinu Merese uue romaani "Lihtsad valikud" esitlus. Meie (Riho) Välk-reporter tegi mõned klõpsud.

20171121 172510
20171121 172714
20171121 175544

Pildistas Riho Välk.

Merivälja esitlus Tartus

Reedel, 10. novembril kell 17.00 toimus Tasku Rahva Raamatus Indrek Hargla põnevusromaani "Merivälja" esitlus! Autoriga vestles Jüri Kallas.
Kohale oli tulnud suurel hulgal rahvast ning autor pakkus ka omasegatud kokteile.

23406010 1469043423132426 6948325073210566099 o
23406085 1469043353132433 2699870908656886239 o
23405705 1469043733132395 4587337520633525198 o
23415441 1469044013132367 2435133996412721933 o
23456643 1469043519799083 2261478651571755684 o
23467062 1469044073132361 1734664763416439937 o
23456688 1469043663132402 8598281957214106251 o

Pildistas Heli Illipe-Sootak.


Tallinna ulmikute istumine VLis

20171124 194321
20171124 194343
20171124 194435
20171124 194438
20171124 194519
20171124 211609

Pildistas Riho Välk.

Tartu ulmikute istumine Õlleministeeriumis

23592355 10155799628784890 2467063680090692020 o
23551234 10155799628719890 2581823117433902825 o
23593378 10155799628519890 8159395291637020047 o
23593449 10155799628494890 751469843189269335 o
23632069 10155799628499890 1539878915451940956 o
23632646 10155799629019890 1572511670003495791 o
23722400 10155799628639890 2387230181270393627 n
23632748 10155799628944890 268882858287362956 o
23735949 10155799628624890 8703043294434976174 o

Pildistas Ene Kallas.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.1785)