Ajarändurid ei sure iial
Jack McDevitt

Viimaste aastakümnete ühe olulisima ja auhinnatuima angloameerika ulmekirjaniku Jack McDevitti (snd 1935) romaani «Ajarändurid ei sure iial» (Time Travelers Never Die; 2009) aluseks on kirjaniku 1996. aasta samanimeline auhinnatud lühiromaan ja seda peetakse üheks kõige täiuslikumaks ajareisi-teema käsitluseks moodsas ulmes, mis võtab kokku kogu varasema ajarännutekstide korpuse ja selekteerib sellest välja olulisima. Ilmaaegu ei ütelnud Stephen King ühes retsensioonis McDevitti kohta, et see on «Isaac Asimovi ja Arthur C. Clarke'i loogiline pärija». McDevitt jätkab tänases ulmes tõepoolest kõige stiilipuhtamalt Asimovi-Clarke’i teadusfantastilist liini. Varem on Orpheuse Raamatukogus ilmunud McDevitti kosmosesõjast rääkiv romaan «Sõjaline talent» (OR 6/2020).

Kui füüsik Michael Shelborne salapäraselt kaob, avastab ta poeg Shel, et ta isa oli valmistanud ajarännuvahendi. Kartes, et ta isa võib olla aega lõksu jäänud, palub Shel oma sõbral lingvist Dave’il teda päästemissioonil saata. Nende reis läbi ajaloo viib nad läbi erinevate ajalooperioodide ja nad kohtuvad mitmete ajalooliste suurmeestega, alates Churchillist ja Galileist kuni Shakespeare’ini, Leonidaseni ja Sokrateseni. Seejärel aga rikub Shel oma kokkulepet Dave’iga ja külastab tulevikku...

Tõlkinud Heinrich Weinberg.
Kaanepilt: Meelis Krošetskin.
Sari: Orpheuse Raamatukogu.
434 lk.

Kõigi asjade lõpp
John Scalzi

See on Hugo võitnud autori John Scalzi „Vanamehe sõja” sarja kuues ja viimane raamat. Inimkond on jõudnud kosmosesse... ja leidnud, et universumi asustavad paljud võõrliigid, kes on valmis neid hävitama. Nendega toimetulekuks on loodud Kolooniate Liit, mis hakkas kasutama Maad kolonistide ja sõdurite saamiseks, kuid mille tegutsemispõhimõtted on vahel marruajavad. Lisaks tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest Kolooniate Liitu, Maad ja võõrliike omavahel tülli ajada, selle käigus hävitades, orjastades ja tappes.

Sari: Sündmuste horisont.
Tõlkinud Ats Miller.
Kaanepilt: John Harris.
284 lk.

Kooljarütm
Jim Butcher

Dresdeni toimikute 7. raamat.

Jätkuvad Chicago ainsa võlur-detektiivi Harry Dresdeni fantasy-seiklused. Dresdeni suurim sõber ja ustav liitlane on linna Erijuurdluste osakonna juht Karren Murphy, kes temaga alati kontakteerub, kui linnas toimub midagi eriskummalist. Seekord läheb Murphy puhkusele ja Dresdeni otsib üles keegi, kes võiks surnud olla, aga kahjuks ei ole, ja tal on midagi, millega saaks Murphy elu ära rikkuda. Sellest plaanist loobumiseks nõuab ta, et Harry Dresden tooks talle ühe raamatu, mis on äärmiselt ebatavaline ja mille omamine on väga ohtlik. Peagi tuleb Dresdenil pista rinda seltskonnaga, kellest ta mitte kuidagi üle ei käi, ja otsida abi sealt, kust ta seda üldse ei tahaks.

Sari: Sündmuste horisont.
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski.
Kaanepilt Liis Roden.
400 lk.

Hamilgtonide saaga
Mait Vaik

Romaani tegevus toimub eelmise sajandi 90. aastatel väljamõeldud riigis, kuid viib meid ka ajas kaugemale tagasi. Mõjuvõimas ja sõjakas seltskond siniverelisi eesotsas rüütel Hamilgtoniga harrastab tänapäevases maailmas oma iganenud keskaegset elustiili, pidades lugu vanamoodsast aust ja väärikusest. Sellesse unenäolisse keskkonda satub pooljuhuslikult teenistusse hädapätakas Artur Steinberg, kes on vastu tahtmist sunnitud osalema murrangulises konfliktis, mille põhjuseks on rüütlite eneseteadvus ja müstilised võimed ning millega nüüdismaailma vägevad ei saa mõistagi leppida. Inimlikult igipõlises draamas põrkuvad võim, kadedus, kõrkus ja ahnus ning tuleb valida pooli, loo keskmeks on üksikisiku mugav enesepettus-äraolemine ning hall argipäev oma tühjuses. Raamat, mille lähtepunktiks on autori varajane üritus kirjutada eneseirooniline proosateos enda tulevikust, on valminud etapiti 31 aasta jooksul. Tekst on nooruslikult hoogne, põimitud musta huumoriga ning autorile omaste sarkastiliste otseütlemistega. Kaanepildil fragment Olga Tobrelutsu maalist „Harmagedoon“.

Väljaandja: OÜ Puiestee
288 lk

Mõistuse vennad
Ravil Khalilov

Ulme fantaasia, mis jaguneb kolmeks osaks. Alustasin esimeste sõnade trükkimisega 2017. aastal. Kõik sai alguse ärevushäirest ja sundmõtetest.

Tegevused toimuvad kolmes erinevas paralleel universumis nii Maal kui ka tulnukalaevas. Koloniseeritud inimeste juures eksisteerivad kaks pooleldi tulnukad, pooleldi inimesed, keda kutsutakse Mõistuse vendadeks. Nad on õnnistatud teiste mõistuste juhtimisega, hüpnotiseerimisega, mõtete lugemise ja teistele pähe panemisega. Tekib konflikt kuna inimesed saavad kannatada nende tegude tõttu, teadmata, kes seda võis teha.

Tulnukad muudavad vabatahtlike inimeste geneetikat, mida halvad kuritarvitavad. Eliksiir võib anda imelisi andeid ja samahästi teha jubedaks koletiseks, kes kaotab täieliku mõistuse.

Teos puudutab selliseid teemasid nagu: depressioon, unenäod, petmine, tapmine ja zombistumine.

Väljaandja: Ravil Khalilov
240 lk.

Päikeseloojangute kollektsionäär ja teisi jutte
Saulius Tomas Kondrotas

Saulius Tomas Kondrotase novellide maailm ulatub kaugest leedu minevikust tänapäevani, Prahast ja New Yorgist puhta kujutluse väljadeni. Siin leidub nii maagilist nukuteatrit, hiiglaslikke sisalikke kui ka mootorrattaid, mille sisse võib ära eksida — nii traagilist armastust kui ka argielu absurdi, nii sigarette kui ka melanhooliat… Kogumiku nimilugu on Alessandro Baricco maininud kui üht oma loomingu olulisimat mõjutust ning Kondrotas on arvatavasti ka kaasaegset leedu kirjandust kõige enam kujundanud autor.

Kirjastus Salv.
Tõlkinud Tiiu Sandrak.
312lk.

Lastele ja noortele

Kummituste peatänav
Jana Maasik

Kaheteistaastased kaksikud Hugo ja Loona leiavad kaks nädalat pärast isa matuseid salapärase võtme, mis ajab kihevile kogu Tallinna vanalinna kummituste koorekihi. Veelgi keerulisemaks muudavad niigi raske olukorra Kummitusteuuringu Instituudi korrumpeerunud teaduri kahtlased tehingud. Kaksikuid ja võtit kaitsta püüdes on Vahepealsuse võtmevalvurid Aaria ja Magnus lakkamatult tegevuses. Hugot ja Loonat ootab ees keeruline ülesanne uurida välja, mis võtmega on tegu, ning leida värav, mille võti avab. See fantaasiaseiklus viib lugeja teistsugusesse Tallinna. Linna, mille tänavatele on paigaldatud vaimudetektorid ning kus inimeste seas liiguvad kummitused, Vahepealsuse vahtkondlased ja võtmevalvurid.

Illustreerinud Urmas Viik
208lk

Kordustrükk

Tuli ja jää
Erin Hunte

Neli metsikute kasside klanni on aastaid jaganud metsa oma esivanemate määratud seaduste järgi. Nendevaheline habras tasakaal püsib suurte raskustega. Kõueklanni kuuluvast Tulesüdamest on nüüd saanud sõdalane, kuid sellega pole tema mured läbi. Teda ootab ees möödapääsmatu lahing ning ka reetmine …

„Sõdalased“ on kogu maailmas populaarne raamatusari, mis on praeguseks ilmunud enam kui 30 keeles ja müünud üle 40 miljoni eksemplari. Varem on eesti keeles ilmunud sarja esimene osa „Metsikusse ellu“. Raamatutel on mitu autorit, kes kasutavad kollektiivset kirjanikunime Erin Hunter.

Kirjastus Tänapäev.
Tõlkinud Kristina Uluots, 284 lk.

Uit-, serv- ja vaegulmeline

Vestlused tulnukaga
Minu sõber Rohaan
Triin Lellep

Reaktori toimetuse hoiatus: tõenäoliselt on tegu esoteerikaga.

Kuidas oleks, kui sulle tekiks sõber teiselt planeedilt – keegi, kes vaatab elu kõrgemalt ja kelle jaoks meie oleme kui sipelgad askeldamas? Mis siis, kui ta mõistaks meie universumi toimemehhanisme ja füüsikat, millest meie teadlastel veel aimugi ei ole? Mis nõu ta sulle annaks, kui tema tsivilisatsioon elab tingimusteta armastuses ja rõõmus?

Mida sa temalt küsiksid? Kas sooviksid teada, kuidas leida eluarmastust, kuidas tõmmata oma ellu jõukust või kuidas leida hingerahu? Või hoopis uuriksid: kust on inimene pärit? Kuidas ehitati püramiidid, kus peidab end uppunud Atlantis? Äkki huvitaks sind, milline näeb välja su sõbra tsivilisatsioon seal kaugel tähtede taga?

Kirjastus Petrone Print