Newtoni esimene seadus

Maniakkide Tänav

Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik seotud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas maailm, mille ajalugu on läinud teisiti, on määratud meie vigu kordama?


Kaanepilt Meelis Krošetskin ja siseillustratsioonid Tea Roosvald

Kirjastus Lummur

296lk


Haakrist ja ajarelv

Peeter Helme

On aasta 2053. 3D-kuvariga kvantarvutid, hõljukautod, rakettlennukid ja fusiooniajamiga tähelaevad on muutunud inimkonna argipäevaks. Maakaardilt ei leia Tallinna aga keegi – siin asub hoopis Ostlandi riigikomissariaadi Estlandi piirkonna halduskeskus Reval. 3D-arvutid pole mõeldud mitte meelelahutuseks, vaid aitavad valitseda ja kontrollida kõiki, kes pole rahul natsionaalsotsialistliku režiimiga. Totalitarismi haare pole lõdvenenud ka sada aastat pärast võitu Ameerika Ühendriikide üle. Vastupidi: 21. sajandi keskel on Suur-Saksamaa ja Jaapani keisririik jaganud enda vahel ära kogu päikesesüsteemi ning koduplaneedil on välja suretatud terved riigid, rahvad ja kultuurid.
Siiski on veel vastalisi. Peale selle, et totalitaarne süsteem on iseenda suurim vaenlane, tootes pidevaid ametkondade vahelisi intriige, hõõrumisi ja võimupöördeid, leidub neid, kes loodavad ajaloo käiku ümber keerata ja vabastada inimkonna õudusunenäost, millest paljud ei tahagi ärgata. Sest kes mõtleb ärkamisele, kui ta ei tea, et magab?

„Kõrgtehnoloogia, alternatiivajalugu, Teise maailmasõja võitnud natsid... Paratamatult tikub pähe võrdlus Philip K. Dicki romaaniga „Mees kõrges lossis“, kuigi ühine on neis ainult natside võit. Peeter Helme romaani tegevus toimub suures osas Eestis. Kohati eri reaalsuste piiril pendeldav hoogne ja seikluslik lugemine, kus pole lõpuni selge, millisesse ajaliini ajalugu lõpuks pidama jääb.”
Veiko Belials, ulmekirjanik

„Peeter Helme ulmeromaan jätkab kirjandustraditsiooni, kuhu kuuluvad nii skandaalne „Terasunelm” kui ka põnevusromaan „Fatherland”. Lähtepunkt on kõigil sama – mismoodi näeks välja maailm, kus natsid on olnud võidukad?
Ajaloolase haridusega ning Saksamaad sügavuti tundev autor loob veenva pildi maailmast, kus Eesti pealinnaks on Reval ning asjaajamiskeeleks saksa keel. Ometigi pole see tüüpiline omaenda naba vaatlusega tegelev eesti romaan, siin on tegevuspaigaks kogu päikesesüsteem, aga mitte pelgalt üks tähtsusetu provints Ostlandi riigikomissariaadis. Tegu on põnevikuga, mida kord lugema hakates on raske käest panna.”

Andrei Hvostov, kirjanik

Kirjastus: Postimees Kirjastus
200 lk


Hirmu ja õuduse jutud II

Üleloomuliku kirjanduse antoloogia

«Hirmu ja õuduse jutud II» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid briti üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis 19. sajandi viimasest ja 20. sajandi esimesest kahest kümnendist, lisaks paar uuemat õuduslugu 1960ndatest ja uue sajandi algusest. Seeria peamiseks eesmärgiks on taasluua 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üleloomuliku õuduse tunnetust, atmosfääri ja laadi, mis ei pea iga hinna eest ja alati lugejas jubedusvärinaid tekitama, üleloomuliku teksti eesmärk võib vabalt olla täidetud, kui see lugejas mingi kummalise, teistsuguse, ebamaise või võõra ja rahutukstegeva tunde esile kutsub.

Kogumikus on esindatud briti õuduskirjanduse raskekahurvägi: William Hope Hodgson oma tondipüüdja-detektiiv Carnackiga, vennad E. F. Benson, A. C. Benson ja R. H. Benson oma tondijuttudega, šoti põnevuskirjaniku John Buchani hoogne lühiromaan õudsest maa-alusest väiksest rahvast, „Redonda kuninga“ M. P. Shieli klassikaline ja dekadentlik „Usheri maja“-töötlus, tänapäeva autori Eric Browni lummav ja eleegiline lühiromaan salapäraselt kadunud kummalisest kirjanikust, nobelist Rudyard Kipling oma vahest mõjusaima tondijutuga ning aukülalised Ameerikast: pulpõuduse vanameister Joseph Payne Brennan õudustäratava šoti mägilossi ja selle jõleda asukaga ning Pulitzeri-laureaat Edith Wharton kõigi aegade ühe tuntuima tondijutuga. Kõige krooniks tutvustame eesti lugejatele veel Kolga mõisniku ja briti dekadentliku poeedi krahv Stanislaus Eric Stenbocki loomingut.

Kirjastus Fantaasia
Inglise keelest tõlkinud: Andreas Ardus, Piret Frey, Juhan Habicht, Kristi Kartašev, Priit Kenkmann, Marja Liidja, Kati Metsaots, Maria Reile, Külli Seppa ja Jaana Talja
Koostaja: Raul Sulbi
Kaanepilt: Meelis Krošetskin



Achilleuse laul
Madeline Miller

Madeline Milleri esikromaan „Achilleuse laul“ on pälvinud Orange Prize for Fiction auhinna, jõudnud The New York Times’i bestsellerite nimekirja ja tõlgitud rohkem kui 25 keelde.

„Achilleuse laul“ on armastuslugu ja tulvil pööraseid sündmusi. Romaan järgib üsna täpselt „Iliase“ sündmustikku, ehkki alustab varem ja ka lõpetab pisut hiljem – ning selle asemel, et kirjeldada taaskord kuidas, otsib pigem teos vastust küsimusele miks? Miks hoolis Achilleus ühest lihtsurelikust rohkem kui kogu maailma aust ja hiilgusest, rohkem kui oma enese elust?

“Pimedas sirutavad teineteise poole läbi lootusetu, raske hämaruse kaks varju. Nende käed kohtuvad ning valgus kallab nad üle nagu tulvavesi, nagu voolaks sajast kuldsest urnist völja päike.”

Kirjastus: Kirjastus Koobakene
Tõlkinud: Hedda Maurer
280 lk

© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0652)