Süvahavva. Viimane suvi.
Indrek Hargla

„Süvahavva. Viimane suvi“ on sarja kolmas osa, milles on kasutatud folkloorset ainest, ja seda võib iseloomustada kui ulmelist kriminulli ja etnopõnevikku.

Süvahavva talus elab 20-aastane Arnika Ambros, kes on viimane arbujate suguvõsast, üleloomulike võimetega inimene, kes viib kokku elavaid ja surnuid ja suudab käia surmataguses maailmas. Aga Arnika on veel noor arbuja, ja võib-olla on ta teinud vigu, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Kui Arnika hakkab kahtlustama, et tema vanatädi on tapetud, avastab ta, et selle saladuse lahendust peab ta otsima oma suguvõsa tumedast minevikust. Arbujate suguvõsas on alati leidunud musta südamega inimesi, kes soovivad üleloomulikke võimeid kasutada kurjadel eesmärkidel. Süvahavva valitsemise pärast on kestnud salajane sõda juba aastasadasid.

Minevikus toimuvas tegevusliinis rändame me koos kõige esimese ja surematu arbujaga läbi Lõuna-Eesti ajaloo erinevate perioodide – muinasajast kuni Rootsi võimu alguseni välja.

Kirjastus Raudhammas


“Hukkunud Alpinisti” hotell

Teos on graafiline romaan, mille aluseks on vendade Strugatskite teos “Hukkunud alpinisti hotell” ning selle põhjal Tallinnfilmi stuudios 1979. aastal valminud film. Koomiksina pakub see lugu filmi- ja kirjandushuvilistele värsket elamust ja uusi põnevaid vaatenurki. Lugu räägib inspektor Peter Glebskyst, kes saabub väljakutse peale väikesesse Hukkunud Alpinisti hotelli Alpides. Kohapeal selgub, et tegu oli valehäirega, kuid ta otsustab ööseks hotelli jääda. Seejärel algavad salapärased juhtumid ja üks külalistest leitakse mõrvatuna. Kahtlusalustega hakkavad samuti toimuma ulmelised lood. Nad surevad ja ärkavad uuesti ellu, võtavad vajadusel teiste tegelaste kuju ja mõned külalised väidavad end olevat tulnukad või robotid. Selles segaduses püüab inspektor Glebsky jääda truuks oma töökohustustele ja langetada olulisi otsuseid. Kaalul on mõistatuslike külaliste hukk või pääsemine.

Väljaandja: Vida Verde OÜ
illustraator Veiko Tammjärv
128 lk


Jaht tõele
Külli Lokko

Aastal 2050 on Ühinenud Euroopa üheks tagaotsitumaks terroristiks Vera Pretiosa, kelle tabamiseks moodustatakse politsei eriüksus. Selle juhiks saab Alexander Schmidt. Mees on kulutanud oma elust juba ligi 20 aastat, et naist tabada ja ta loodab, et eriüksus suudab tema kinnismõtteks muutunud tagaajamise edukalt lõpule viia. Vera on siiani suutnud politsei käest pääseda tänu oma erakordsele tehnoloogiale.

Tasapisi tekib politseiülemal süvenev kahtlus, et kõik pole nii nagu paistab. Vera teeb tegusid, mis on vastupidised tema mainele. Ta lähtub oma otsustest tavapärasest kõrgemast moraalist ja eetikast. Kui Vera on politseiülemat korduvalt säästnud ja millegipärast isegi päästnud, lööb vankuma Schmidti lojaalsus oma ametkonnale. Sellegipoolest tahab ta naist tabada, sest peab teda oma parima sõbra surmas süüdlaseks. Käib kurnav ja lõputuna näiv jaht, jaht tõele…

Raamatus on tempokat jälitamist ja tagaajamist, inimsuhteid nende keerukuses, armastuse teemat, ulmelist tehnoloogiat ja selle imelisi võimalusi; aga samas leiab süvenenum lugeja ka tõsisemaid eetilis-moraalseid dilemmasid ja igavikulisi filosoofilisi arutlusi. Läbiv teema on hea ja kurja vaheline võitlus, kus vahel on raske aru saada, kummal poolel keegi on.

Autor Külli Lokko (sünd.1985) on doktorikraadiga bioloog, kellele see on esikromaan.

560 lk

Kummituste linn
Victoria Schwab

Tüdruk, kes näeb kummitusi. Seiklus, mida poleks osanud uneski näha.

Sellest ajast peale, kui Cass peaaegu ära uppus (olgu, ta tegelikult uppuski, aga talle ei meeldi sellest mõelda), suudab ta tõmmata kõrvale Loori, mis lahutab elavaid surnuist… ja siseneda vaimude maailma. Tema parim sõbergi on kummitus.

Nii et olukord on juba praegu üsna veider. Aga see kisub kohe veel veidramaks, sest kui Cassi vanemad valitakse juhtima telesaadet maailma kõige kummituserohkematest paikadest, suundub kogu perekond Šotimaale, Edinburghi, kus surnuaiad, lossid ja salajased vahekäigud kubisevad rahututest hingedest. Ning kui Cass saab tuttavaks tüdrukuga, kellel on temaga sama “anne”, taipab ta, kui palju on tal veel õppida Loori ja iseenda kohta.

Ja õppida tuleb kiiresti. Sest see kummituste linn on ohtlikum, kui ta eales oleks osanud arvata…

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Marge Paal
304 lk


iPhuck 10
Viktor Pelevin

Viktor Pelevini romaani „iPhuck 10” tegevus toimub 21. sajandi teisel poolel. Selle peategelane, algoritm Porfiri Petrovitš, iseloomustab ennast kui oma ajastu tüüpilist vene tehisintellekti. Tema erialaks on kuritegude uurimine, ühteaegu kirjutab ta nendest ka kriminaalromaane, teenides sel moel politseivalitsusele sissetulekut. Romaani teine peategelane on varakas kunstiteadlane Maruha Tsho, kes tegeleb niinimetatud kipsiajastu ehk 21. sajandi esimese veerandi kunsti uurimisega. Kunstituru analüüsimiseks vajab ta abilist ja rendib selleks algoritm Porfiri. „iPhuck 10” on üks seksituru kallimaid armumänguvidinaid ja samas ka Porfiri kõige kuulsama kriminaalromaani pealkiri. Seesinane romaan on sajandialguse politseiproosa tõeline pärl, mis pakub põhjalikku ülevaadet armastuse, kunsti ja ülepea kõige muu arengust mitte eriti kauges tulevikus.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Maiga Varik
352 lk


Kõik äratatakse ellu
Meelis Friedenthal

Meelis Friedenthali jutukogumikus on lugusid võõrastest jumalatest, ükssarvikutest ja lohedest, raamatutrükkalitest, kuraditest ja munkadest, kassidest ja näljast, vereülekandest ja revolutsioonist, nõiakettast ja kivististest, rebastest, inglitest, kontidest ja arheoloogiast, sõjast, surnutest ja ülestõusmisest. Need lood on sageli ulmelised, vahel olmelised, tihti ajaloolised ja mõnikord liiguvad unenäo ja reaalsuse piiril. Peamiselt räägivad kõik jutud siiski inimestest, nende soovidest, lootustest ja valikutest – asjadest, mis meid üldse inimesteks teevad.

Lood on kirjutatud vahemikus 2001 kuni 2020 ja koondatud kokku teemapõhiselt, mõningate uuendustega.

Kirjastus Kirikiri
256 lk


Skellig
David Almond

Piirjoon tõelisuse ja fantaasia vahel võib olla väga habras, elu ja surma vahe veelgi hapram. Michael mõistab seda tõde siis, kui ta on koos vanematega kolinud uude elupaika. Lisaks kõigile neile toimingutele, mida nõuab vana laguneva maja kordaseadmine, on perekond mures ka vastsündinud beebi pärast, kes on väga tõsiselt haige. Ent maja juurde kuuluvas garaažis, mis veel nagu ime läbi püsti seisab ja mida teab mis aegadest on kolikambrina kasutatud, avastab Michael midagi erakordset – olendi, kes näeb välja nii kahvatu, kõhn ja hooldamatu, et poiss teda esmapilgul surnuks peab. Teda salamahti toites ja ravides saab aga poisile selgeks, et vastutus endast nõrgema ja viletsama eest on iga inimese kohus. Andes Skelligile tagasi tema elu, saab Michaelist nõnda ka oma pisiõekese elupäästja.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Tiina ja Priit Zingel
168 lk


Laulindude ja madude ballaad
Suzanne Collins

10. Näljamängude lõikuspäeva hommik. Kapitooliumis valmistub 18-aastane Coriolanus Snow oma etteasteks mängude ühe juhendajana. Kunagi võimas Snowde perekond on langenud raskuste küüsi, ent Coriolanuse tribuudi võit mängudel võiks nende kunagise hiilguse taastada.

Juhus ei ole Coriolanuse poolt. Ta saab alandava ülesande juhendada kõige naeruväärsemat võistlejat, 12. ringkonna tüdruktribuuti. Nende saatused põimuvad. Iga Coriolanuse valik võib viia võidu või läbikukkumiseni. Areenil käib võitlus elu ja surma peale. Väljaspool areeni tunneb Coriolanus, et hakkab oma tribuuti kiinduma … ning peab otsustama, kas järgida Kapitooliumi reegleid või päästa ennast ja tüdrukut, olgu hind kui tahes kõrge.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Evelin Schapel
480 lk


Meremaa III
Meremaa jutud
Ursula K. Le Guin

Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.

Algsele „Meremaa juttude” köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa”.

Tõlkinud: Eva Luts, Krista Kaer

368 lk

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.1667)