KUU PROMINENT: Charles Duke (3. oktoober, 86. sünnipäev)

Charles Duke oli USA astronaut. 16. aprillil 1972 sai temast "Apollo 16" pardal esimene kaksik kosmoses ja 21. aprillil 1972 kõigi aegade noorim inimene Kuul (36 aastat ja 201 päeva, see rekord püsib tänapäevani). Kuu peal on proovitud mitmesuguseid spordialasid, Duke püstitas Kuu rekordi kaugushüppes, milleks jäi 81 cm. Enamik meist hüppaks Maal suurest raskusjõust hoolimata oluliselt kaugemale. Maandudes kukkus ta selili oma elutagamissüsteemi peale ja kui see oleks katki läinud, oleks temast saanud esimene Kuul surnud inimene. Kuu nõrk raskusjõud päästis ta. Kuureiside alguses pidid astronaudid olema pärast kosmoses käimist paar nädalat karantiinis, et mitte pisikuid levitada. Duke tõi "Apollo 13" liikmele Ken Mattinglyle punetised ja Mattingly tuli meeskonnast välja võtta. NASA sai aru, et astronaudid peavad olema karantiinis mitte pärast, vaid hoopis enne lendu, aga Ken Mattinglyst sai Duke'i meeskonnakaaslane "Apollo 16-s".

https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Duke

KUU LOODUS: ida-pruunmadu (9. oktoober)

Ida-pruunmadu elab Austraalia ida- ja põhjaosas. Teda loetakse maailma mürgisuselt teiseks maismaamaoks. Veel mürgisem on sisemaataipan, mis elab samuti Austraalias. Sellegipoolest suri Austraalias maohammustusse aastail 2005–15 ainult 19 inimest, kellest 15 surid ida-pruunmao hammustusse, aga sisemaataipani hammustusse mitte ükski. Sisemaataipan elab kõrvalises kohas ja on väga rahumeelne olevus. Ja kui te ehk mõtlete, mis laadi rahvas kõige rohkem madudelt hammustada saab, siis enamik Austraalias maohammustusse surnutest olid maotaltsutajad või inimesed, kes püüdsid madu kotti toppida. Ärge seda tehke ja te tulete Austraaliast elusana tagasi. Ida-pruunmao keskmine pikkus on 1,5 m, maksimumpikkus 2,4 m. Tema lemmiksöökideks on koduhiired ja jänesed, kes on Austraalias invasiivsed võõrliigid, sellepärast suhtuvad austraallased ida-pruunmaosse sageli mõistvalt ning lasevad tal elada isegi äärelinnades.

https://en.wikipedia.org/wiki/Eastern_brown_snake

ESIMENE ULMEFILM: "Home" (11. oktoober, 25. aastapäev)

"Home" on "X-failide" 4. hooaja 2. episood. Selle pealkirja ei tohi tõlkida, sest tegevus toimub Pennsylvania külas Home'is, mille elanike arvu Wikipedia ei ütle. Loomulikult on tegevuspaik valitud nime tähendust silmas pidades. Seda on tagantjärele hinnatud "X-failide" kõige hirmsamate, kõige vägivaldsemate ja kõige paremate episoodide hulka. Lapsed leiavad vastsündinud tüdruku surnukeha. Lahkamisel selgub, et tüdruk oli sündinud raske väärarenguga, aga maetud elusalt. Surnukeha leidmise koha lähedal elab ilma elektri, vee ja kütteta Peacockide perekond, keda on nimetatud kõige hirmsamate "nädala koletiste" seas, keda "X-failidest" leida võib. Mulder ja Scully suudavad kolmest vennast kaks tappa, aga kolmas põgeneb, ega umbrohi ei kao. Seda episoodi on nimetatud ameerika unistuse satiiriks, samuti peaks ta mõtlema panema, mida üleüldse kujutab endast ja väärt on emaarmastus. Inspiratsioon saadi – ega eriti ei usuks – Charlie Chaplini autobiograafiast.

https://en.wikipedia.org/wiki/Home_(The_X-Files)

KUU AJAKIRI: "Laatsarus" (18. oktoober)

"Laatsarus" on düstoopiline teadusulmekoomiks, mis ilmub 2013. aastast tänapäevani. Algul oli see kuukiri, praegu tahetakse jätkata kvartalikirjana, vahepeal on olnud suuremaidki pause. Seni on ilmunud 44 numbrit. Jutus on maailm jagatud 16 riigiks. Peategelane Forever elab riigis, mis hõlmab Põhja-Ameerika lääneosa ning kus valitseb range kastiühiskond: perekond, oskustöölised ja rämps. Forever kuulub perekonda, tema isa Malcolm on kuningas. Forever on väljaõppelt laatsarus. Igas riigis peaks olema oma laatsarus. Kui kaks riiki tülli lähevad, siis sõda asendab nende laatsaruste omavaheline võitlus. Sellegipoolest algab lugu nii, et vend ja õde püüavad Forever't tappa. Forever on kloon (ta ise ei tea seda) ja juba seitsmes, tema surma korral tuleks järgmine kloon, sellepärast õed-vennad temast ei hooligi. Kriitika oli algusest peale positiivne. Kui 2016 Trump presidendiks valiti, siis autorid ütlesid, et koomiks on tõeks saanud ja perekond juba valitsebki USA-d. Kui koomiksist tehti rollimäng, ütlesid autorid, et see on suurim au, mis koomiksile osaks võib saada.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lazarus_(comics)

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: leviaatan (24. oktoober)

Leviaatan on piiblikoletis. Ootasin, et päris mitu tänapäevast ja eelajaloolist elukat on selle järgi nimetatud, aga võta näpust, see siin on ainuke. Leviaatan on väljasurnud kašelott. Kašelotil on alalõuas kummalgi pool 18–26 hammast, mis on küll funktsionaalsed, samas pole kašelotile neid vaja saagi püüdmiseks ega neelamiseks. Leviaatan oli teistsugune, temal oli alalõuas 22 ja ülalõuas 18 hammast, mis olid kohastunud kinni hoidma vastupuiklevat elussaaki. Leviaatan oli kašelotist pisut suurem, 13½–17½ m pikk ja kaalus umbes 57 tonni, nii et ta oli suurim kunagi eksisteerinud kašelott. Ta oli tippkiskja ja sõi tõenäoliselt kõiki suuri mereselgroogseid: haisid, hülgeid, delfiine, merikilpkonni ja teisi vaalu. Elas 9–10 miljonit aastat tagasi, seega suri välja enne inimese tekkimist. Väljasuremise põhjus? Kiusvaalad arenesid liiga suurteks, et leviaatan neid püüda saaks, lisaks arenes välja mõõkvaal, kes leviaatanile konkurentsi pakkus ja vist nutikam oli, sest pärines delfiinisoost.

https://en.wikipedia.org/wiki/Livyatan

TEINE ULMEFILM: "Jälle koos" (30. oktoober, 26. aastapäev)

"Jälle koos" on telesarja "Star Trek: Deep Space Nine" 4. hooaja 6. episood. Räägib trilli-nimelisest humanoidsest tulnukaliigist, kellest mõnel on nälkjalaadne sümbiont. Sümbiondid elavad trillidest kauem ja neid saab pärandada. Sümbiondid jagavad oma peremehele eelmiste kandjate mälestusi ja iseloomu. Kohtuvad kaks trillinaist, kelle sümbiontide eelmised kandjad olid omavahel abielus, ja nad suudlevad teineteist. Minu hinnangul igav episood, aga ameeriklased läksid leili, toimetusse saabus hulgaliselt telefonikõnesid ja kirju, kusjuures telefonikõned olid üldiselt laitvad ja kirjad kiitvad. Tagantjärele peavad kriitikud episoodi heaks, aga kiidetakse ainult kahe naise suudlemist, nende näitlemine, stsenaarium, režissööri- ja operaatoritöö, kostüümid ning muusika jäävad tähelepanuta, nendes polnud vist midagi erilist.

https://en.wikipedia.org/wiki/Rejoined

ESIMENE LOEND: "Hugo" auhind kunstniku kategoorias (1. oktoober)

Kunstnikele jagatakse "Hugot" 1955. aastast, millele lisanduvad veel 8 retro-"Hugot" alates 1939. aastast. Frank Kelly Freas võitis hakatuseks 4 korda järjest. Michael Whelan on saanud 24 nominatsioonist 13 võitu, Frank Kelly Freas 28 nominatsioonist 11 võitu. Bob Eggleton pälvis 23 nominatsioonist 8 võitu, Virgil Finlay 14 nominatsioonist 5 võitu, aga kõik Finlay võidud olid retrovõidud. David Cherry ja Thomas Canty on nimetatud auhinna kandidaadiks kõige rohkem, 10 korda ilma auhinda võitmata.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hugo_Award_for_Best_Professional_Artist

TEINE LOEND: SaGa video-rollimängude loend (4. oktoober)

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_SaGa_video_games

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU LOODUSEPILT: Düün Namiibias (1. oktoober)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Duna_en_Sossusvlei,_Namibia,_2018-08-06,_DD_002.jpg

ESIMENE VANAFILM: "Kadunud maailm" (5. oktoober, 104 minutit)

1925. aasta ameerika ulmefilm Arthur Conan Doyle'i kõigest 13 aastat varem ilmunud samanimelise romaani põhjal. Teine ekraniseering järgnes alles 1960 ja kolmas alles 1992. Doyle mainis sageli, et kõigist tema loodud tegelastest on tema lemmik mitte Sherlock Holmes, vaid just professor Challenger. See on esimene film USA-s ja võib-olla kogu maailmas, kus kolmemõõtmelisi mudeleid kaaderhaaval pildistati. Ühtlasi on see maailma esimene saurusefilm. Peamine erinevus raamatust seisneb selles, et hukkunud teadlase Maple White'i tütar Paula tuleb reisile kaasa. Teda mängib Bessie Love (1898–1986). Kadunud maailma viiva silla lõhub ära mitte kuri Gomez, vaid brontosaurus, ja ära päästab nad kodustatud pärdik. Reisilt toovad nad kaasa mitte pteranodoni, vaid brontosauruse, kes oma sabaga londonlasi lömastab ja kelle all Toweri sild kokku variseb. Saurus meenutab Loch Nessi koletist, ta jääbki ellu ja hakkab mere poole ujuma. Filmis kujutatakse 14 väljasurnud loomaliiki (neist kaht mängivad sarnased tänapäevaste liikide loomad) ja 13 tänapäevast loomaliiki. Nautige!

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Lost_World-1hr44minversion.webm

KUU LOODUSEFILM: vöötsaba-vigle (10. oktoober, 1 minut)

Üks kõige pikema rändega lindudest on vöötsaba-vigle, kes rändab Uus-Meremaa Lõunasaarelt Mandžuuria kaudu Alaskale ja sealt Havai saarte kaudu Lõunasaarele tagasi, kokku igal aastal 26 tuhat kilomeetrit. Teatmeteose "Loomade elu" põhjal on kõige pikema rändega lind hoopis randtiir, keda Eestiski kohtab ja kelle mõned asurkonnad rändavad aastas kuni 30 tuhat kilomeetrit. Vigle ja tiir näevad välja üsna sarnased, nad kuuluvad samasse seltsi, aga eri sugukondadesse. Selles filmis saate siis näha vöötsaba-vigle väljanägemist ja rännuteed.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Langstreckenrekord_im_Vogelflug_(CC_BY_4.0).webm

TEINE VANAFILM: "Idast tulnud läänlane" (20. oktoober, 27 minutit)

Harold Lloydi ja Mildred Davise pooletunnine komöödia 1920. aastast. Poiss saabub koju kell 2 öösel (see ei juhtu vist esimest korda) ja vihastab sellega lõplikult välja oma isa, kes saadab ta onu juurde rantšosse. Seal tutvub ta tüdrukuga, keda ihaldab ka kohalik kurjategijate boss. Mis edasi saab, soovitan ise vaadata, Lloyd teeb täitsa naljakaid trikke.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:An_Eastern_Westerner_(1920).webm

KOLMAS VANAFILM: "Heraklese vägitööd" (21. oktoober, 7 minutit)

Selle 7 minuti pikkuse filmi tegi 1910 prantsuse animaator Émile Cohl (1857–1938). Heraklese vägitööd kuuluvad kultuurse inimese teadmistepagasisse, olen neid ulmekilval küsinud enne ja võib-olla küsin edaspidigi. Seda filmi suudavad rohkem nautida need, kes teavad, milles Heraklese vägitööd tegelikult seisnesid, ja märkavad filmi erinevusi vanakreeka müütidest. Ülejäänud – teatud ettekujutuse Heraklese vägitöödest siiski saab, vägitööde nimed on muutmata ja filmil on ka ingliskeelsed subtiitrid.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Les_douze_travaux_d%27Hercule_(1910).webm

NELJAS VANAFILM: "Patsy põgenemine" (23. oktoober, 14 minutit)

Patsy Bolivar oli XIX sajandi USA-s see, kelle kohta eesti keeles öeldakse patuoinas. Ükskõik mis pahandusega hakkama oli saadud, ameeriklased võisid öelda: Patsy Bolivar tegi. Muide, tol ajal oli Patsy peamiselt mehenimi. Ameeriklased tegid terve sarja tummkomöödiaid, mille peategelasele pandi nimeks Patsy Bolivar. Harold Lloyd on küll naljakam, aga siingi on vahvaid tagaajamistrikke. Film pärineb 1915. aastast, kestus on veerand tundi. Kaks juppi (üsna algusest ja lõpust) on puudu, need on tiitrite abil ümber jutustatud. Kui Lloydi film lõpeb alati armastuse võiduga ja Poiss saab Tüdruku endale, siis Patsy Bolivariga ei ole asi kunagi kindel ja sellepärast saab siin näha asju, mida Lloydi filmides ei näe. Sisust. Patsy ja Tilly armastavad teineteist, mis ajab Tilly teise austaja Sykesy armukadedaks. Patsy viskab Sykesy rõdult alla ja vigastab teda, Sykesy vannub kättemaksu. Patsy ja Tilly põgenevad koos. Kohalik seltskond mõistab nende abiellumisplaani hukka, kuid samas ei taha, et Sykesy Patsyle häda teeks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Patsy%27s_Elopement_(1915).webm

VIIES VANAFILM: "Deemonlik vitraaž" (29. oktoober, 7 minutit)

Georges Méliès' 1910. aasta 7 minuti pikkune ulmefilm vitraažist, millele ilmuv daam algul elustub ja siis mitmekordistub. Peaosa esitab muidugi Georges Méliès ise, tema tütar Georgette on operaator. Näitlemine on Méliès'le tüüpiliselt halb, aga filmitrikid on nauditavad ja ma tahtsin näha, millega lugu lõpeb – seekord suutsin poole peal ära arvata. Vikipeedia väidab, et filmist on säilinud üksnes fragment, aga minule tundus film küll terviklikuna, puudu midagi ei jäänud.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Le_Vitrail_diabolique_(_1911).webm