Ühel talveõhtul sain tulevaste mänguloojate kollektiiviga ühes Tallinna kesklinna kontoris kokku. Mõtlesime, et kas saame alustada mingi ühise ettevõtmisega, mis meile kõigile sobiks. Otsustasime lauamängu kasuks. Esimesena tekkis küsimus, et kas alustame mingi looga või mehaanikatega. Ühehäälselt otsustasime, et alustame mängumehaanikatega: selleks, et loo põhjal mängu üles ehitada. Mängu teemaks valisime Marsi koloniseerimise (hiljem asendus Marss sujuvalt Kuuga, kui selgus, et Marsi koloniseerimise teemal on juba väga palju lauamänge).
Mängu arendamine ja testimine turbarabas, propelleriga lennukis ja Kathmandus.
Mängu koosolekud hakkasid toimuma regulaarselt – kontoris ja kodus, Mauruse pubis ja Kathmandu restoranis, metsas ja isegi lennukis, kõikidel omad plussid või miinused. Kui räätsad said jalast võetud, puud lõhutud ja metsaonni saunaahi küdema pandud, võtsime aga kaardid välja ja hakkasime pihta.
Mänguloome protsessi võiks tinglikult jaotada kolmeks faasiks.
Hävita kõik sinised moodulid!
Esimene faas oli ajurünnaku faas. Võtsime valged papitükid kontorisse või pubisse, hakkasime kaarte kokku panema, sodisime markeriga ja mõtlesime kohapeal mehaanikaid välja. Kaartide valimine lauast, kaartide ühendused, eri värvi ühendused, sündmused kaartide ühendamisel, näiteks pakist paari kaardi pimesi tõmbamine. Kõik mõtted olid lubatud, katsetasime igasuguseid erinevaid mehaanikaid. Osa olid üsna aeglased ja tuimad, mängude alguses veeretasime lihtsalt täringut, et saada kokku kriitiline mass ressurssi (krediidid), et üldse mingeid kaarte osta saaks (siis oli vaja krediite, et üldse mingeid kaarte osta). Võimsamate kaartide mehaanika osas oli liialdusi. Selle faasi tunnuslause võiks olla „Hävita kõik sinised moodulid.”
Mida te minu roveriga teinud olete?!
Teine faas oli selline, et üks mängudisainer võttis kõik kaardid üle ja tegi oma muudatused. Hakkasime kaarte ilusamaks muutma ja andma neile nimesid, hiljem lisasime Internetist võetud pilte, et kaarte veel meeleolukamaks muuta, näiteks kanala pilt kosmosefarmile. Kordamööda arvutis toimuvad ülevaatamine ja toimetamine olid mängu disaineritele vast kõige intensiivsemad ja põnevamad. Selles faasis lisasime keerukust ja võtsime seda vähemaks, üritades teha mängu selliseks, et seda oleks lihtne õppida, aga samas teha nii, et selle mängimine ei muutuks ruttu igavaks. Lihtsuse huvides koristati ära ligi pool mehaanikatest, mitmekülgsuse tõstjatena jäid mängu Influence’i kaardid, mis lisavad lauas olles kõiki baase mõjutava lisareegli. Rohelise värvi asendasime kuldsega, kuna pubide-baaride punakas valguses oli rohelisel ja sinisel vahe. Selles faasis hakkasime suurematesse muudatustesse suhtuma skeptilisemalt, iga muutuse eest pidid disainerid võitlema. Selle faasi tunnuslause võiks olla „Mida te minu roveriga teinud olete?!”.
Coming Soon
Kolmandas faasis muutus peamiseks mängu testimine, kaartidele nimede ja tähenduse välja mõtlemine ja kunst. Meie mängu eestvedaja, kes oli varem disainereid igakülgselt aidanud, testis igal võimalusel mängu ja süstematiseeris testimise tulemusi. Hakkasime pidama arvet selle üle, millised baasid milliste võidutingimustega võitsid, andsime suure kaalu testijate tagasisidele, tuunisime tasakaalu ja tegime pakki õhemaks. Vahepeal oli meil mängus krediitide asemel poliitiline maine, sellest ajast jäi sisse palju varastamise mehaanikaid. Kui maine muutus tagasi krediitideks, siis nende varastamine klassikalise röövi või varguse näol tundus kosmoseajastu jaoks veider. Kuu koloniseerimise majanduses ei ole kohta pisivargustel, röövlite ja varaste asemel said põhitegijad nimeks „Panaman Broker” ja „Market Manipulator”; kolonistidega moodulite varastajaks sai tööjõudu värbav „Solicitor”, kes teeb kosmilises täispuhutavas jurtas suhtelises kitsikuses elavatele töölistele parema pakkumise nagu Soome ehitusfirma või Austraalia farmer Eesti kalevipoegadele või tudengitele. Tundub, et seekord jäävad Schackletonis maasikad korjamata. Nendele kaartidele, millel oli rohkem ruumi, sai lisatud tekstijupikesi meeleolu lisamiseks – mis sobiks James Webbi teleskoobile XXI sajandi teisel poolel paremini kui „Coming Soon”? Kunstilise poole jaoks otsisime abi ja leidsime. Stiil meeldis kohe, kõigile ja väga. Las pilt räägib iseenda eest:
Kickstarterisse
Rahastamise osas oli algusest peale plaan kasutada ühisrahastusplatvormi. Kickstarterisse saamine ei olnudki nii lihtne: kodakondsuse ja juriidiliste kehadega seotud probleemid tähendasid seda, et tuli otsida abi. Abi õnneks leidsime. Kui just taevast ei hakka konnasid sadama (on juhtunud), siis alustame neljandal augustil Kickstarteri kampaaniaga.
Sotsiaalmeedia like’id, jagamised ja Kickstarteri kampaanias osalemine on teretulnud.
Lauamäng Lunar Base’i kodulehekülg on aadressil https://lunarbasegame.com/ ning meie Facebooki lehekülg on aadressil www.facebook.com/lunarbasegame.
Lunar Base’i fesarilehel on muu hulgas ühte koma teist Lunar Base’i kuubaaside ehk Stationide kohta. Nagu mõned Estconi osalejad teavad, on baase praeguse seisuga kuus: Shackleton, Selene Labs, Taikotech, The Oasis, Imbrium ja Dark Side, aga võib-olla teeme neid veel juurde, sõltuvalt sellest, kuidas Kickstarteri kampaania läheb.
Kaks viimast pilti: Jaana Muna