Ulmestaar Kristi Reisel

1. Kes oled ning millega tegeled?

Olen Kristi ja toimetan väga erinevates valdkondades. Tunnen ennast hästi ärikeskkonnas, maalin ja teen näitusi, loen ja pisitasa kirjutan. Hiljuti liitusin Ulmeühinguga ja olen vaimustuses, et sellised inimesed on päriselt olemas. Mulle nii meeldis Veiko Beliase muiates tehtud kommentaar, et noh, leidsid nüüd oma inimesed üles? Jah, leidsin.

 2. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, kuulanud või mänginud oled?

Just panin käest Roger Zelazny „ Üksildane oktoobriöö“. Väga muhe lugemine, aga see ei ole sci-fi. Ulme teine serv, kus on ohtralt fantaasiat, ja antud juhul ka head huumorit. Autor loob nii mõnusad ja jaburad tegelased, et tahes tahtmata hakkad kogu hingest neile kaasa elama. Lisapunktid selle eest, et lõpp ei lähe nii nagu võiks arvata. Kes tahab lõõgastuda ja muhedalt turtsuda vahepeal, soovitan. Tore leid minu jaoks oli hiljuti vaadatud seriaal „Raised by Wolves“ kus androidid püüavad religioonivaba inimühiskonda luua. Natuke kriipi, väga põnev ja äärmiselt mõtlemapanev. Ei olnud ammu midagi nii head näinud. 

3. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Kindlasti naelutab raamatu külge hea huumor, jumaldan musta huumorit. Kui see on segatud põneva ideestikuga ja värvikate tegelaskujudega, siis ei ole võimalik raamatut käest panna. Head näited on Lois Mcmaster Bujold, Neil Gaiman, Jonathan Stroud. Minu jaoks on raamat hea kui paned kaane kinni ja raamat ei lase sind lahti. Mõtted kerivad edasi antud maailmas ja antud teemadel. Parim raamat on see mis paneb mõtlema. See on ka põhjus, miks mulle just ulme meeldib. Põhimõtteliselt piiramatu ideestik ja raamistik. Loeb ainult idee, isegi kui see on kirjanduslikult nõrgalt edasi antud. Ja neid kirjanduslikult nõrku, kuid hea ideestikuga raamatuid on ulmes palju. Mulle väga meeldib Asimovi  ideestik aga kas tema lugemine on nauding? Nii ja naa. Eemale peletabki kui karakterite loomisega ei ole vaeva nähtud, lohisevad pikad ja ebavajalikud kirjeldused. Eemale peletab ka liigne lihtsakoelisus. Kui lõpplahendus on juba raamatu esimeses veerandis ilmselge - ja salaja lõppu sirvides, see ongi nii, siis poetad raamatu vaikselt käest. Samas ulmes andestatakse tohutult palju, kui ideestik on hea. Mina samuti võin läbi sõrmede vaadata nõrgale teostusele, kui ideestik kannab ja on mõtlemapanev. Idee on ulmekirjanduse essents ja kui seda seal on, siis on teos hea.

4. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes?

Olen väga nautinud ja neelanud kõiki Lois Mcmaster Bujold’i raamatuid. Neid on eesti keeles päris palju ilmunud, Miles Vorkosigani toimetamised. Suurepäraselt kirjutatud, hea tõlge, hoogne tegevustik, eredad karakterid ja autoril on imeline huumorimeel. Kindlasti minu lemmik hetkel sci-fi liinil.

Väga pikka aega oli ainulemmik raamatutest üldse Neil Gaimani ja Terry Pratchetti „Head ended.“  See on võimas team kui ingel ja deemon koos hakkavad maailmalõppu ära käkkima. Tõesti soovitan lugeda, kes ei ole lugenud. Must huumor ja teksti mitmekihilisus on nii nauditavad. Kui Pratchetti tekst muidu on selline pikk ja lohisev, siis Gaiman on selle lohisemise sealt välja rookinud. Nende kahe autori koostöö on suurepärane. Gaiman ise võib jääda natuke liiga raskeks ja süngeks kohati, siis siin on jälle Pratchett omalt poolt appi tulnud. Kahe autori paremad küljed. Äärmiselt nauditav tekst ja lugu.  

Jonathan Stroud meeldib fantasy tiivalt. Bartimaeuse triloogia ja Lockwoodi lood on väga kaasahaaravad noortekad ja kes siis ei tahaks olla noor ja kaasa haaratud.   Ja loomulikult raudvara: Asimov, Clarke, Strugatskid jne. Aga raudvara nüüd mitte oma hea kirjandusliku poole pärast vaid just ideestiku loomise eest punktid ja lemmiku märge.   Eesti ulmest tooksin kindlasti esile lemmikuna „Saladuslikku tsaari“ sarja. See on päris unikaalne koostöövorm, mida erinevad autorid on arendanud. Väga nauditav on leida kokkupuutepunkte tänase Eestiga ja see, et ulmekirjanduses on olemas selline tegevuskoht nagu Eesti, on märkimisväärne. Paneb mõtlema selle pisikese rahvakillu võimaluste üle tulevastel aegadel. Väga lahe ideestik on kandva ideena ja seda on huvitavalt arendatud.  

Väga meeldis kunagi ammu loetud Indrek Hargla raamat „Roos ja lumekristall.“ See oli kuidagi nii teistmoodi ja samas nii äratuntavalt eestilik. Mõtlemapanev, magus ja valus samal ajal. Hargla French ja Koulu lood on mõnusad ja kerged lugeda. Heas mõttes eestilikud, ja meid kõiki veidi tögavad, aga sellest jääb positiivne ja hea tunne sisse.  

Ja kui midagi Eesti ulmekirjandusest eksprompt esile tuua, mis mul silma särama paneb, siis kindlasti Johannes Kivipõld „Väike Viperus“. Südamest naersin. Ulme ei pea olema raske, pikk ja lohisev nagu Clarke „Rama“ lood või „Düün“. Saab lühidalt, säravalt ja täiesti ulmeliselt.  

5. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Nii palju kui ennast mäletan, olen alati ulmet armastanud ja lugenud. Ei oskagi nüüd täpselt näpuga näidata, et kuidas see alguse sai. Tõenäoliselt Mirabiliatest kunagi. Sealt loetud esimesed Asimovi raamatud jätsid väga sügava jälje. See tundus nii põnev reaalselt kaasa mõelda erinevatele võimalikkustele. Täiesti teistsugune kirjandus, seal on mõte sees. Mirabilias ilmus päris palju head ulmekirjandust. Selline lugemisvara harjutab sind mõtlema ja hiljem on sellest paganama raske loobuda. Ja ei tahagi ju. Otsid aina uusi raamatuid, filme ja muud huvitavat peale. Natuke nurised mõnikord nõrga kirjandusliku taseme pärast, aga kui idee on hea, siis paned ühe silma kinni ja loed ikka. Mõtlemine tekitab sõltuvust, aga paneb silma särama, kui leiad idee-rosina. Mitte igas ulmeraamatus ei ole head rosinat, aga ehe rõõm uuest ideest on see, mis mind hoiab ulme küljes kinni. 

6. On sul lemmikloomi?

Aias on siil kusagil, aga ta elab oma elu. Olen erinevaid elukaid nunnutanud küll, aga hetkel on paus.

AI kunsti näitus: "Unenäod masinast"

On rõõm teatada, et alates 17.01.2023 on Moodne Valgustus Tartu salongi galeriis üleval Jaanus Makko näitus "Unenäod masinast" masinõppega loodud piltidest. Näitus on avatud aprilli lõpuni ja see on loodetavasti hea koht kus mõelda tehnoloogia arengust ning selle pakutavatest uutest võimalustest inimmõtlemise laiendamiseks ja inimsuhtluseks, aga ka ohtudest. Kui mõni pilt meeldib väga, siis on neid võimalik sealt ka osta, ja ehk siis juurde ka mõni pilti valgustama sobiv valgusti. Aadress on Tartu, Teguri 37b, esimene korrus. Juuresolevate fotode ja plakati autor on Tiina Tuul.

Koomiksi "Maa varjatud pool" esitlus

Esitlus toimub 4. veebruaril kell 14 Tallinnas Rahva Raamatu vanalinna poes. 

Ulmepõnevik-koomiks räägib Marcusest ja Valterist, kahest seiklejast, kes lendavad kliimakatastroofis hävinud piirkonda, et välja uurida, mis seal täpsemalt juhtus. Selgub, et mõlemad juba oletavad, mida ees oodata, kuid paraku ootab neid kohapeal midagi hoopis muud.

Kolmas reede "Mauruses"

Kes pole veel märganud, siis Tallinna ulmikute kolmanda reede kogunemine toimub nüüd Hr. Mauruse pubis, kus on täiesti asjalik joogi- ja söögivalik. Tule kohale ja võta ulmesõber ka kaasa!