Ulmestaar: Iti Tõnisson

Iti Tõnisson (noorepõlvepseudonüüm Elläi Tuulepäälse), toimetaja (kirjastus Ilmamaa), luuletaja, kätt proovinud ulmejuttudega.

Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Just lõpetasin Suzanne Collinsi „Laululindude ja madude ballaadi“. Tahtsin teada, mis müüdi või varem maailmakirjanduses tuntuks saanud teema Collins seekord töödelda võtab ja ei pidanud pettuma: see on ju „Carmen“ düstoopia kastmes. Eesti keeles olen hiljuti üle lugenud Jim Butcheri raamatud Harry Dresdeni sarjast – rütm, tempo ja diktsioon töötavad ühtmoodi hästi teatris ja kirjanduses ja Butcher on siin meister. Kui meel must, siis võtan riiulist mõne Lois McMaster Bujoldi Milesi-sarja raamatu: vahel satub pihku narmendav vene väljaanne, mõnikord hoolikalt hoitud ja kiirelt ostetud eestikeelne, mõni originaal on kah kuskil, vahel kipun professionaalse kretinismi tõttu tõlkeid võrdlema. Uut trendiulmet loen pigem tähelepanuharjutusena: kui äge on naispeategelane, kas ta on LGBT esindaja või mõni kandev kõrvaltegelane täidab selle kohustusliku rolli, kuidas on rassid või rassitus kujutatud jne. Filmidest haaras mu täielikult kaasa sari „Expanse“, mis määrab nüüd minu jaoks järgmiste filmide ja sarjade latikõrguse.

Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Mind peletab raamatu juurest see, kui autor alahindab lugejat – kehva kirjutamisoskuse serveerimine erilisusena, stereotüüpide ja trendide tuim järgimine, liigse materjali sissepumpamine mahu saavutamiseks (sellest viimasest pole vabad ka nn. suured tegijad). Hea idee, tähelepanu hoidmise võime (teadlik tehnika!), huvitav lugu, mõni kiiksuga karakter, ja juba ma olen lugejana õnge otsas. Kirjutamine on sama tehniline ala nagu ajukirurgia ning mitte kõike ei pea toimetaja autori eest valmis kirjutama ja ära siluma (mis paljude lääne autorite puhul kahjuks selgelt tunda annab).

Kolm lemmikut (juttu, raamatud, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Minu ulmekolmainsus? Gaiman-King-Asimov. Teoseid nimetamata ehk kogu looming. Esimeselt kahelt on ka kirjutamisjuhistega (autobiograafilised) raamatud ilmunud. Targad kirjanikud. Toimetaja minus teeb kümme kummardust ja loeb kümme „Ave spiritum cosmicat“ neile mõeldes. Asimov on mind saatnud üle kolme aastakümne, temalt olen saanud ettekujutuse eepilisusest, mõtte sirutumisest igavikku ja lõpmatusse. See on, nagu hakkaksid hinge tõmbama ja jäädki sisse hingama, kõiksus voolab kopsudest läbi ja taguotsast välja. Minu ulmepanteon on enam-vähem sama suur kui mu lugemus. Kui raamat kätte pidama jääb, siis järelikult meeldib, muidu panen kõrvale ja unustan ka autori. Ulmenäidendid ei ole väga köitnud, küll aga kõik teised žanrid (ka ulmeluule).

Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Ulme lihtsalt sattus ette (7-8-aastaselt „Seiklusjutte maalt ja merelt“ sarja läbi närides) ja jäi sinna pidama. Ulmet lugeda soovides õppisin korralikult ära vene keele, sest selles ilmus rohkem ja paremat. Ma pole keelte peale andekas, aga just ulme tõttu ma loen nii saksa kui ka inglise keeles päris soravalt. Ja kui nüüd antakse tööl pihku Goethe või Jung, siis … kümme kummardust ja „Ave spiritum cosmicat“.

On sul lemmikloomi?

Ma olen kassi-inimene. Saatuse tahtel veetsin 20 aastat kõrvuti sellise isiksusega nagu Madame de Moustique ja nüüd toetan (ja kadestan!) ema, kellel on võimalik nautida Minnie the Muffi seltskonda. Head tuttavad isakodust on olnud Felix, Pätu ja Viktor, praegu kohtun aeg-ajalt Peeter von Aardla de la Raunaga (jah, ta on Mait Rauna legendaarse Basteti poeg).


Artiklite kogumiku “Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest” esitlus Tartus

Reedel, 11. septembril esitleti monumentaalteost "Fändomi sünd" ning tähistati pärast üheskoos eesti ulme jaoks kaht väga olulist  sündmust – sõna „ulme” sai 50 ja Eesti Ulmeühing 25-aastaseks. Mõned pildid sellelt ürituselt.

Pildistasid Laura Loolaid ja Heli-Illipe Sootak

Fändomi sünni esitlus Tallinnas

25.09.2020 toimus Tallinnas Tammsaare muuseumis Kadriorus kell 19.00 Eesti Ulmeühingu 25. juubelile ja sõna “ulme” 50. juubelile pühendatud artiklite kogumiku “Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest” esitlus. Lisaks kogumiku koostajale olid kohal ka oma panuse andnud autorid Andres Mesikepp, Andri Riid ja Siim Veskimees. Samuti valati Juhan Habichti käsi kipsi - tõsi küll, uue tõlkestalkeri jaoks.

Teadaolevalt ei laekunud ükski ulmik koroonanähtudega jooma, aga kindel on see, et selle alkoholikoguse peale tapeti viimanegi viiruseosake.

Pildistas Riho Välk

Prima Vista: varjunimede väljanäitusel märgatud tuttavaid nägusid!

17 oktoobrini saab Tartu linnaraamatukogu teisel korrusel vaadata raamatunäitust “Kui ühest nimest jääb väheks”. Saab näha milliseid pseudonüüme on kasutanud erinevad tuntud autorid, miks varjunimesid kasutatakse ning kuidas kirjanikud on endile need teised nimed leidnud. Näituse koostasid Tiina Sulg ja Jaroslava Šepel. 

Linnaraamatukogu külastajatel tasub läbi astuda ka eestikeelse ilukirjanduse osakonnast - sealt leiab väljapaneku jutuhäälingus “Tumedad tunnid” kõlanud teostest!

Pildistas Laura Loolaid

Meelis Friedenthali jutukogumiku “Kõik äratatakse ellu” esitlus

Meelis Friedenthali jutukogumikus on lugusid võõrastest jumalatest, ükssarvikutest ja lohedest, raamatutrükkalitest, kuraditest ja munkadest, kassidest ja näljast, vereülekandest ja revolutsioonist, nõiakettast ja kivististest, rebastest, inglitest, kontidest ja arheoloogiast, sõjast, surnutest ja ülestõusmisest. Need lood on sageli ulmelised, vahel olmelised, tihti ajaloolised ja mõnikord liiguvad unenäo ja reaalsuse piiril. Peamiselt räägivad kõik jutud siiski inimestest, nende soovidest, lootustest ja valikutest – asjadest, mis meid üldse inimesteks teevad.

Pildistas Laura Loolaid

Prima Vista: kirjandusblogijate vestlusring

23. septembril said Tartu Kaubamaja Apollos kokku Mariann (Hüperebaaktiivne), Triinu (Triinu raamatublogi) ning Mairi (tüdrukute raamaturiiul). Kõneldi oma blogidest, lemmiklugemisest, raamatutest, mis jäid pooleli, sellest, kuidas keegi loeb, ning muudest seiklustest. Vestlusringi juhtis Tiina Sulg Tartu Linnaraamatukogust.

Pildistas Laura Loolaid

Väljapanek Tumedatest Tundidest

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu riiulitelt võib tähelepanelik lugeja leida just sellise väljapaneku Tumedad Tunnid Podcast ainetel. Saab siis teha oma valiku - kuula või loe ???????? Kindlasti väärib tunnustust Tiina Sulg, kelle andekad käed võlusid kokku graafilise osa

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.2679)