ground

ESIMENE ULMEFILM:  „Lõputu küünlapäev" (2. veebruar, küünlapäev)

Filmi, mille peategelane jääb kinni 2. veebruari ning peab seda jälle ja jälle läbi elama, olete loodetavasti näinud, mina ei ole ja mul on sellest kahju. Lugege, kuidas kahekümne viie tuhande elanikuga Woodstock pandi 86 päevaks kinni, mis kohas mingeid stseene filmiti ja et kohvik Tip Top, mis rajati otse filmi tarbeks ja oli mõeldud ajutisena, pidigi suure nõudluse tõttu edasi tegutsema. Kas olete mõelnud, kui kaua peategelane pidi ajasilmuses kinni istuma? Siit saate teada. Metsümiseja pole küll kiskja, aga hammustas peaosatäitjat Bill Murrayt kaks korda läbi kinnaste. Murray läks vana sõbra režissöör Harold Ramisega nii tülli, et nad ei rääkinud teineteisega kakskümmend aastat. Samas kujunes see film Murray jaoks pöördepunktiks – enne oli ta tavaline koomik, nüüd sai temast tippnäitleja, kellele pakuti ka tõsiseid rolle, ja see tipnes 2004. aasta parima näitleja Oscariga. „Lõputu küünlapäev" ei saanud Oscari nominatsioone (tänapäeval tundub see pentsikuna), kuid sai BAFTA auhinna (stsenaarium) ja Saturni (näitlejatar Andie McDowell), kandideeris ka Hugole, kuid jäi seal alla „Juura pargile".

https://en.wikipedia.org/wiki/Groundhog_Day_(film)

KUU ASTRONOOMIA: Apollo 14 (9. veebruar, tagasituleku 50. aastapäev)

Juba 50 aastat möödus Alan Shepardi, Stuart Roosa ja Edgar Mitchelli Kuu-reisist. Kõigile neile jäi see viimaseks kosmoselennuks. Shepard oli tollal 47-aastane ja vanim astronaut – see rekord on ammu põhjalikult löödud. Ta kandis esimesena Kuu peal punaste triipudega komandöriülikonda – see võeti kasutusele kriitika tõttu, et mõlemad astronaudid näevad välja ühesugused ja neil on raske vahet teha. Kõige rohkem on see reis tänapäeval tuntud selle poolest, et Shepard mängis Kuu peal golfi. Tema sõnul lennanud golfipall miile ja miile ja miile. Seejärel harrastas Mitchell odaviset. Pärastpoole leiti oda ja golfipall üles, need asusid üsna lähestikku ja Mitchell oli oda pisut kaugemale visanud kui Shepard golfipalli löönud (umbes 40 meetrit). Kuu pealt toodi kaasa 43 kg kive. Neist kõige raskemat (9 kg) nimetatakse Suureks Berthaks ja see liigitati meteoriidiks, mis oli Kuule lennanud Maa pealt. Suur Bertha on 4 miljardit aastat vana ja sellisena kõige vanem Maa kivi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_14

Apollo 14 crew

KUU ULMEAJAKIRI:  Saturn (13. veebruar)

Saturn ilmus 1957–65, kokku 27 numbrit. Läbimüük oli algusest peale vilets ning ajakiri muutis kolm korda nime ja žanri: teised nimed olid järjekorras Saturn Web Detective Story Magazine, Web Detective Stories ja Web Terror Stories. Lõpus ulmet enam õieti polnud, žanriks oli weird menace ja jutud käsitlesid seda, kuidas naisi võimalikult erinevatel viisidel piinata. Alguses oli autorkond siiski nimekas: Robert Heinlein, Harlan Ellison, Cordwainer Smith, Clark Ashton Smith, Marion Zimmer Bradley, Damon Knight, Jack Vance ja Lovecraft. Esimesse numbrisse leiti Jules Verne'i inglise keeles seniavaldamata lugu „Igavene Aadam". Ajakirja toimetas Donald Wollheim ja lehekülgi oli 112-160. Väikese eelarve tõttu polnud jutud kuigi head, isegi tuntud autorite omad. Kurioosumiks võib nimetada artiklit „Punane lipp Kuu peal", mis kirjeldab, milline õudus oleks see, kui NSV Liit esimesena Kuu peale jõuaks ja sinna punalipu heiskaks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Saturn_(magazine)

KUU FRANTSIIS: „Ahvide planeet" (17. veebruar)

Pierre Boulle'i 1963. aasta romaan „Ahvide planeet" on ulmefännidel loodetavasti peas: sellega algas ju Mirabilia sari. Tänapäevaks on sellest saanud meediafrantsiis 9 filmiga, millele lisandusid tele- ja animaseriaal. Frantsiis on saanud viis Oscari nominatsiooni: 3 x visuaalefektid, lisaks kostüümid ja isegi muusika. Näete ka romaani esimese Ameerika väljaande kaanepilti – eestlaste oma on mäekõrguselt parem. 1983 valmis arvutimäng „Ahvide kättemaks", mida aga ei antud välja, sest videomängude turg kukkus kokku ja seda peeti aastaid kadunuks, kuni see 2002 taasavastati ja 2003 retromänguna välja anti. Mängud on ilmunud veel 2001 ja 2017. Koomikseid tehti palju, sealhulgas „Star Trek Ahvide planeedil", „Tarzan Ahvide planeedil" ja „Roheline Latern Ahvide planeedil", lisaks USA-le ja Jaapanile veel Suurbritannias, Argentiinas ja Ungaris, Filipiinidel valmis paroodia. Enamik Ahvide planeedi filme on romaniseeritud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Planet_of_the_Apes

TEINE ULMEFILM: „Keha" (27. veebruar, esilinastuse 20. aastapäev)

„Vampiiritapja Buffy" 5. hooaja 16. episood. Buffy puutub sisuliselt igas episoodis kokku surmaga, aga nüüd avastab ta oma ema surnukeha, kutsub kiirabi, ent see ei suuda ema päästa. Ema suri valutult ajuverejooksu tagajärjel ja see oli sarjas esimene loomulik surm. Episood tegeleb sellega, kuidas Buffy ja tema sõbrad surmaga toime tulevad, näiteks kättemaksudeemon Anya ei saagi aru, misasi see surm on. Pärastpoole esineb ema kahe aasta jooksul veel 5 episoodis kas Buffy hallutsinatsiooni või unenäona. Ühtlasi on see sarja esimene lesbisuudluse episood (suudlevad Willow ja Tara). Warner Brothers tahtis selle stseeni ära keelata, aga režissöör Joss Wheldon ähvardas sarjast lahkuda – see oli ainus kord, kui ta sellise ähvardusega esines. Lesbinduse ajaloos oli see stseen enneolematu selle poolest, et suudlusega ei kaasnenud suuri kõnesid ega suurt avastust. Kriitikud on seda episoodi nimetanud üheks parimatest televisiooni ajaloos. Siiski ei saanud see Emmy nominatsioone, küll aga stsenaariumiga Nebula nominatsiooni.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Body_(Buffy_the_Vampire_Slayer 

KOLMAS ULMEFILM: Ratna Mutu Manikam (5. veebruar)

Kõik enne aastat 1950 valminud Indoneesia filmid on hävinud, mõni maailmasõjaaegne Jaapani propagandafilm maha arvatud. Sellest 1941. aasta filmist on säilinud üksikud kaadrid ja poster. Taevas elavad kolm õde-jumalannat ning vaatavad head ja õiglast sultanit. Üks neist (pealkirjas mainitud Ratna) organiseerib end tema naiseks, üks on aga kade ning saadab deemoni, kes kukutab sultani ja muudab ta lambaks. Sultanile sündis aga jumalannaga poeg. Ustav minister põgeneb pojaga ja kasvatab selle vaesuses üles. Kolmas jumalanna annab printsile armee, millega too riigi tagasi võidab, tema isa moondatakse taas sultaniks ja ennistatakse troonile. Mina oleksin küll väga skeptiline sultani suhtes, kes on 17 aastat lammas olnud. Oleks veel kotkas või elevant. Wikipedia päeva pildiks oli poster, aga mina lingin selle asemel artikli.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ratna_Moetoe_Manikam

KUU MÜTOLOOGIAPILT: „Jupiter ja Io" (14. veebruar)

Jupiteril (Zeusil) oli palju armukesi ja Antonio da Correggio joonistas neist suure osa üles: tal on maalid „Kotkas ja Ganymedes", „Leda ja luik" ning „Danae". Sellel maalil on Correggio midagi õigesti tabanud ja see on vist tema parim maal. Io oli vanakreeka jõejumala ja Argose esimese kuninga Inachose tütar, kelle suhtes Jupiter hakkas kiima tundma, ehkki Io oli tema naise Juno (Hera) preestritar. Jupiter mähkis end tumeda pilve sisse, aga ikkagi sattus Juno neile peale. Jupiter muutis Io valgeks õhvaks, ent Juno nägi selle läbi ja palus ta endale kingiks – Jupiter pidi selle soovi täitma. Seejärel pani Juno sajasilmalise koletise Iot valvama, saatis veiseparmu teda piinama ja üldse pidi Io jõledaid piinu läbi elama enne, kui inimeseks tagasi sai ning talle Egiptuses poja ja tütre sünnitas. Wikipedia päeva pildiks oli maal, aga mina lingin selle asemel artikli maalist.

https://en.wikipedia.org/wiki/Jupiter_and_Io


PÄEVA MATERJAL COMMONSIS


KUU LOOMAPILT: Nazca kaljujoonis „Ahv" (2. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:L%C3%ADneas_de_Nazca,_Nazca,_Per%C3%BA,_2015-07-29,_DD_49.JPG

KUU FÜÜSIKA: dikroidne prisma (3. veebruar)

800px-Dichroitisches Prisma -- 2020 -- 5123

Dikroidne prisma on selline prisma, mis murrab valgust kaheks eri lainepikkusega (eri värvi) kiireks. Neid kasutatakse paljudes optilistes instrumentides. Selleks kasutatakse dikroidseid filtreid, mis kas lasevad valgust läbi või peegeldavad seda, olenevalt lainepikkusest. On nii selliseid filtreid, mis peegeldavad lühema ja lasevad läbi pikema lainepikkusega valgust, kui ka vastupidiseid: lasevad läbi lühema ja peegeldavad pikema lainepikkusega valgust. Valmistatud on ka trikroidne prisma, mis murrab valgust kolmeks kiireks, tavaliselt punaseks, siniseks ja roheliseks. Teiste värvuste eraldamise meetoditega võrreldes neeldub valgus dikroidses prismas väga vähe, värvid eralduvad paremini ja lainepikkuse vahemikke on lihtne muuta. Sellel pildil tuleb valge valgus altpoolt sisse ja murtakse paljudeks eri värvi kiirteks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dichroitisches_Prisma_--_2020_--_5123.jpg

KUU SÜRREALISM: tulnukkoletis ründab? (27. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Army_Athletics_Long_Jumper_at_The_Inter_Corps_Athletics_Competition_at_Tidworth,_Wiltshire_MOD_45152793_(cropped).jpg

ESIMENE VANAFILM: „Kuldne võimalus" (4. veebruar, 73 minutit)

Peaaegu igal kuul lasen siit rubriigist läbi mõne tuhkatriinuloo ja seegi kuu pole erand. Inimestele lihtsalt meeldib vaadata, kuidas kellelgi hästi läheb. Kuid juba lapsena hakkas mind huvitama, kust Tuhkatriinu teadis õukonna kombeid ja tantse, et printsile meeldida. Ja Walter Scotti „Ivanhoed" lugedes tekkis minus küsimus: kui keegi on abiellunud valesti, kas see tähendab, et nüüdsest on tema jaoks õnn keelatud? Sest Scott vastab: kui abiellusid valesti, ükskõik kas omal tahtel või sunniviisil, pole sul üle jäänud muud, kui oma surmaga teistelt inimestelt pisaraid välja kiskuda, aga teed õnnele sinu jaoks pole. Selles filmis ongi Tuhkatriinu abielus kõlvatu mehega, ei mingit võõrasema ega kasuõde. Ja siis läheb ta ballile, kus kohtub printsiga. Kui 1915. aastal oleks jagatud Oscareid, oleks siin kandidaate palju: parim film, režissöör (Cecil deMille), stsenaarium (Jeanie Macpherson), naispeaosa (22-aastane Cleo Ridgely), meeskõrvalosa (40-aastane Horace Carpenter tema abikaasana), minule meeldis ka 52-aastane Edythe Chapman.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Golden_Chance_(1915).webm

KUU BIOLOOGIAVIDEO: Kuidas leht töötab? (8. veebruar, pikkus 3 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Travel_Deep_Inside_a_Leaf_-_Annotated_Version_-_California_Academy_of_Sciences.webm

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: marsikulguri Perseverance maandumine (18. veebruar, sündmuse toimumise päev, pikkus 3 minutit)

Perseverance on ameeriklaste marsikulgur, mõõtmetelt sõiduautosuurune: 2,9 m pikk, 2,7 m lai ja 2,2 m kõrge. Mass oli alguses 1025 kg ja jõuallika (päikesepatareidel töötava mootori) võimsus on 110 W. Ta saadeti Floridast välja 30. juulil 2020 ja maandus Marsile (marsindus?) 18. veebruaril 2021. 3 minuti pikkune NASA video sellest, kuidas sündmus peaks välja nägema, oligi maandumispäeval Commonsi esilehel. Maandumine õnnestus, vist siis käiski sedasi. Maandumispaik asub 49 km läbimõõduga Jezero kraatris ja nimetati ameerika ulmekirjaniku Octavia Butleri järgi – Butler võitis Hugo, Nebula, Locuse, Tiptree auhinna, Clarke'i auhinna ja palju teisi auhindu. Jezero kraater valiti sellepärast, et miljardite aastate eest arvatakse see olevat olnud järv (sellest kraatri nimigi) ja seal võis olla elu. Marsikulguril on ka 1,8 kg raskune luurekopter Ingenuity, mille kõrgus on 5 dm ja labade läbimõõt 12 dm ja mis töötab 350 W peal.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA%27s_Mars_2020_Perseverance_Rover_Landing_Animations-rzmd7RouGrM.webm

TEINE VANAFILM: „Esmakursuslane" (20. veebruar)

Harold Lloydi 76 minuti pikkune komöödia 1925. aastast. Ta mängib esmakursuslast, kes tahab pääseda kolledži Ameerika jalgpalli meeskonda, aga võetakse üksnes veepoisiks. Ameeriklased on sellest filmist vaimustuses, seda loetakse Lloydi parimate filmide hulka. Mina nii ei arva, võib-olla sellepärast, et ei tunne Ameerika jalgpalli. 1990 valiti see film siiski Ameerika kultuuripärandi filmide sekka ja seda säilitatakse Kongressi raamatukogus. Aprillis 1929 kaebas humorist Harry Witwer Lloydi kohtusse, väites, et stsenaarium on virutatud tema 1915. aasta lühijutu pealt, ja nõudis 2,3 miljonit dollarit (kassatulu oli 2,6 miljonit, eelarve 0,3 miljonit). Sama aasta augustis Witwer suri ja kohtuvõitlust jätkas tema lesk. Novembris 1930 kohus rahuldas nõude, kuid Lloyd kaebas edasi ja ülemkohus keeras otsuse vastupidiseks, nii et Witwer ei saanud midagi.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Freshman.webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (3.6196)