Ulmestaar Laur Teiva alias Jaak Herbst
Olen 16 aastane õpilane/kirjanik, õpin üheksandas klassis ning vahel kui tuleb hoog või isu siis kirjutan mõne looalge. Põhiliselt just alge, sellepärast, et enamus neid algeid jääb siiski oma aega ootama kusagil kauges ettemääratuses. Tavaliselt neid aegu ei tulegi, kuid parimad ideed saavad siiski lugudeks voolitud. Oma lõbuks joonistan ka kaarte, fantaasiamaailmadest ning mõnikord harva joonistan koomikseid. Lisaks mängin kitarri ja korvpalli.1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?
Hetkel loetavatest raamatutest on käsil kohustuslik, Tuglase novell “Popi ja Huhuu”. Muidu seisab raamatukapi peal Tonny Gulløvi “1000-aastane kuningriik”, järjehoidja seisab üpris raamatu algupoolel. Eelmised paar raamatut, mida lugenud olen, olid ka kirjandusklassika, “Nimed marmortahvlil” ja Asimovi “Asum”. Soovitaksin kindlasti mõlemat, “Asumit” võibolla rohkemgi. Olen hetkel läinud laiska rada ja pigem vaatan sarju kui loen, kuid see on pigem suuresti tänu koormusele, mis võtab ära vaba aega. Vahepeal olen vaadanud “Asumil” põhinevat sarja, mis on siiani päris erinev originaalmaterjalist. Lisaks olen selline casual anime nautija, ootan põnevusega uut “Attack on Titan”-i hooaega, vahepeal olen leidnud aega ka teiste sarjade vaatamiseks. Meelitasin isegi oma venna “Demon Slayer”-it vaatama. Mängudest pole ammu leidnud aega. Umbes pool aastat tagasi oli rohkem aega ja siis mängisin vabadel hetkedel Skyrimi. Armastus selle mängu vastu on otseselt päritud isalt, kes nooremana mängis Oblivioni. Lisaks olen leidnud aega mängida dungeons and dragonsit sõpradega, mina kuidagi sattunud DM-i osasse.
2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?
Raamatu külge naelutab alguses arvatavasti juba kaanepilt või pealkiri. Kui raamat on huvitavalt kirjutatud, tundub nagu minu jaoks idee olemas olevat, siis jään üpriski lihtsalt külge. Pärast veidikest aega, nii 20-30 lehekülge, hiljem ei hoia mind kinni mitte niivõrd tegevus vaid maailm. Kui raamatus on hea maailm, atmosfäär, tunnetus ja ülesehitus, siis olen garanteeritult juba fänn. Samas, kui ülejäänud kõike jääb vajaka, siis tekib kibe maik suhu ja ei ole niivõrd isu seda lõpetada. Raamatuid, mis panevad nina kirtsutama, pole mul vist kunagi olnud, loen seda, mis saab. Tavaliselt ei meeldi mulle eriti selline sisutühi jama, mis otseselt pole raamatule väga kasuks (kahjuks pean tunnistama, et oma lugudessegi juhtub vahel selliseid kohti sisse).3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.
Lemmikuid jutte otseselt üles ei saa loetleda, neid oleks kümneid võibolla isegi. Raamatutega on mul välja kujunenud selline kivine põhinelik, mis kõik võrdselt mulle muljet avaldasid ja hoidsid enda küüsis tükk aega. Esimene sellest suurest nelikust on Tolkieni “Kääbik”. Esimene taoline fantaasiaküllane raamat, mida lugesin ja teises klassis käivale minule jättis see kustumatu jälje. Ma vist isegi nutsin lugedes Thorini surmast. Järgmiseks veidi hiljem läbi loetud “Sõrmuste isanda” raamatud, mis nagu ka “Kääbik” jäid sinna tippu. Pärast “Sõrmuste isandat” oli latt nii kõrgeks seatud, et ainult vähesed raamatud pääsesid emotsioonide tasemelt sinna ligi. Kuid siiski saabus päev, kui leidsin sinna kõrvale väärilise kirjutise, George Raymond Richard Martini “Tule ja jää laulu” sari. See tõesti lõi mind pahviks oma ülima detailsuse ja maailma täielikkusega. Lisaks tema oskus tuua paberil loetu otse silme ette oli vapustav. Ja viimane suurest nelikust, mis on minule kõige südamelähedasem, “Muumid”. On hoopis teistsugune tunne seda lugeda kui ühtki teist raamatut. See pakub justkui tuge ja turvalisust. Lemmikžanri on raske määratleda, kindlasti olen suur ulme fänn, eriti just sellise keskaegse, nagu näha mu lemmikraamatutest. Samas ma ütleksin, et kõik või vähemalt enamus ulmet, mis toimub Eestis, on ka mulle üpriski südamelähedane, näiteks “Saladuslik tsaar”. Lemmikautoritest võin välja tuua just eelmainitud George R.R. Martini, Tolkieni, Jansseni. Eesti maastikult olen enim lugenud just Maniakkide Tänava ja Joel Jansi lugusid. Kuid kindlasti on veel rohkem inimesi, kelle lugusid olen nautinud, kuid kelle nimed meeles pole.
4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?
Ma mõtlesin täpselt sellele üks päev ja jõudsin järeldusele, et ei mäletagi. Varaseimad kogemused pärinevadki isa süles istudes imetledes, kuidas tema tegelane läbi Cyrodiili müttas. Pärast seda arvatavasti “Kääbik”, mis innustas mind ise kirjutama esimese loo, mille nimeks sai “Kääbus” ja kus väga sarnaste seikluste käigus üks väikene tegelane nimega Johannes, kes oli ainus normaalse nimega isik selles raamatus, seikles koos päkapikkudega läbi maa. Just ulmet teadlikult tarbima sattusin tegelikult hea kolm/neli aastat tagasi. Esimene kogemus oligi Reaktorit lugedes. Sain teada, et eksisteerib selline kogumike seeria nagu “Tuumahiid” ja lugesin ka need läbi. Selleks hetkeks olin juba liiga sügaval, olin andnud sõrme, kuid vajusin üleni sisse. Kirjutasin esimese loo ja see kogemus väga meeldis mulle, otsustasin jätkata. Ning siin ma nüüd olen.5. On sul lemmikloomi?
Hetkel pole, kuid mu vend on viimased viis aastat väga pealetükkiv olnud ja nüüd on selline tunne, et meie pere võtab lähikuudel koera.Tumedad Tunnid novembris
43. episoodis kõlab kaks juttu:
Mark Lawrence "Keset tantsu" - tõlkinud Andreas Oja, toimetanud ja luuletuse tõlkinud Mirjam Proos, ilmunud Ulmeajakirjas Reaktor 10/2015 ja Maigo Jõgi "Puhka Eestis" - finalist 2016 aastal HÕFF-i raames korraldatud õudusjuttude konkursil.
http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-43-osa-lawrence-jogi/
44. episoodis tuleb ettekandele Martin Kirotari jutt "Kohvik maailma lõpus" - ilmunud Ulmeajakirjas Reaktor 12/2012.
http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-44-osa-m-kirotar-kohvik-maailma-lopus/
Läheneb TuTu viies sünnipäev, millega seoses võivad häälingu Patreoni-toetajad oodata vahvaid üllatusi. Jälgige reklaami! https://www.facebook.com/tumedadtunnid/
Kellerteatri teated: Hingede tund, tondid masinas!
28 novembril esietendus Kellerteatris Indrek Hargla uus vaimude müsteerium “Hingede tund”. Lavastuses mängivad Liis Haab, Kaisa Selde ja Hans Kristian Õis, lavastaja on Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller, liikumisjuht Kristina Paškevicius ja valguskunstnik Rene Topolev.
Valik etenduse fotogaleriist, autor Siim Vahur.
Lavastust mängitakse veel 2., 3., 4., 9., 10., 11. ja 16. detsembril kell 19.30. Kõigist etendustest tehakse ka veebi otseülekanded aadressil:
https://kellerteater.ee/lavastused/hingede-tund/.
Lisaks saab kahel laupäeval, 4. ja 11. detsembril kell 12.00 nii Kellerteatri saalis kui ka otseülekandena vaadata Riho Rosbergi lastele mõeldud jõulupõnevikku “Kelder”.
Sel suvel sai teater EV Kultuuriministeeriumi ümberkorralduste voorust rahastuse digisaali projekti elluviimiseks. 18.ndast sajandist pärit Tallinna Püssirohuaita on tänaseks paigaldatud moodsaim tehnika, mis võimaldab etendustest osa saada inimestel kasvõi teiselpool maakera. Publikule peaaegu märkamatult jälgivad lavaltoimuvat robotkaamerad, mida juhitakse heli- ja valguspuldist. Ülekannetele sobivaks on uuendatud ka teatri valguspark ning helitehnika. Alates oktoobri algusest on Kellerteatri publikul võimalus valida, kas tulla põnevaid etendusi vaatama teatrisaali, või jälgida teatris toimuvat kodus diivanil.
Pilk digisaali (autor Rene Topolev):
Kellerteatri mängukava ja täpsema info leiab teatri kodulehelt
PÖFFi ulmelisemad hetked
Helmut Jänes koostas ulmekallakuga PÕFFilistele oma soovitusnimekirja. Enamik valitud palasid linastus Öiste värinate programmis.
HULLUMEELNE JUMAL / MAD GOD - https://poff.ee/film/hullumeelne-jumal/
"Star Warsi", "Robocopi" ja veel kümnete legendaarsete ulmefilmide efektimeistri Phil Tippetti esimene täispikk animafilm, mis põhineb tema varasematel lühifilmidel.
KÄTTEMAKS ON MINU, KÕIK TEISED MAKSAVAD SULAS - https://poff.ee/film/kttemaks-on-minu-kik-teised-maksavad-sulas/
Üsna veider aga meelelahutuslik Indoneesia-Singapuri kaklusfilm, millesse on segatud melodramaatikat ja sulnist 1980ndate Indoneesia estraadipoppi.
VERIAPELSINID - https://poff.ee/film/veriapelsinid/
Süsimust Prantsuse komöödia, mida näidati selleaastasel Cannes'i festivali ööprogrammis. Annab väljendile - "ime mune" - uue tähenduse.
TULEVASE MAAILMA PALE - https://poff.ee/film/tulevase-maailma-pale/
Midagi hardcore arthouse düstoopia austajatele. Ilma konkreetse ruumi ja ajata film on kindlasti üks tähelepanuväärsemaid linateoseid Põhjusega mässajad programmis.
ROOSA PILV - https://poff.ee/film/roosa-pilv/
Kes pole koroonateemadest veel lõplikult tülpinud, siis see film kujutab ilmekalt, kus me omadega varsti oleme.
Valitud palade hulgast on vähemalt “Veriapelsinid” juba praegu järelvaadatav. Valikut PÖFFi põhiprogrammist saab veebikinos näha alates 29. novembrist. Veebikino on 19 detsembrini avatud aadressil:
https://poff.elisastage.ee/poff?lang=et
Pernova õudusfilmide festival
Novembri teises pooles oli kuulda, et õudusfilmid vallutavad juba ka Pärnu kanti: Pernova hariduskeskuse eestvedamisel toimus noorte filmimeistrite päris oma festival PÕFF! Hetkel ei õnnestunud kindlalt välja uurida, kas kõiki noorte tehtud filme ka avalikult näidatakse - igaks juhuks hoiame silma peal Pärnu Noorte Televisiooni YT-kanalil.
Loe ka festivali eelteadet Pärnu Postimehes:
https://parnu.postimees.ee/7389064/parnu-saab-oma-oudusfilmide-festivali
Fännidelt fännidele: Alien vs. Predator Central
Alien vs. Predator Central on uusversioon 2001 aastal loodud "Alieni Kodukas" veebilehest, mis võitis kunagi Hot.ee kodulehekülgede konkursil 3. koha. Uusversioon on mõeldud laiemale publikule ja seepärast ingliskeelne.
Alien vs. Predator Central koondab kirevat materjali Alieni ja Predatori frantsiisi(de) kohta, sealhulgas universumi tausta tutvustavaid artikleid (nt. Predatori tüüpide ülevaade ja Alieni filmide ajatelg), top10-stiilis nimekirju, aga ka videoid. Saidi materjal ei põhine ainult filmidel, vaid sisaldab viiteid ja raamatutele, koomiksitele ja mängudele.
Veebilehe autor Janno on olnud Alieni ja Predatori fänn üle 20 aasta ning loeb ennast üheks suuremaks A&P fänniks Eestis.
Saame näha, missugust materjali toob AvPC veergudele uus, järgmiseks suveks välja kuulutatud film!
Mängudeöö loengusaal - kõik ettekanded ühes kohas
Septembri lõpus toimunud Mängudeööl, kus meiegi külas käisime, toimus palju põnevaid asju mitmes kohas korraga ja ainuüksi loengusaalis esineti väga erinevatel teemadel (meie ka!). Kõigi ettekannete videod on nüüd Level1 lehele mugavaks sirvimiseks kokku kogutud:
Hukkunud Alpinisti hotell DVDl
Film, mis ulmerahvale eraldi tutvustamist ei vaja, on nüüd Eesti Filmi Instituudi klassikasarjas kaasaegsetele kandjatele raiutud. (DVD ja Blu-ray eestikeelse kirjeldustõlke ja vaegkuuljate subtiitrite ning inglise, vene ja prantsusekeelsete subtiitritega.)
Vt. lähemalt:
https://kultuur.err.ee/1608395858/ulmefilm-hukkunud-alpinisti-hotell-anti-valja-dvd-ja-blu-ray-kujul
Hinged mõõgateral Betti Alveri kirjandusauhinna kandidaatide seas!
Hinged mõõgateral Betti Alveri kirjandusauhinna kandidaatide seas! Reaktori toimetuse jaoks oli novembri Suur Uudis see, et Rait nomineeriti Betti Alveri kirjandusauhinnale! Võit näpati seekord küll luulevalda, aga uhke on ikka.
Õhtud eesti ulmega: Surnud mehe käsi
Tunnustati suvenäitust "KOLMAINSUS – Kunst. Teadus. Ulme"!
Tõnu Esko jagas rõõmusõnumit selliste sõnadega: "Teaduse populariseermise auhinnagalal sai KOLMAINSUS ning kuraatoritena Kaija ja mina Teaduse populariseerimise peapreemia. Ning ulmekirjanikel oli KOLMAINSUS õnnestumisel väga oluline panus."
Ulmekirjanikud ja Reaktori toimetus soovivad omalt poolt palju õnne!
Pilt Tõnu Esko erakogust
Loe veel: https://novaator.err.ee/1608399107/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-tonu-viik