Kuutolmu varing
Arthur C. Clarke
Orpheuse Raamatukogu.

„Kuutolmu varing“ on briti ulmeklassiku Sir Arthur C. Clarke’i kümnes eestikeelne raamat. Tegu on klassikalise katastroofiromaaniga, mille tegevus toimub lähituleviku koloniseeritud Kuul. Lõbusõidulaev Selene vajub kuuvärina tagajärjel 15 meetri sügavusele kuutolmu kihi sisse ning jääbsinna koos reisijatega lõksu. Ja hapnikku jätkub neil vaid piiratud ajaks.

Algab keerukas päästeoperatsioon, samal ajal peab meeskond toime tulema reisijate psühholoogiliste probleemidega. Tegu on pingelise ja hoogsateaduslik-fantastilise põnevusromaaniga, mida asjatundjad loevad Clarke’i parimate romaanide hulka kuuluvaks.

Tõlkinud Martin Kirotar
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Sarja koostaja Raul Sulbi

 

Orioni vöö 1
Aliette de Bodard, Robert Reed, Neal Asher
Orpheuse Raamatukogu

„Orioni vöö 1“ on esimene köide kirjastuse Fantaasia uues lühiromaanide kogumike sarjas, mis keskendub moodsa ja auhinnatud angloameerikalühiproosa vahendamisele eesti keelde. Igas köites ilmub kolm lühiromaani erinevatelt autoritelt.

Sarja esimeses osas on esindatud tänase ameerika ulme lühiproosa vaieldamatu meister Robert Reed ja ta lühiromaan „Mees kuldse õhupalliga“(2008), mis kuulub kirjaniku peamisse ulmesarja „The Great Ship“, mis keskendub planeedisuuruse võõra kosmoselaeva reisile läbi maailmaruumi.

Briti ulmet esindab Neal Asher, üks populaarsemaid tänapäeva inglise kosmoseulme autoreid, ja tema galaktilisse tulevikuajaloo tsüklisse kuuluvlühiromaan „Tulnukarheoloogia“ (2007).

New Yorgis sündinud ning Pariisis üles kasvanud ja seal elav prantsuse-vietnami verd Aliette de Bodard on tänaseks võitnud jubamuljetavaldavad kolm Nebula auhinda, kandideerinud seitse korda Hugo auhinnale, võitnud neli Briti ulmeühingu auhinda, Briti fantaasiaauhinna,Locuse preemia jmt auhindu. Tema kosmosevisioonid kujutavad Hiina ja Vietnami kultuuridele tuginevat galaktilist tsivilisatsiooni, seda maailmatutvustab ka „Pisarais Pärlite Tsitadell“.

Tõlkinud Piret Frey, Maria Reile, Jaana Talja.
Sarja koostaja Raul Sulbi.

 

Lume ja tuha hingus
Diana Gabaldon
“Võõramaalase” sarja Vi osa 1. raamat.

Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.

Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja … mõrtsuklikku emist.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Krista Suits
726 lk

 

451° Fahrenheiti
Ray Bradbury

Guy Montag on tuletõrjuja. Tema töö on põletada keelatut raamatuid ja koos nendega maju, kuhu raamatud on peidetud. Petrooleumi lõhnast läbi imbunud Montag naudib leekide mängu ja ei sea kunagi kahtluse alla oma tegevusega kaasnevat hävingut. Iga valvekorra järel naaseb ta oma üksluise elu ja naise Mildredi juurde, kes veedab kõik päevad virtuaalmaailmas. Kui Montag kohtub aga kummalise noore naabritüdruku Clarisse’iga, hakkab ta kahtlema kõiges, mida seni on teadnud.

Tuleviku vaimupimeduse ajastust ja nutimaailmasõltuvusest jutustav „451° Fahrenheiti“ kuulub küll ulmekirjandusse klassikasse, kuid selle sõnum muutub ajaga aina aktuaalsemaks.

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Hans Luik
192 lk

 

Me kasvasime Maal
Thor Peterson
 

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.

See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.

Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

Kirjastus Fantaasia
224 lk

 

Edward Tulane’i imetabane teekond
Kate DiCamillo

Klassikaline lugu armastatud Ameerika jutuvestja ja Newbery medali laureaadi Kate DiCamillo sulest.

Ühes Egiptuse tänava majas elas kord portselanist jänes, kelle nimi oli Edward Tulane. Ta oli endaga ülimalt rahul ja põhjusega: tema omanik oli Abilene – tüdruk, kes jumaldas teda jäägitult. Ja siis, ühel päeval, läks jänes kaduma…

Kate DiCamillo viib meid erakordsele teekonnale, mis viib ookeanisügavusest kaluri võrku ja haige lapse voodi kõrvalt inimestest kihavatele Memphise tänavatele. Teekonna käigus näidatakse meile imet: et isegi kõige kergemini purunev süda võib õppida armastama, kaotama ja taas armastama.

Kirjastus Ersen
Tõlkinud Hels Kure
216 lk

 

Olid kord võlurid. Teist korda võluvägi
Cressida Cowell              
„Olid kord võlurid”
sarja teine osa

Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kelle valduses on võimas võluväeline loitsuaabits, Xar aga võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk. Soovi ja Xari lahutab teineteisest kõrgeim müür, mida võib ette kujutada.

Sortsid möllavad ürgmetsas ja iga puutüve taga luurab oht … Oli niigi ebatõenäoline, et need kaks kangelast omavahel kohtuvad. Kas võib olla, et saatus nad veel TEISTKI korda kokku viib?

Raamatu ettearvamatuid seiklusi illustreerivad autori maagilised pildid. Sarja esimene osa „Olid kord võlurid” võitis 2018. aastal Briti ühe olulisema lastekirjandusauhinna, Blue Peteri preemia ning sarja filmiõigused on juba omandanud DreamWorks Animation.

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Eve Laur
392 lk

 

Linnulaegas
Josh Malerman

ÄRA AVA SILMI!

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.

Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.

Josh Malerman (sünd 1975) on ameerika kirjanik ja laulukirjutaja. Tema debüütromaani „Linnulaegas“ (ingl Bird Box) põhjal vändatud samanimelist filmi vaatas Netflixis avanädala jooksul 45 miljonit inimest.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
Tõlkinud Martin Kirotar
248 lk

 

Meremaa II: Tehanu. Teine tuul             
Ursula K. Le Guin

Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”. „Tehanus” toob Le Guin väga mehelikku võlurite maailma naise vaatepunkti ja igapäevase vägivalla, millega naised peavad toime tulema, „Teine tuul” lõhub kogu senise ettekujutuse Meremaa maailmakorrast ning elu ja surma tasakaalust. See tasakaal lõi kõikuma juba „Kaugeimas kaldas”, kuid sarja peategelane Ged taastas selle oma maagiliste võimete hinnaga. „Teises tuules” ähvardab surmavald lõhkuda müüri elavate ja surnute vahel ning kõigil tuleb põhjalikult järele mõelda, kus on tehtud saatuslik viga.Ursula K. Le Guin on üks maailma vägevatest kirjanikest. Ta on saanud viis Hugo ja viis Nebula auhinda, National Book Awardi ja Kafka kirjanduspreemia. „Teine tuul” ilmub ühes köites „Tehanuga” ja tulekul on veel ka köide, milles on kõik Le Guini Meremaaga seotud lühijutud.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Krista Kaer
403 lk

 

Vildaka homse kroonikad
Lev Veršinin
Orpheuse Raamatukogu

Veršinin on eesti lugejatele tuntud eraldi raamatuna ilmunud lühiromaaniga „Kuninga tagasitulek” ja lühilooga „Viimane partii” kogumikust „Mardus.Halli hordi tulek” (mõlemad 2002). Teda on tunnustatud mitmete vene ulmeauhindade, aga ka Euroopa Ulmeühingu parima uustulnuka preemiaga 1994.astal.

Kogumiku nimilugu (Хроники неправильного завтра; 1992) räägib sõjast ja patsifismist, kultuurikonfliktist ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimatusest kaugtulevikus kaugel planeedil, kus vabastusliikumine on tõusnud relvile vihatud keisri vastu, millisesse konflikti sekkub ka suur galaktiline sõprusühendus. Tekst kandideeris vene olulisematele ulmeauhindadele Pronkstigu ja Interpresscon ning autor töötas selle hiljem ümber omaette mahukaks romaaniks.

1996. aastal ilmunud lühiromaan „Vabariigi esimene aasta” (Первый год Республики) on alternatiivajalugu, mis käsitleb dekabristide ülestõusu, nagu me seda oma ajaloost ei tea – Tšernigovi polgu ülestõus Ukraina territooriumil on lõppenud võiduga ning välja on kuulutatud Venemaa vabariik, mis peab asuma võitlusse välismaiste interventidega, taluma liitlaste reetlikkust ning hakkama saama revolutsionääride omavahelise arveteõiendamisega. Lühiromaan võitis Vene tähtsaima ulmeauhinna Strannik jutustuse kategoorias ning selle temaatilise eriauhinna Mõõk Peeglis, aasta parima alternatiivajaloo eest.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Tatjana Peetersoo ja Veiko Belials
222 lehekülge
Sarja koostaja on Raul Sulbi.

 

Markusepäev
Arne Kivistik

Selle päeva hommik on nagu iga tavaline jürikuu lõpu hommik. Annet aga ootavad senikogemata elamused. Tal seisab ees kohtumine kellegagi, kes nende suguvõsa saatuse kujunemises olulist rolli on mänginud. Talu juurde viiv tee kulgeb nõlvakust üles, aga väike rajakene pöördub jõe poole tagasi. Siin asub Ohvriallikas. Anne peatub allikakaldal. Aeg on parasjagu pärastlõunas, aga korraldus oli oodata ja Anne ootab. Siis näeb tüdruk kedagi tee peal liikumas. Neli keskmisest kopsakamat rästikut on kaelad püsti ajanud ja noogutavad innukalt Kalmudepealse suunas. See on märguanne. Mõõdukat vahemaad hoides järgneb Anne saatemadudele. Siis läbib tüdruku teadvust ootamatu võpatus. Äkitselt on päike taevas nagu laiali valgunud ega moodusta kindlapiirilist ketast. Vaikinud on tuulesahin kulus ja lindude laul puuokstes. Hirmu ei ole. Mõtteid ei ole. „Ole tervitatud tulemast!” kostab kivikalmelaelt Ussikuninga sõbralik hääl.

Kirjastus Hea Tegu
206 lk

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1412)