Ulmestaar Erkki Kõlu

1. Kes oled ning millega tegeled? Olen humorist, kelle erihuviks anekdoodid. Anekdootidega tegelen igapäevaselt, kogusse lisandub viis anekdooti päevas, korra kuus saadan neid nii „Õhtulehte” kui „Ristikusse”. Aasta lõpuks saan kokku 34 000 anekdooti. Kui arvestada, et aastas lisandub umbes 1000 anekdooti, siis 40 000 saan kokku aastaks 2030, 100 000 aastaks 2090 ja miljoni aastaks 2990. Nii et tegemist jätkub mul veel paljudeks aastateks.

2. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, kuulanud või mänginud oled? Hetkel loen üle Robert Escarpit´ kelmiromaani „Literatron”. Enne seda olid sihikul Eric Ambleri „Päevavalgel” ja „Räpane lugu”. Meeldib küll, aga soovitamisega oleksin ettevaatlik – see on pagana keeruline ja tundlik ala. Kui inimesel on kelmiromaaniks soodumus – mitte et ta ise kelm oleks –, siis soovitan. Muidu mitte. Minuga on nii, et kui satun mingi žanri otsa – olgu see pikaresk, õudusjutt, põnevusromaan vms –, siis püüan sellest võimalikult palju võtta.
Filmidest olen viimasel ajal vaadanud järgmisi: „What You Wish For” 2023, „Team Spirit” 2016, „Atlas” 2024, „The Night Doctor” 2020, „The Dry” 2020, „Force of Nature: The Dry 2” 2024, „The Courier” 2024, „The Last Stop in Yuma County” 2023” ja „Red Right Hand” 2024.
Mis arvutimängudesse puutub, siis olen viimasel ajal taas keskendunud „Europa Universalisele”. Mängin seda juba üle 20 aasta ega suuda ikka veel kõiki variante läbi proovida.

3. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale? Jäära tähtkuju all sündinud jäärapäise inimesena naelutun alati valitud raamatu külge ega lõpeta enne, kui see on läbi loetud. Samal põhjusel ei peleta miski mind ka eemale: kui läbilugemise otsus on tehtud, siis tuleb see ka täita.
Lapsena selliseid lugemispeleteid küll oli. Vaevalt väikeseid tähti lugema õppinud, haarasin ma Jack Londoni „Valgekihva”. Põhjus muidugi selge – selle raamatu kaanel on hunt! Aga kui olin suure surmaga esimese lõigu läbi saanud ja selgus, et hunte ei ole kuskil, on ainult igav kõnnumaa kirjeldus, siis panin selle raamatu tükiks ajaks tagasi riiulisse. Ja 9-10 aastasena häirisid mind James Fenimore Cooperi „Nahksuka juttudes” pikad looduskirjeldused. Mina tahtsin lugeda indiaanlastest ja skalbivõtmisest!

4. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale. Ei pea piirduma ka vaid kolmega vaid võib rohkem. Raamatud: „Neuromant”, „Hyperion”, „Mõtle Phlebasest”.
Autorid: William Gibson, Dan Simmons, Iain M. Banks.
Žanrid: küberpunk, uitulme, düstoopia.
Filmid: „Matrix”, „Inception”, „Blade Runner”.
Lemmikutega on asi muidugi meeleolus, erinevas tujus oleksin siia teised pealkirjad ja teised autorid pannud. Mis puutub nende teoste ja autorite tutvustamisse (kasvõi paari lausega), siis sellel ei ole minu arvates mõtet. Kui lugeja on nende teostega tutvunud, ei ole mul midagi lisada, kui ei ole, ei oska ma öelda midagi, et ta need oma lugemisjärjekorda võtaks.

5. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Erilist jõudmist ei olnudki vaja. Olin kohe pärast lugema õppimist suur raamatusõber valmis, ulme oli lihtsalt üks žanr, mis mulle väga meeldis. Usutavasti ei eksi ma väites, et aastateks 1985-86 olin ma lugenud peaaegu kõiki tolleks ajaks eesti keeles ilmunud ulmeteoseid. Võrreldes möödunud sajandiga ilmub ulmet nüüd muidugi oluliselt rohkem ja kõigel ma enam silma peal hoida ei suuda.

6. On sul lemmikloomi? Ma kardan lemmikloomi. Viimase 3000 aasta jooksul on just nemad olnud inimkonnaga kõige lähemalt seotud ja seega meile surmavalt ohtlikud. Oleme ise oma rinnal kuldkala soojendanud ja peame selle eest varem või hiljem maksma. Võrreldes koerte, kasside ja teiste lemmikloomadega on intelligentseks peetavad ahvid täielik köki-möki. Pierre Boulle´ „Ahvide planeedi” võib ära unustada – primaadid ei kujuta endast inimkonnale mingit ohtu. Lemmikloomad, kes teavad kõiki inimeste saladusi ja nõrkusi, meie strateegiat ja taktikat, võtavad Maa peagi üle. Me kas õpime neid võrdsete partneritena tunnustama ja kaasame nad planeedi valitsemisse, või võime oma hõbelusika kohe nurka visata. Aeg tiksub halastamatult ja sugugi mitte meie kasuks.


Rujanaut

....kirjutab ulmelisematest hetkedest Noortekirjanduse Ühingu kevadest.
Loe siit!

Tumedad Tunnid

tumtunnid

Suvine järjelugu

Manfred Kalmsten "Murtud süda" 1. ja 2. osa on nüüd üleval

Õhtud Eesti ulmega: "Puhastuskülm"

kunnas2

14. juunil toimus Tartus Kirjanduse majas Õhtud Eesti ulmega raames Leo Kunnase raamatu "Puhastuskülm" esitlus. Autoriga vestles Veiko Belials.
Õhtu jätkus tavapäraselt Õlleministeeriumis.

 

kunnas1

Õhtu videosalvestus:

https://youtu.be/0kniNOZ2FQM?


Tallinna ulmekogunemine

tallinnaulmikud1

21. juuni Tallinna ulmekogunemine toimus suvise hooaja tõttu Kuku klubis, vahepeatusega Dublineris.

 

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0668)