KUU ÕUDUSSEIKLUS: "Princess Alice'i" hukkumine (3. september, 145. aastapäev)

"Princess Alice" oli ratasaurik, mis ehitati 1865 esialgse nimega "Bute". 1867 müüdi ta ettevõttele Waterman's Steam Packet Co., mis pani ta sõitma mööda Thamesi ja nimetas ümber kuninganna Victoria kolmanda lapse järgi, kes oli tollal 24-aastane. Laeva mahutavus oli 432 registertonni. Laevaga korraldati lõbureise Thamesi suudmes oleva Sheernessi ja Kesk-Londoni vahel. 3. septembril 1878 väljus "Princess Alice" Rosherville'i looma- ja taimeaiast (eksisteeris 1837–1911) Londonisse. Laevaga lubati vedada kuni 936 reisijat ja umbes nii palju neid oligi. Kell 19.45 sõitis ta ette söelaevale "Bywell Castle" (1376 registertonni). Väiksemal laeval läheb ikka kehvasti, ratasaurik murdus pooleks ja uppus 4 minutiga. Hukkus 640 inimest, neist 240 last. Kuigi Thames pole üleliia lai, oli see tollal solgioja: kogu londonlaste solk läks puhastamata jõkke ja väikesegi koguse jõevee sissevõtmine oli surmav. Paljud reisijad ei osanud ujuda ja paljud kandsid ujumiseks sobimatut riietust. Koroneri juurdlus pani suurema süü söelaevale, aga hilisem kaubanduskoja juurdlus leidis, et ratasauriku kapten ei järginud ettenähtud kurssi. Printsess Alice suri veel samal aastal esimesena Victoria lastest 35-aastasena. Järgmisel kümnendil hakati Londoni reovett puhastama.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sinking_of_SS_Princess_Alice

KUU BIOLOOGIA: pöördliikumine elussüsteemides (10. september)

Minu esimene Estcon oli eelmise sajandi lõpus. Läksin ühe inimesega pisut eraldi ja arutasime oma tund aega, miks evolutsiooni käigus ei ole arenenud ratastega loomi. Üldiselt peaks evolutsioon ju kulgema bioloogilise mitmekesisuse suunas, et võimalikult paljud bioloogilised nišid oleksid täidetud, aga näed – ratastega loomi pole. Sellest jäi mulle meeldiv teadmine, et ulmefännid on minu jaoks õige seltskond ja siin on inimesi, kes juurdlevad samade probleemide üle kui ma ise. Nagu näha, inglise vikipeedias sama lugu. Oluline argument: kui ratastega loom kummuli läheb, on tal raske jälle ratastele saada. Teiseks: kõndiv inimene vajab ümberpööramiseks ja vastassuunas liikumahakkamiseks palju vähem aega kui ratastoolis inimene, pealegi on tal väiksem pöörderaadius. Kolmandaks: ratastega on raske liikuda ebatasasel maastikul. Jutt maost, kes saba suhu võtab ja siis rattana veereb, on puhas lollus. Ratastega loomi kirjeldas esimesena ilukirjanduses Frank Baum Ozi-sarja kolmandas romaanis "Ozma of Oz" 1907. Kurioosumina kirjutas ratasloomast oma ainsa ulmejutu hollandi kunstnik M.C. Escher 1951 ja illustreeris selle ise.

https://en.wikipedia.org/wiki/Rotating_locomotion_in_living_systems

KUU ASTRONAUT: Lisa Nowak (14. september)

Lisa Caputo sündis 1963 ja lõpetas 1987 Marylandis asuva Annapolise mereväeakadeemia ohvitserina. 1988 abiellus ta sealse klassikaaslase Richard Nowakiga ja 1992 sündis neile poeg. Samal aastal lõpetas ta Californias asuva Monterrey mereväe järelkraadiõppe kooli kosmoseinsenerina. 1995 võttis NASA ta vastu 16. astronautide rühma, mis on kõigi aegade suurim: 44 õpilast. Nendest 41 saigi kosmosesse. Õpe lõppes 1998. 2001 sündisid talle kaksiktütred. Juulis 2006 käis ta 12 päevaks kosmoses. Seitsmeliikmelisest meeskonnast oli ta ainus, kellele see jäi ainsaks kosmoselennuks. Hiljem tema abielu lagunes. Ta võttis endale armukeseks William Oefeleini, kes oli samuti astronaut. Oefelein jättis ta maha lennuväekapteni Colleen Shipmani pärast. Aastal 2007 sai Nowak teada, et Shipman saabub lennukiga Orlandosse, sõitis sinna ja püüdis ta röövida, tapariistad kaasas. Inimrööv ebaõnnestus ja politsei vahistas ta. Et astronaut saab mõrvakatse süüdistuse, oli enneolematu. Ta lasti lahti NASAst ja sõjaväest, aga kohtus sai tingimisi ja pärast lahutust jäid talle ka kõik ta lapsed.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lisa_Nowak

KUU KEEMIA: astaat (16. september)

Keemilised elemendid on üldjuhul juba esilehelt läbi käinud ja astaat on nüüd teisel ringil. See on kõige haruldasem looduslikult tekkiv element Maal. Leitud on 11 isotoopi, millest stabiilseima At-210 poolestusaeg on 8,1 tundi, seevastu üle tunni on see 5 isotoobil. Maakeral on astaati vähem kui 1 gramm, see laguneb järjest ära, aga raskematest elementidest tekib seda järjest juurde. Järjekorranumber on 85. Mendelejev nimetas seda oma tabelis ekajoodiks, sest tema keemilised elemendid sarnanevad joodi omadega, kuid erineval joodist, mis on mittemetall, kuulub astaat poolmetallide sekka. 1930-ndatel hakkasid mitme maa teadlased järjest väitma, et on elemendi 85 avastanud, ja pakkusid talle nimesid, aga need lükati kõik tagasi ja õigeks loeti 1940. aasta California Ülikooli avastus. Elemendi nimi tuleb kreekakeelsest sõnast "astatos", kus a tähendab eitust ja "statos" püsimist, nii et astaat tähendab ebapüsivat.

https://en.wikipedia.org/wiki/Astatine

KUU AJALUGU: Poitiers' lahing (19. september, aastapäev)

Poitiers' lahing toimus 19. septembril 1356 Saja-aastase sõja ajal. Inglise-baski sõjavägi Musta Printsi Edwardi juhtimisel (6 tuhat meest) purustas Prantsuse sõjaväe Jean II Hea juhtimisel (15 tuhat meest). Inglased olid end kindlustanud Poitiers' lähedal. Prantslased korraldasid nende vastu 4 rünnakut, mis kõik tagasi löödi. Prantslased võtsid lahti oma püha lipu Oriflamme, mis tähendas, et vange ei võeta, inglased võtsid neid seevastu sadade kaupa vangi, sealhulgas kuninga ja tema noorima poja Philippe'i ning kätte saadi ka Oriflamme, mille kandja tapeti. Inglasi langes umbes 40 ratsanikku, prantslasi 4500 ratsanikku, lisaks tapeti või võeti vangi 1500–3000 jalaväelast. Lüüasaamine tekitas Prantsusmaal tohutut meelepaha ja talupoegade ülestõusu žakerii. 1360 sõlmiti Brétigny rahu, millega kogu Edela-Prantsusmaa läks Inglismaa võimu alla. Jean II surigi Inglismaal sõjavangis aastal 1364.

https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Poitiers

KUU TEHNIKA: rakettide tuumaenergiamootor (28. september)

Nerva oli üks Rooma keisritest, aga NERVA on lühend sõnadest Nuclear Engine for Rocket Vehicle Application ehk rakettides kasutamiseks mõeldud tuumaenergiamootor. Tuumajõu kasutusvõimalused sõjas said kohe ilmseks, aga vastukaaluks tekkis soov tuumaenergiat rahumeelsetel eesmärkidel kasutada. Juba 1946 kirjutasid Stanislaw Ulam ja C.J. Everett esimese teadustöö tuumaenergiaga töötavatest rakettidest. Projekt NERVA käivitus 1968 ja seda peeti eriti õnnestunuks, sest kõik eesmärgid saavutati või koguni ületati. Kuid 1973 tõmbas president Richard Nixon kogu programmile vee peale. Nõukogude analoogiline mootor RD-0410 oli NERVAst veel pisut tõhusam, aga kasutama ei hakatud sedagi. USA kongress eraldas 2019. aastal tuumamootorite uurimiseks taas 125 miljonit dollarit, sest need on palju etemad kõige arenenumatest keemilise kütusega mootoritest, mis võimaldab lühendada lennuaega ja suurendada kandevõimet. Projektiga tegeleb Seattle'is asuv ettevõte Ultra Safe Nuclear Technologies (on alles nimi!).

https://en.wikipedia.org/wiki/NERVA

KUU METEOROLOOGIALOEND: tornaadopuhang USA-s 4.–6. mail 2007 (18. september)

Küllap teate, et kõige rohkem tornaadosid ehk eestipäraselt tuulispasku tekib USA-s. 4.–6. mail 2007 tekkis seal 7 osariigis 132 tuulispaska, milles hukkus 14 ja sai vigastada 90 inimest. Kahju tekkis 265 miljonit dollarit. Neist kaugelt kõige võimsam, ainus 5. kategooria tuulispask tegi maatasa Kansases asuva Greensburgi. 95% linnast hävis, hukkus 11 inimest ja 63 said viga, tuulispasa teekond oli 46 km pikk ja kuni 2,7 km lai – mõlemad näitajad on 132 tornaado seas teisel kohal. Tuulispask lennutas kombaini veerand miili ehk 400 m kaugusele ja garaaži miili kaugusele, ümberlaadimishaagise kolmveerand miili kaugusele ja politseiauto veerand miili kaugusele – sees olnud politseinik hukkus. Tsemendikotte ja loomasööta täis raudteevagunit veeretas ta üle 40 meetri. Võib-olla pakub huvi, et ühegi tuulispasa laiust ei hinnatud väiksemaks kui 20 jardi ehk 18 meetrit. Ja eesti vanarahvas soovitas tuulispaska terava noaga visata.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_tornadoes_in_the_tornado_outbreak_of_May_4%E2%80%936,_2007

KUU BIOLOOGIAPILT: loomade kuningas (21. august)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lion_(Panthera_leo)_male_6y.jpg

KUU FÜÜSIKAPILT: plasmapall (7. september)

Plasmapalli leiutas Nikola Tesla ja patenteeris 1894. 1980-ndatel sai see moeröögatuseks. Ulmekirjanikunagi tegutsenud Jerry Pournelle kirjutas 1984, et plasmapall on kõige imepärasem objekt maailmas ja et tema ei müü enda oma ühegi hinna eest. Plasmapall on väärisgaaside või nende seguga täidetud klaaskera. Tavaliselt kasutatakse neooni, sest heelium hajub pallist kergesti, radoon on radioaktiivne, elavhõbedaaur mürgine ja krüptoon on liiga kallis. Selles on suure sagedusega (umbes 35 kHz) vahelduvvool 2–5 kV. Keset palli on väike õõnes klaaskuulike, mis toimib elektroodina. Teise elektroodi moodustab kogu plasmapalli sisepind. Nende kahe elektroodi vahele tekivad koroonalahendused, värvilised valgusjoad. Piksenooled tekivad samal põhimõttel ja näevad välja sarnased, ainult plasmapall on tehtud võimalikult ohutuks. Käega plasmapalli puudutades tekib värviline kiir sõrmeotsa ja keskkuulikese vahel. Aga särtsu sealt ei saa, sest klaas on dielektrik.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plasma_globe_60th.jpg

KUU GEOLOOGIAPILT: Ivar Leidus pildistas ägiriini (24. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aegirine_-_Mt_Malosa,_Zomba,_Malawi_(alt).jpg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU SÜRREALISMIPILT: lambakari (5. september)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Herding_sheep353_(edited).jpg

KUU VANAFILM: "Häda vaguniga" (12. september, 6 minutit)

Aastal 1927 leiutasid Walt Disney ja Ub Iwerks õnneliku jänese Oswaldi, kuid juba järgmisel aastal kaotasid kontrolli tema üle. Oswaldi asendamiseks leiutas Disney järgmise tegelase – vist juba aimate, et see oli Miki-Hiir. Disney väitis, et Miki on Oswaldi noorem poolvend. Ma ei suutnud välja uurida, kas neil on ühine ema või ühine isa, aga sarnased nad on, seda ma usun, et poolvennad. Oswald on abielus kassi Ortensiaga, keda siin küll näha ei saa. Oswaldist valmis 190 animafilmi, neist esimesed 27 tegi Disney, järgmised Charles Mintz oma naise firmas Winkler Productions ja alates 1929 Walter Lantz. 1938 saadeti Oswald pensionile ja teda sai üksnes harva näha. 2006 ostis Disney Oswaldi kaubamärgi tagasi ning tõi ta Miki-Hiire maailma ehk mikiversumisse videomängudesse ja animasarja "Mickey Mouse". Siin näete kõige esimest filmi Oswaldiga ja Oswald on trammijuht. Vaatasin seda kuuajase vahega kaks korda, naerda ei saanud, aga ometi tahtsin teist korda veel otsast otsani vaadata.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trolley_Troubles_(1927).webm

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Liivakella udukogu (17. september, 14 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Engraved_Hourglass_Nebula.ogg

Esilehelt käis läbi ka enam kui kahetunnine india bengalikeelne film "Pather Panchali", mida on korduvalt nimetatud maailma kõigi aegade parimate filmide loendites. Pärast sisututvustuse lugemist otsustasin, et ma ei vaata sellest minutitki. Subtiitreid ka pole, peaksite bengali keeles kuulama.