euxxi esi

Eesti ulme XXI sajandil
Ulmeantoloogia

Mahukas antoloogia «Eesti ulme XXI sajandil» on mõtteliseks järjeks Raul Sulbi koostatud «Eesti ulme antoloogiale» (Varrak 2002), mis kaardistas eesti žanriulme sünniperioodi 1985–2000. Nende kaante vahelt leiab ulmehuviline valiku XXI sajandi kahe esimese kümnendi olulisemaid kodumaiseid žanriulme tekste – lühijutte, jutustusi ja lühiromaane, autoreiks säravamad tähed meie ulmetaevas. Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma.

Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on selgeks dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. Nii nagu «Eesti ulme antoloogia» defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka käesolev tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees.

Antoloogiast leiab ka Raul Sulbi põhjaliku sissevaate viimase kahe kümnendi eesti ulme arengusse, autoritutvustused, bibliograafia ja valiknimekirja selle sajandi olulisematest algupärastest ulmeraamatutest. Valimiku koostaja Raul Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ülikoolis ajalugu õppinud ja aastaid ajakirjanikuna töötanud literaadina on ta koostanud kümneid ja kümneid ulmeantoloogiaid ning autorikogumikke, kirjutanud sadu ja sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone.

Sisukord:

1. „Roos ja lumekristall“, Indrek Hargla
2. „Ultima Cthule“ Laur Kraft
3. „Tähtede seis“, André Trinity
4. „Tuhkhall“, Hiram
5. „Käilakuju“, Kell Rajasalu
6. „Kogu maailma valgus“, Veiko Belials
7. „See maailm on mulle!“, Maniakkide Tänav
8. „Kaelani vaakumis“, Maniakkide Tänav ja Joel Jans
9. „Vihma seitse nime“, Heinrich Weinberg
10. „ Teise päikese lapsed“, Reidar Andreson
11. „Kosmodroomist kaugel ja üksildasem veel“, Veiko Belials, Joel Jans
12. „Ümberistumine“, Kristjan Sander
13. „Üht teistsugust algust“, Meelis Friedenthal
14. „Raske vihm“, Manfred Kalmsten
15. „Apelsinikollane“, Elläi Tuulepäälse
16. „Joosta oma varju eest“, Triinu Meres
17. „Seal, kus voolab valgus“, Veiko Belials
18. „Tänulik Olevipoeg“, Mann Loper
19. „Veenuse kuninganna“, Jaagup Mahkra
20. „Vabavalla kaotamine“, Heinrich Weinberg
21. „Õpilane“, Karen Orlau
22. „Valendab üksik prooton“, Siim Veskimees
23. „Raudhammas“, Indrek Hargla

Eesti ulme arengujooni XXI sajandil. Raul Sulbi
50 olulisemat Eesti ulmeraamatut XXI sajandist
Autoritest

Kirjastus Viiking
Koostaja Raul Sulbi
Toimetus ja korrektuur Eva ja Leiger Luts
Kõva köide, 744 lk


ilmalind

Ilmalinnu laul
Berit Sootak

„Ilmalinnu laul“ on fantaasiaromaani „Viimane hingelind“ järg, milles jätkub hingelind Säde võitlus ellujäämise ja õigluse nimel.

Sarja tegevus toimub pealtnäha tavalises tänapäeva Eestis, kuid tegelikult käib siin varjatud võitlus eriliste võimetega inimeste vahel. Säde on viimane hingelindude dünastiast, erakordsete võimetega tütarlaps, kes võib muuta maailma. Tema ümber on aga ainult rivaalitsemine ja salavaen ning Säde peab valima, kes on tema liitlased ja vaenlased. Pealtnäha lihtsad valikud teevad haiget neile, kellest Säde kõige rohkem hoolib.

Kui Säde selles ohtlikus mängus alla jääb, kaovad hingelinnud päriselt, ja koos nendega ka midagi väärtuslikku, mis hoiab maailma tasakaalus.

Kirjastus Raudhammas
287 lk

 

10oudset

Täna ilma homseta. Kümme õudset juttu
Helen Käit

„Täna ilma homseta. Kümme õudset juttu” on õudusjuttude kogumik, mille tegelased on luust ja lihast Eesti inimesed ning tegevuspaigad tavalised Eesti kohad – lapsepõlvest tuttav seenemets, vana maamaja, kodumaja tagahoov. Võib tunduda, et ükskõik milline neist juttudest võiks olla lõik meie kõigi elust. Õnneks eksisteerivad need lood siiski vaid raamatulehtedel ning ootusäreva põnevusega lehte keerates võime kergendatult hingata, sest tegelikkuses on kõik hästi.

Helen Käit tuli Eesti kirjandusse lastele mõeldud fantaasialooga „Janne ja Joosep. Lohe needus” 2013. aastal. Ta on ise öelnud, et kirjutas selle sooviga oma tütar rohkem raamatuid lugema meelitada.

Kirjastus: Randvelt Kirjastus
168 lk

 

jaht-tõele

Jaht tõele
Külli Lokko

Aastal 2050 on Ühinenud Euroopa üheks tagaotsitumaks terroristiks Vera Pretiosa, kelle tabamiseks moodustatakse politsei eriüksus. Selle juhiks saab Alexander Schmidt. Mees on kulutanud oma elust juba ligi 20 aastat, et naist tabada ja ta loodab, et eriüksus suudab tema kinnismõtteks muutunud tagaajamise edukalt lõpule viia. Vera on siiani suutnud politsei käest pääseda tänu oma erakordsele tehnoloogiale.

Tasapisi tekib politseiülemal süvenev kahtlus, et kõik pole nii nagu paistab. Vera teeb tegusid, mis on vastupidised tema mainele. Ta lähtub oma otsustest tavapärasest kõrgemast moraalist ja eetikast. Kui Vera on politseiülemat korduvalt säästnud ja millegipärast isegi päästnud, lööb vankuma Schmidti lojaalsus oma ametkonnale. Sellegipoolest tahab ta naist tabada, sest peab teda oma parima sõbra surmas süüdlaseks. Käib kurnav ja lõputuna näiv jaht, jaht tõele…

Raamatus on tempokat jälitamist ja tagaajamist, inimsuhteid nende keerukuses, armastuse teemat, ulmelist tehnoloogiat ja selle imelisi võimalusi; aga samas leiab süvenenum lugeja ka tõsisemaid eetilis-moraalseid dilemmasid ja igavikulisi filosoofilisi arutlusi. Läbiv teema on hea ja kurja vaheline võitlus, kus vahel on raske aru saada, kummal poolel keegi on.

Autor Külli Lokko (sünd.1985) on doktorikraadiga bioloog, kellele see on esikromaan.
560 lk

 

vahur

Õitsengu äärel
Vahur Afanasjev

"Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses ei ole vaid üksikud nõus alla andma.

„Serafima ja Bogdani“ autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline Lõuna-Aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga on kaalul

inimkonna saatus, eesti kunstniku rahvusvaheline edu, teismelise neiu eneseteostus ja esimene armastus, müstikust juudi matemaatiku kadunud käsikiri ja vasakpoolse bosnia filosoofi usaldusväärsus. Tegevus viib Prantsuse Rivierast ja Räniorust Riiga ja Sahara kõrbesse.

Oma mitmetahulises teoses asetab Vahur Afanasjev peegli tsivilisatsiooni silme ette ja küsib: kuidas me siia jõudsime ja mis annab meile jõudu edasi minna? Kui üldse? Võimalik, et suurimad katastroofid toimuvad hoopis inimestes endis."

Kirjastus: Vemsa OÜ
Toimetanud: Heli Illipe-Sootak
Illustreerinud: Toomas Kuusing
536 lk

pime metz

Pime mets
Liu Cixin

Inimkond on ähvardavast, neljasaja aasta pärast toimuvast tulnukate sissetungist vapustatud. Tulnukate inimsoost kollaborandid on küll alistatud, kuid trisolarislased on Maale läkitanud soofonid – osakesed, mis annavad neile ligipääsu kogu inimkonna informatsioonile. Nii teab vaenlane Maa kaitseplaanide kohta kõike, vaid inimmõistus üksi on nende eest varjatud.

Sellest ajendatuna käivitatakse söakas projekt Müüripiidlejad, mis annab neljale inimesele tohutult vahendeid salajaste strateegiate väljatöötamiseks ning mida varjatakse pettuse ja jälgede segamisega ühtviisi nii Maa kui ka Trisolarise eest. Kolm müüripiidlejat on mõjukad riigimehed ja teadlased, neljas aga täiesti tundmatu. Tagasihoidlik Hiina astronoom ja sotsioloog Luo Ji on oma uuest staatusest jahmunud. Ta teab vaid seda, et just tema on müüripiidlejaist see, keda Trisolaris tappa tahab.

Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna 2019. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.

„Pime mets“ on triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ teine osa.
Tõlkinud Raivo Hool
642 lk

 

Igikelts ja tuli esikaas

Igikelts ja tuli
Roger Zelazny

„Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).

Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega.

Kogumiku jutud:
„Eksortsism, või midagi sellesarnast”
„Päevane liik”
„Ehitades ulmeromaani”
„Tee lõpp”
„Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”
Fantasy ja teadusulme kirjaniku pilgu läbi”
„Igikelts”
„LOKI 7281”
„Endalegi üllatuseks”
„Surmalaul”
„Titani sagedused”
„Taevamana”
„Öökuningad”

Tõlkijad Juhan Habicht, Andrus Igalaan, Piret Frey, Sash Uusjärv
Kaanepilt Meelis Krošetskin

 

Lendav laev esikaas

Lendav laev
Andrei Beljanin

See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt...)

Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige... Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised.

Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus. Korraks näib, et ka Baba Jagaa väljendatud mure võib lahenduse leida...

Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Luuletõlked Veiko Belials.
Kaanepilt Marge Nelk.

Salarahvas Pullman2

Põrmu raamat. Salarahvas
Philip Pullman

Arvukaid maailmu ühendavad läbipääsud on suletud ja Lyra Hõbekeele lapsepõlveseiklused ammu selja taha jäänud – või nii ta ise arvab. Lyra on nüüd kahekümneaastane Püha Sophia kolledži tudeng ning leiab end taas sündmuste tulipunktist. Tema daemon Pantalaimon satub jõhkra mõrva tunnistajaks ja surev mees usaldab nende hoolde saladuse, millest kajab vastu minevik. Mida rohkem Lyra mõistatustesse süüvib, seda enam ta endas kahtleb. Isegi tüdruku minevik muutub küsitavaks, kui ta saab teada, millist rolli mängis Malcolm Polstead tema Jordani kolledžisse toomisel.

Nüüd rändavad Lyra ja Malcolm Oxfordist kaugele, läbi kogu Euroopa Levanti, otsides linna, kus kummitavad daemonid, ning kõrbe, kus pidavat peituma tõde Põrmu kohta. Ohud, millega nad silmitsi seisavad, seavad kahtluse alla kõik, mida nad arvasid maailma ja iseenda kohta teadvat.

Philip Pullman on tänapäeva üks hinnatumaid kirjanikke, kelle raamatuid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Oma uusimas triloogias viib Pullman lugeja taas „Tema tumedate ainete” sarjast armsaks saanud maailma. Triloogia teise osa „Salarahva” tegevus toimub kakskümmend aastat pärast sarja esimese raamatu „La Belle Sauvage’i” lõppu.

Tõlkija: Eve Laur
Toimetaja: Laura Lepler
528 lk

keskööpäike-videviku-saaga-v-raamat

Keskööpäike
Stephenie Meyer
“Videviku” saaga 5. raamat.

Nägin, kui kerge oleks Bellat armastama hakata. See käiks täpselt sama lihtsalt kui kukkumine: ainsagi pingutuseta. Mitte lubada endal teda armastada oli kukkumise vastand – sama mis vinnata end mööda kaljuseina üles, tõstes üht kätt teise ette, ülesanne nii vaevaline, nagu poleks mul enamat kui vaid sureliku ramm.

Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis märgiline armastuslugu. Siiamaani on fännid kuulnud lugu ainult Bella vaatenurgast. Lõpuks on lugejatel võimalus tutvuda ka Edwardi versiooniga kauaoodatud paralleelromaanis “Keskööpäike”. Edwardi vaatenurgast jutustatuna omandab see unustamatu lugu uue ja kahtlemata süngema alatooni. Bellaga tutvumine on kõige ärevusttekitavam ja põnevam sündmus, mida Edward on kõigi oma vampiiriaastate jooksul kogenud. Edwardi mineviku haaravate üksikasjade ja tema keeruka mõttemaailmaga tutvudes mõistame, miks saab just see siseheitlus tema elus määravaks. Kuidas saab ta õigustada oma südame kuulamist, kui see tähendab Bella ohtu seadmist?

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Marge Paal
774 lk

 

tule ja jää

Tuli, jää ja füüsika: “Troonide mängu” teadus
Rebecca S. Thompson

Talv on tulekul, see on selge. Aga kuidas? Miks? Ja mis põhiline – millal? Teadus annab võtme fantastilise tule ja jää maailma klimatoloogia, astronoomia, metallurgia, keemia ja bioloogia saladuste juurde. George R. R. Martini teoste andunud fänn, füüsik Rebecca C. Thompson on võtnud süveneda „Jää ja tule laulu“ ja „Troonide mängu“ imede ja saladuste olemusse.

Milline maagia hoiab püsti Müüri ja millistes oludes võib jää käituda nagu ketšup? Kuidas lohed („nahkhiired, ainult tulega“) oma kõri ära ei kõrveta? Millest koosneb turmatuli? Kuidas toimis kuningas Joffrey tapnud mürk ja miks Joffrey üleüldse oli ehtne tõbras – kas süüdi võisid olla tema geenid?

Füüsik ja kirjanik Sean Carroll ütleb raamatu eessõnas: „Kui loo maailm on hästi konstrueeritud, peab see reeglitest kinni, olenemata sellest, kas need reeglid on selgelt sõnastatud. Kui kõik käib kah kuidagiviisi, pole lugu huvitav. Et tegelaste elu oleks keeruline ja vaatajate elu põnev, peavad tegelased tegutsema loogilises olustikus. Ilma füüsikata pole ka haaravat lugu.“

Kui oskate ehitada vastupidavat jäämüüri, tappa Ebalast, jääda ellu külma käes ja pikal meresõidul, sepistada Valüüria terast ning hoiduda teibasse ajamisest, siis olete talve tulekuks juba pisut paremini valmis.

Rebecca C. Thompson on doktorikraadiga füüsik, osakestefüüsika uurimiskeskuse Fermilab haridussuhete juht ja populaarse füüsikakoomiksite sarja autor.

Argo Kirjastus
Tõlkinud Vahur Lokk
296 lk.


Lastele ja noortele:

 

Ickabog

Ickabog
J.K. Rowling

„Ickabog” on raamat, mille J.K. Rowling kirjutas oma lastele juba üle kümne aasta tagasi. Ta ei avaldanud seda tookord, vaid hakkas kirjutama raamatut täiskasvanutele. 2020. aasta COVID-19 karantiini ajal otsustas ta avaldada raamatu osade kaupa pisut muudetud kujul tasuta internetis. J.K. Rowling organiseeris ka laste joonistusvõistluse ning parimad illustratsioonid ilmuvad paberraamatus. Joonistusvõistlus on korraldatud ka Eestis.

Raamatu tegevus toimub Kornukoopia kuningriigis, mida valitseb kuningas Fred Vapper. Kornukoopia ehk Küllusesarv on riik, mille lõunaosas elavad kõik hästi ja õnnelikult, põhjaosas, Soomaal, aga liigub legendide ja kuulduste kohaselt ringi koletis Ickabog, kes viib aeg-ajalt minema lambaid ja isegi liiga kaugele soosse läinud inimesi. Edeva ja iseka kuninga hoolimatuse tõttu vallandub sündmuste jada, mis toob kogu kuningriigile suurt häda ja õnnetust. Lõpuks on lapsed need, kes vapralt ja meelekindlalt kurjusele vastu astuvad ning näitavad, et karta ei tule mitte müütilist koletist, vaid mõne inimese hinges pesitsevat saamahimu ja tigedust.

Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer ja Kaisa Kaer
288 lk, kõva köide

 

Kordustrükk:

 

mort

Mort
Terry Pratchett

Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta teda külmaks ka printsess Keli ilusad silmad. Ta päästab Keli surmast ning tekitab sellega loomulikult Kettamaailma asjades kohutava segaduse, sest Universum on printsessi surma juba teadmiseks võtnud. Ja Universumit ümber veenda pole sugugi lihtne.

Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Hillar Mets
272 lk, kõva köide

dracula

Dracula
Bram Stoker

Kui noor advokaat Jonathan Harker saab ülesandeks reisida Transilvaaniasse, et nõustada seal Inglismaale kinnisvara osta soovivat aadlikku, ei tea ta, et siseneb verejanulise vampiiri, krahv Dracula valdustesse. Krahv ihkab leida mere tagant värsket verd ja käsilasi ning pahaaimamatu Harker peab teda selles ettevõtmises aitama. Kui tõde Dracula tõelisest olemusest tasapisi välja koorub, tuleb käputäiel surelikel krahvi peatamiseks oma jõud ühendada ning algab metsik võidujooks ohtliku vampiiri ja ajaga, mida ühel on terve igavik, teistel aga vaid üürike hetk...

Iiri kirjanik Abraham "Bram" Stoker (1847-1912) oli oma eluajal tuntud rohkem kui kuulsa näitleja Sir Henry Irvingu assistent ja Londonis asuva Lyceumi teatri juhataja, kuigi kirjutanud oli ta juba teismeliseeast peale. Esimeste kirjatükkide hulka kuulusid peamiselt teatriarvustused, hiljem lisandusid lühijutud ja romaanid. Viimastest saavutas tõelise edu 1897. aastal trükivalgust näinud õudusromaan "Dracula", mis sai kohe suureks menukiks. Kuigi vampiiridest olid selleks ajaks kirjutanud ka teised, oli just Stoker see, kes lõi paljudele lugejatele luttava krahv Dracula ning kelle nüüdseks maailmakirjanduse klassikasse kuuluv romaan on andnud ainest arvukatele kirjandusteostele ja filmidele, teleseriaalidele ja teatrietendustele.

Tõlkinud Evelin Banhard
480lk

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0763)