Tere, Carolin! Ole hea ja tutvusta ennast. Kes sa oled, kust sa tuled?

Tere! Ma olen Carolin Kuuskmäe. Üliõpilane ja vabal ajal kirjanik. Pärit olen Tallinnast, aga hetkel elan Tartus, kus teen magistrikraadi molekulaarsetes bioteadustes.

Kui kaua sul raamatu kirjutamine aega võttis?

Ausalt öeldes ma ei ole kindel, kaua selle kirjutamine aega võttis, kuna ma tegelikult kirjutasin selle raamatu keskkoolis käies ja see oli juba päris tükk aega tagasi. Ma arvan, et umbes aasta.

Kuidas jõudsid mõttest raamatuni?

Mõttest raamatuni jõudmine oli tegelikult päris pikk ja huvitav protsess. Esialgse idee sain suvaliselt telekat vaadates ja ma hakkasin enda peas läbi käima mõtet, et kui palgamõrvar avastaks, et tal on laps/ tütar, siis kuidas ta sellele reageeriks, milline nende omavaheline suhe oleks. Mitu aastat oli see kõigest mõte, mida ma oma peas vaikselt arendasin, kuna mul oli kiire igasuguste muude asjadega ja seetõttu see kirjapanemise osa venis.

Kui ma lõpuks hakkasin seda raamatut kirjutama, siis tuli see kuidagi hoopis teistsugune välja...

Miks raamatus ei ole öeldud, kus tegevus toimub? Mis riigis ja mis maal. Miks?

See on asi, mis ma olen aru saanud, et osasid lugejaid häirib ja tundub nende jaoks nagu juhusliku veana. Nii et mul on hea meel, et ma saan seda selgitada.

Ma ei öelnud tahtlikult, kus tegevus toimub. Selline plaan oli mul algusest peale. Sara elu oli ohus ja ta pidi end varjama, nii et ta ei tahtnud, et keegi teaks, kus ta elas, mistõttu ta hoidis seda saladuses. Seega on raamatus jäetud mulje, et tegevus võiks toimuda praktiliselt kus iganes. Kuigi see võib lugejaid häirida, annab see samas ka võimaluse ise ette kujutada, kus Sara olla võiks, nagu väike müsteerium lugejatele lahendamiseks. Mõned lugejad arvavad, et tegevus toimub Eestis, teised, et Réunioni saarel, kolmandad, et veel kusagil mujal. See ei pidanudki ilmselge olema.

Miks just selline peategelane?

Aga miks mitte selline peategelane? 

Kuidas jõudsid kirjutamise, eriti ulme kirjutamise juurde? Kui palju sa enne sahtlisse kirjutasid?

Kirjutamise juurde sattusin tegelikult päris noorelt. Ma võisin olla umbes kuueaastane, kui mu vanaisa tegi mulle väikese raamatu, milles olid tühjad valged lehed. Ma ei osanud sellel hetkel veel korralikult kirjutada, seega me mõtlesime vanaisaga koos esimese loo välja ja ta kirjutas selle sinna raamatusse üles ja lasi mul ülejäänu ise täita. Sealt edasi ma päris kohe romaanide kirjutamiseni ei jõudnud. Enne seda kirjutasin luuletusi ja laulude sõnu. Raamatute kirjutamiseni jõudsin umbes kolmeteistaastaselt. Esialgu kirjutasin niisama endale, et kõiki lugusid oma peast paberile saada. Ma arvasin, et kui seda teen, siis jääb mu peas rohkem ruumi kasulikele asjadele, aga tuli välja, et mul tekkis kõigest ruumi uute lugude jaoks.

Ühel hetkel hakkasin oma raamatuid ka Wattpadi üles panema, et teada saada, mida teised minu lugudest arvavad, seega sahtlis on hetkel vaid mõned poolikud lood.

Sealjuures on kõik minu lood alati olnud ulme ja fantaasiaga seotud. Mulle meeldib, et ma saan nende lugudega vahelduseks reaalsest maailmast põgeneda ja rännata kusagile mujale.

Mida sina loed? Kaldub su lugemisvara rohkem ulme ja luule poole? Räägi oma lemmikutest kirjanduses.

Ma loen enamasti ulmet ja fantaasiat, kuid mulle meeldib mõnikord lugeda ka raamatuid, mis räägivad mõnest teisest ajaperioodist. Üldjuhul mulle meeldivad lood, mis on õnneliku lõpuga. Hetkel on minu lemmikud Cassandra Clare’i raamatud, kuid minu läbi aegade lemmik on „Uhkus ja eelarvamus“.

Mis teeb loo sinu jaoks heaks?

Minu jaoks on lugu hea, kui ma ei suuda raamatu lõppu ette aimata, vähemalt mitte koheselt. Samuti meeldib mulle, kui ei ole üleliia palju kirjeldusi ja lugu liigub üsnagi kiirelt edasi.

Kas midagi uut on juba ekraanil valmimas?

Hetkel mul ei ole plaani raamatule „Ekraani taga“ järge kirjutada, aga mul on mõned uued ideed, mida ma olen hakanud kirja panema ja loodetavasti jätkub mul piisavalt motivatsiooni, et need ka kunagi trükki jõuaksid.

Mida sa veel teed ajal, mil sa ei kirjuta?

Mulle meeldib vabal ajal sporti teha või matkamas käia. Samuti tegelen vabatahtliku tööga ja üritan olla aktiivne erinevates tudengielu puudutavates valdkondades. Kui aega üle jääb, siis loen erinevaid raamatuid.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.0698)