KUU TEADLANE: Leukippos (11. mai)
Leukippos oli Sokratese kaasaegne, kuid sellegipoolest arvatakse ta eelsokraatiliste filosoofide hulka, sest ta jätkas nende traditsiooni, et kõike tuleb ise uurida. Ta töötas oma filosoofia välja vastuseks eleaatiidele, kelle järgi kõik oli üks ja tühjust pole olemas. Leukippos, vastupidi, väitis, et kõik koosneb aatomitest, mille vahel on tühjus. Piltlikult öeldes leiutas ta sellega aatomid. Mõte on selge: kui aine oleks lõputult jagatav, siis ei saaks tal mingit struktuuri olla, järelikult peavad olema aineosakesed, mida enam jagada ei saa. Aatomeid on lõpmata palju liike, sest pole põhjust, miks nende arv peaks olema lõplik. Ühtlasi lükkas Leukippos tagasi idee maailma valitsevast intelligentsest jõust. Temast on teada ainult tema ainsa teadaoleva õpilase Demokritose tööde põhjal. Leukippose elust on teada nii vähe, et on tekkinud kahtlus, kas ta üldse olemas oli. Tema teostest, kui neid üldse oli, on säilinud üksainus lause: „Miski ei juhtu juhuslikult, vaid kõigel on põhjus ja eesmärk.“
https://en.wikipedia.org/wiki/Leucippus
KUU ASTRONOOMIA: Marss (14. mai)
Astronoomiaartiklid lähevad ükshaaval teisele ringile ja Marss oli esilehel esimest korda 2007. aastal. Marss on Maa taevas heleduselt keskmiselt 19. taevakeha, aga kõige heledamal hetkel 4.–5. kohal koos Jupiteriga. Ülevaade Marsist ulmes oli esilehel alles mullu augustis ja sellest kirjutasin Reaktori septembrinumbris. Marsi terraformimine on väga keeruline, sest sealne õhurõhk moodustab vähem kui 1% maisest. Võrdluseks: Džomolungma tipus on õhurõhk kolmandik normaalsest ja inimene ei pea sealgi kaua vastu. Sellega ei saagi õieti midagi ette võtta, sest Marsil pole magnetosfääri, mis õhku kinni hoiaks. Vedelat vett oli Marsil minevikus ajastutel, mida nimetatakse Noa ajastuks (veeuputuse järgi) ja Hesperia ajastuks (müütilise õnnesaare järgi Atlandi ookeanis), ainult et need ajad lõppesid 2 miljardit aastat tagasi, kui Maal polnud veel hulkrakne elu tekkinudki. Nõrk atmosfäär ei kaitse kuigivõrd kosmilise kiirguse ega kosmosest tulevate taevakehade eest. Samas mingi marginaalne kaitse on ikkagi olemas: Marsil on registreeritud virmalisi, mis ei esine seal polaarpiirkondades nagu Maal, vaid ükskõik kus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mars
KUU KIRJANDUS: „Päev enne revolutsiooni" (26. mai)
Ursula Le Guini jutt 1974. aastast. BAASis on sellel kaks arvustust, üks lugeja pidas juttu mõttetuks ja teine väga mõttekaks. Eesti keeles pole ilmunud, mõlemad lugesid originaalkeeles. Peategelane on vana naine Laia Asieo Odo, endine anarhistlik revolutsionäär, kes nüüd elab tema oma põhimõtete järgi rajatud kommuunis. Järgmisel päeval peaks üldstreigiga algama revolutsioon, aga Laia tunneb, et kätte on jõudnud tema elu viimane päev ja et ta ei saagi oma eluvõitluse tulemust näha. Ta on juba nii vana, et ta selle üle väga ei kurvastagi. Jutt võitis järgmisel aastal Nebula, Locuse ja Jupiteri ning nimetati Hugo kandidaadiks. BAAS nimetab 8 antoloogiat, kus see jutt on ilmunud, kõik eelmisel sajandil. Algis Budrys nimetas seda Le Guini parimaks jutuks ja Locuse sõnul oli Laia üks neist, kes läksid Omelasest ära. See jutt oli Le Guini loomingus mingil määral pöördepunktiks: edaspidi hakkas ta rohkem feminismiga tegelema, samuti kasutama mittelineaarset jutustamisstiili.
https://en.wikipedia.org/wiki/The_Day_Before_the_Revolution
Töörahva püha 1. mai puhul oli esilehel Itaalia anarhistide koostatud anonüümne pommide valmistamise õpik. 3. mail oli John Oliveri asutatud paroodiakirik Meie Igavese Vabastuse Emanda Kirik – USA-s on kirikud maksuvabad ja paljud kasutavad enda asutatud kirikut maksudest kõrvalehoidmiseks. Ja 13. mail oli 2016. aasta arvutimäng „Doom", see oli 1993. aasta samanimelise mängu remeik, aga originaal oli esilehel alles mullu detsembris ja minu tutvustus Reaktori tänavuses jaanuarinumbris.
KUU FILMILOEND: Tom Cruise'i filmid (17. mai)
Nooruses Tom Cruise ulmefilmides peaaegu ei mänginud. Isegi spordifilme on tal 5. Kes mäletab teda peaosas 1985. aasta tumedast eepilisest seiklusfantaasiast „Legend“? Nii et 1994. aasta film „Intervjuu vampiiriga" oligi eelmise sajandi ainus. Siis tulid 2001. aasta psühholoogiline ulmepõnevik „Vanilla Sky", 2002. aasta ulmemärul „Minority Report”, Bondi-filmide paroodia „Austin Powers in Goldmember”, 2005. aasta „Maailmade sõda”, 2013. aasta postapokalüptiline seiklusfilm „Oblivion”, 2014. aasta ulmemärul „Edge of Tomorrow” ja 2017. aasta ulmemärul „Muumia”. Cruise sai elu jooksul palju nominatsioone auhindadele, kuid peamiselt mitteulmeliste filmidega. Siiski nimetati ta 12 korda parima ulmefilmi auhinna Saturn kandidaadiks, kõik meesnäitleja kategoorias, ja võitis 2 korda, ning 8 korda nimetati ta Teismeliste Valiku Auhinna kandidaadiks ega võitnud neist ühtki. Kuid elu jooksul nimetati ta 7 korda ka halvima filmi auhinna Kuldse Vaarika kandidaadiks: „Intervjuu vampiiriga” eest ekraanipaari koosseisus ning „Maailmade sõja” ja „Muumia” eest meesnäitlejana.
https://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Cruise_filmography
KUU MÜTOLOOGIAPILT: „Rokeby Venus” (10. mai)
Diego Velázquez (1599–1660) oli Hispaania kuninga Felipe IV õukonnakunstnik. Valitsev katoliiklus suhtus tollal katmata inimkeha kujutamisse halvasti ning „Rokeby Venus” on esimene hispaania kunstniku maalitud naisakt ja Velázqueze ainus säilinud naisakt. Tsensuurist poleks see läbi läinud, kui see polnuks kuninga tellimus. Modell on teadmata, üksnes oletamisi on arvatud, et Velázqueze pisut varasemal maalil „Neitsi kroonimine” on kujutatud sama modelli. Maal müüdi 1813 Hispaaniast Inglismaale Yorkshire'is asuvasse Rokeby Parki nimelisse härrastemajja, mille järgi maali nimetama hakatigi. Tänapäeval on ta Londonis Rahvusgaleriis. Sellel pildil on kaks jämedat füüsikalist viga. Esiteks muidugi see, et Erose tiivad on liiga väikesed, nendega ei saaks inglipoiss lennata. Ja teiseks: Venus vaatab peeglist arvatavasti iseennast, kuid sel juhul tema õla tagant piiluv vaataja ei näeks peeglis Venuse nägu. Seda nimetatakse Venuse efektiks, sest esineb paljudel Venust kujutavatel maalidel, ja selle kohta on ingliskeelses Vikipeedias oma artikkelgi.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:RokebyVenus.jpg
KUU KOSMOSEPILT: Taranteludu (14. mai)
Taranteludu ei asu Linnuteel, vaid meie naabergalaktikas Suures Magalhãesi pilves. Kohalikus Rühmas – see on üldnimetus Linnutee, Andromeeda galaktika, mõlema Magalhãesi pilve ja veel mõne lähema galaktika kohta – on Taranteludu kõige aktiivsem tähetekkepiirkond. Suur Magalhãesi pilv põhjapoolkeral ei paista ja Taranteludu avastati Lõuna-Aafrikasse tehtud ekspeditsiooni käigus 1750-ndatel. Kuid nime sai ta alles XX sajandi keskel. Varem nimetati seda 30 Doradus, kus Doradus tähendas Kuldkala tähtkuju, kus udukogu asub, ja 30 oli tähe number – esialgu peeti seda kas täheks või vähemalt täheparveks. Taranteludu tähesuurus on 8, see tähendab, et palja silmaga ei paista. 1987 plahvatas Taranteludus supernoova, mille tähesuurus küündis 3-ni, see tähendab, et oli palja silmaga märgatav. Taranteludust avastati esimene vaikne must auk väljaspool Linnuteed – vaikse all mõeldakse, et ta ei kiirga tugevalt. Selle mass on 9 korda suurem kui Päikesel ja ta avastati selle järgi, et tal on kaaslane, Päikesest 25 korda massiivsem sinine täht ning must auk ja sinine täht tiirlevad teineteise ümber, tehes ühe tiiru 10 päevaga.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:30_Doradus,_Tarantula_Nebula.jpg
KUU ASTRONOOMIAPILT: InSight (23. mai)
InSight startis Maalt 5. mail 2018 ja saabus Marsile 26. novembril 2018. Stardimass oli 694 kg ja Marsile jõudis sellest 359 kg. Mõõtmed olid 6×1,56×1 m. Võrreldes eelmisel kuul tutvustatud Sojourneriga, mis pidi elama 15 W peal, oli InSightil võimsust koguni 600 W. Ja ta ei pidanud liikuma, tal polnud rattaidki. Selle asemel oli tal seismomeeter, millega püüdis marsivärinaid. Need andsid aimu planeedi siseehitusest ja loodeti, et ka ajaloost. Seadmel oli mutiks nimetatav osa, mis tulnuks kaevata 3 meetri sügavusele, aga pinnas osutus liiga kõvaks. Mutt kaevati küll maa alla, aga teda jäi katma kõigest mõni sentimeeter pinnast, mis oli teaduslike eesmärkide saavutamiseks liiga vähe. Maikuu 2022 seisuga oli InSight kokku lugenud 1313 marsivärinat. Ta pidas vastu 1480 päeva, enne kui lõpetas töö 15. detsembril 2022. Tema päikesepaneelidele kogunes tolmu ja loodeti, et kui mõni tuulispask temast üle läheb, siis see puhastab ta tolmust ära, aga kui tuulispasad mööda läksid, kahanes paneelide võimsus kümnendikuni esialgsest ja siis läkski ta rikki.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:PIA19664-MarsInSightLander-Assembly-20150430.jpg
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
ESIMENE VANAFILM: „Põhja Nanook” (3. mai, 79 minutit)
Vihjasin juba eelmistel kuudel Põhja-Kanadas Ungava poolsaarel elavate inuittide elust rääkivale filmile „Põhja Nanook” ja nüüd oligi see esilehel. Seda reklaamiti dokumentaalfilmina, mida see päriselt polnud: peategelase õige nimi polnud Nanook, vaid Allakariallak, tema naised Nyla ja Cunayou polnudki tema naised, vaid režissööri Robert Flaherty enda armukesed, Allakariallak küttis tavaliselt tulirelvaga ja polnud lääne kultuurist sugugi sellises teadmatuses, nagu film näitab. Igluvõtted polnud tehtud iglu sees, sest sinna poleks kaamera korralikult mahtunud ja seal polnuks piisavalt valgust, niisiis ehitas Allakariallak kolmveerandiglu, kus ümmargusest majast oli veerand puudu. Filmi lõpus öeldakse, et Nanook suri ülejärgmisel aastal jahil nälga, tegelikult suri Allakariallak oma kodus ja arvatavasti tiisikusse. Minule film meeldis ja Mädanenud Tomatid annavad toetuseks 100%. Film meeldis nii kriitikutele kui üldsusele ja sai kassahitiks. Tänapäevalgi arvatakse „Põhja Nanook” kõigi aegade parimate dokumentaalfilmide hulka.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nanook_of_the_North_(1922)_by_Robert_J._Flaherty_4K.webm
KUU ULMEDISKO: Katy Adelsoni „Vaimude laev” (8. mai, 3 minutit)
Katy Adelson kirjutas lapsena 2001. aastal kaanoni „Vaimude laev”. Kolm viiulit mängivad sama viisi, kuid igaüks alustab eri ajal ja välja tuleb selline harmoonia. Ta salvestas omaenda laulu 2019. aastal, mängides ise sisse kõik kolm häält. Palun vaadake, ainult 3 minutit. Video jätab mulje, justkui olnuks väga külm – tegelikult oli õhutemperatuur umbes +10 °C, kuid järvejää polnud jõudnud ära sulada ja niipea ei sulanudki, sest pärast võtteid läks jälle külmaks. Adelsoni jaoks oli tähtis seda mainida, sest viiuleid võib temperatuurikõikumine, näiteks miinuskraadide juures mängimine, kahjustada.
KUU KATASTROOFIVIDEO: uputus Venemaal Orenburgis (9. mai, 10 minutit)
Orsk on Orenburgi oblasti suuruselt teine linn. 2010. aastal ehitati sinna tamm 5½ m kõrguse veetaseme kinnipidamiseks. Kuid tänavu kevadel tõusis veetase Orskis 9½ m tavapärasest kõrgemale ja tamm hakkas lagunema. Kohalikud palusid 2. aprillil oblastivõimudelt abi, aga need ei reageerinud, pidades seda vist hilinenud aprillinaljaks. 5. aprillil tamm purunes ja selle taha kogunenud vesi ujutas üle mitte ainult Orski, vaid ka allavoolu olevad asulad, sealhulgas oblastikeskuse Orenburgi. Allavoolu hävis veel tamme ja sildu, 10 tuhat maja ujutati üle. Sellel videol näete, et Orenburgi ehitati palju ilusaid eramuid ja mis neist sai. Vesi polnudki veel kõrgtaset saavutanud, video tehti 10. aprillil ja ülejärgmisel päeval evakueeriti kogu Orenburg, sest veetase oli jõudnud 930 cm kõrgemale normaalsest. 14. aprillil tõusis veetase ligi 12 meetrini. Pange oma silma järgi video veetasemele 2½ m otsa. Ametlikel andmetel ei saanud surma keegi, mitteametlikel andmetel võimud varjavad hukkunute arvu.
KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Apollo programm (11. mai, 29 minutit)
Apollo programmi käivitas USA president John Kennedy, kes 25. mail 1961 kuulutas oma läkituses kongressile välja programmi eesmärgi: samal kümnendil viia inimene Kuu peale ja ta ohutult Maale tagasi tuua. Projektile andis nime NASA juht Abe Silverstein vanakreeka valguse-, muusika- ja päikesejumala järgi. Kokku toimus 18 lendu aastail 1966–1972, mitu hilisemat lendu tühistati. Kosmosevõidujooksu võitis USA, Apollo 11 jõudis 1969 Kuule ja tagasi, NSV Liit ega Venemaa pole seal käinud tänapäevani. 6 reisiga käisid Kuul 12 inimest, kellest kõik elasid üle 60 aasta vanaks ja 8 vähemalt 85-aastaseks. Kuult toodi 382 kg kive, mida analüüsides järeldati, et Kuu on tekkinud Maast hiiglasliku kokkupõrke tagajärjel. Programmile kulus 25,4 miljardit dollarit, tänapäeva hindade järgi 10 korda rohkem. Võrdluseks Eesti riigieelarve on 12 miljardit dollarit ja rahvuslik kogutoodang 44 miljardit dollarit.
TEINE VANAFILM: „Ajaleherong” (13. mai, 6 minutit)
See on kuueminutiline Briti 1942. aasta mängufilm teabe levitamisest maailmasõja ajal. Meeldis.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NEWSPAPER_TRAIN_(1942).webm
KUU KOSMOSEVIDEO: galaktika Messier 74 (29. mai, 6 minutit)
Galaktika Messier 74 asub 32 miljoni valgusaasta kaugusel Kalade tähtkujus ja tal on kaks selgelt väljakujunenud spiraalharu. M74 avastati 1780 ja juba järgmisel aastal kandis Charles Messier ta oma udukogude ja täheparvede kataloogi uude väljaandesse – ainult 110 objekti seal oligi. Messier' objektidest on ta heleduselt eelviimane ja kõige raskemini vaadeldav, mistõttu teda kutsuti ka Fantoomgalaktikaks. Tähti on temas 100 miljardit, läbimõõt on 95 tuhat valgusaastat. Hiljuti Hubble'i kosmoseteleskoop pildistas seda ja nüüd nimetatakse seda üheks kõige ilusamatest galaktikatest. Aastal 2005 avastati galaktika keskelt Päikesest 10 tuhat korda massiivsem must auk. Temas on teada ka 3 supernoovat.
