Kirjastus Fantaasia:
Jim Butcher
„Tormirinne“
Dresdeni toimikud, 1. raamat
Sari: Sündmuste horisont
Tõlkija Tatjana Peetersoo
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Harry Dresden on võlur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis ületavad inimvõimete ja inimkujutlusvõime piire. Sest vahel juhtub igapäevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hästi ei lähe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmõrva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha pärast, sest võlurid on ju vaesed, kuid asi läheb kiiresti isiklikuks.
„Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Võite seda nõidumiseks kasutada, kui riskite. Olen võlur. Käin tööl ühes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv võlur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekülgedelt alajaotusest „Võlurid”. Uskuge või mitte, olen seal ainus. Mu reklaam näeb välja nii:
HARRY DRESDEN – VÕLUR
Kadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.
Konsulteerimine. Nõustamine. Mõistlikud hinnad.
Armujooke, tühjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lõbustusi ei pakuta.
Te üllatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et küsida, kas mõtlen seda tõsiselt. Aga kui oleksite näinud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks põrmugi selles, et ma
mõtlen seda tõsiselt.“
Isaac Asimov
„Kosmosehoovused“
Sari: Sündmuste horisont
Tõlkijad Ats Miller ja Ronald Lämm
Kaanepilt Siiri Kumari
Trantori impeerium on aastal 11000 üha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Sõltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab töödelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall.
Ootamatult satub Florina külaelanike hulka mälu kaotanud mees Rik, kelle kohalik külavanem ühe talutüdruku hoolde usaldab. Pikkamööda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et kõik Florinal on määratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse üksikasjad meenuvad vaid järk-järgult, kui üldse... Selgub, et paljudele poliitilistele jõududele tema ja ta sõnum ei meeldi ning ta on sunnitud põgenema. Algab keeruline mäng sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille võtmeks on seesama maalane Rik.
Kirjastus Hea Lugu:
Anna Smaill
„Kellamäng“
Tõlkinud Hels Hinrikson
Kaane kujundus: Merike Tamm
Kui tuli Kellamäng, siis linnud surid. Kui surid linnud, surid sõnad. Kui surid sõnad, siis suri mälu.
Kujuta ette Londonit, mida valitseb hiiglaslik pill, mis hävitab mälu. Iga ese loob oma lookleva meloodia ja laul heliseb igas õhusõõmus, kuid iga päev tundub samasugune kui eelmine ja minevik on mõistatus.
Teismeline orb Simon saabub maalt linna, kaasas vaid üks viisijupp ja üks nimi, ning näriv tunne, et ta peab midagi tegema. Ta kohtub Lucieniga, kes paistab teadvat tema minevikus peituvast ohust rohkem kui Simon ise. Ühel neist on mäletamise, teisel kuulmise anne, mis teeb nad Kellamängu loojatele ohtlikeks vastasteks.
See on lugu võimust, mis kuulutab Ainutõde ja võtab enda kätte kontrolli inimeste elude üle. Ja inimestest, kes usuvad oma õigusesse olla ebatäiuslik.
Võimuajas vaikses, mornis
seitse kaarnat tukub tornis.
Kui sa naksad kaarna tiiva,
hakkab laulma lind kui diiva.
Kui sa raksad kaarna noka,
hakkab kõnelema õkva.
Kui kõik kellad kõlavad,
kaarnad lendu lähevad.
Gwillum, Huginn, Cedric, Thor,
Odin, Hardy, Eieal koor.
Puul ei peatu ükski lind,
kuni Muninn ei näe mind.
Kirjastus Varrak:
Katrina Kalda
„Maa, kus puudel pole varje“
Tõlkinud Anti Saar
Kujundanud Britt Urbla Keller
Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama.
Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.
David Mitchell
„Luukellad“
Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer
Kujundanud Maris Kaskmann
Viieteistaastasel Holly Sykesil on suur tüli emaga, ta hakkab sihitult astuma, teadmata, et teda ootab ees üsna kummaline elu. Kunagi olid temaga ühendust võtnud veidrad hääled, keda ta ise lapsena nimetas raadiorahvaks. Hiljem hääled lakkasid, kuid nüüd ootavad teda ees nägemused, mis tunduvad liigagi reaalsed.
Holly on nimelt sattunud ohtlike müstikute ja nende vaenlaste huviorbiiti ning selles võitluses ei saa ta ise kaasa rääkida. Peagi tabab tema perekonda ränk kaotus ning sellest hoobist ei toibu ta päriselt kunagi.
Elu viib Holly kokku mitmete inimestega, kellel kõigil on oma roll tema saatuse kujunemisel. Cambridge’i üliõpilane, kes ihkab jõukust ja kindlustunnet, Holly elukaaslane, kes tunneb end elusana üksnes sõjast reportaaže saates, keskealine kirjanik, kes kardab tunnustuse kaotamist – nende elud põimuvad ootamatutes olukordades ja saatuslikel hetkedel.
Selles mahukas teoses on David Mitchell asunud ehitama omaenda maailma, tuues mängu juba oma varasematest teostest pärit tegelased ja luues uusi seoseid ja tähendusi. See on suurejooneline ja paeluv kaleidoskoop, mille mustrid ja pildid on pidevas muutumises.