wells esikaas

Tulevase maailma pale
H. G. Wells

Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau’ saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olulsid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi, Robert A. Heinleini ja Poul Andersoni sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.

Kirjastus Viiking
Tõlkinud Karl-Kristjan Koit ja Jay Skaidrins
Järelsõna Raul Sulbi
432 lk


Kolme keha probleem
Liu Cixin

Maalt saadetakse kosmosesse raadiosignaale maavälise eluga kontakti saamiseks. Üks signaal jõuab väljasuremisohus tsivilisatsioonini, kes alustab ettevalmistusi Maa koloniseerimiseks. Samal ajal tekib Maal kaks koolkonda: need, kes usuvad, et maaväline elu muudab maapealse paremaks, ning need, kes arvavad, et peatselt saabuvad võõrad tähendavad inimkonna hukku.

Osa teose tegevusest leiab aset kultuurirevolutsiooni aegses Hiinas ja teine osa olevikus. Raamatu kaks peategelast on Ye Wenjie ‒ insener, kes töötab salajases sõjaväebaasis 1970ndatel, ja Wang Miao ‒ nanotehnoloog, kes töötab tänapäeva Hiinas. Kui Wang Miao lugu kulgeb olevikus ja kronoloogiliselt, siis Ye Wenjie lugu tuleb lugejani kildude kaupa.

Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Tegemist on hariva ja huvitava teadusulmeteosega, mis paneb mõtlema tõsistel ja aktuaalsetel teemadel. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, raamatu „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna romaanikategoorias.

„Kolme keha probleem“ on Hiina tuntuima ulmekirjaniku Liu Cixini triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ esimene osa.

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Raivo Hool
438 lk

kolme-keha-probleem



Euroopa kevad
Kaspar Nielsen Colling

Lähitulevikus on kogu maailmas rahutud ajad. Taanis rajab rühm tunnustatud uurijaid ja ettevõtjaid uue ühiskonna, mis ühendab vana maailma hõllandusliku harmoonia ja kõige uuemad tehnoloogilised saavutused. Sellesse kõrgtehnoloogilisse maaidülli kolivad galerist Stig, tema naine, aju-uurijast Elisabeth, nende idealistist tütar Emma ja kunstnik Christian.

Elisabeth värvatakse Lollandi kõrgetasemelisse ja rahvusvahelisse uurimisrühma. Tulemused on murrangulised, ent naise eriline suhe katsealuse ahvi Felixiga tekitab ärevust.

Anorektikust Emma kolib pärast Kopenhaagenis toimunud terrorirünnakuid Mosambiiki, konteineritest rajatud põgenikelinna, kuhu on saadetud kõik ebasoovitavad muslimi põgenikud.

Christian maalib alaarenenud inimesi, kes sulavad loodusega ühte. Inspiratsiooni saab ta kooselust verinoore Miaga.

Galerist Stig on kaotanud illusioonid ja usu kunstniku rolli ühiskonnas. Ootamatu õnnetus annab talle aga võimaluse luua kunstiteos, mis looks kunsti ja ühiskonna vahele hoopis uue seose.


Kirjastus Varrak
Tõlkinud Eva Velsker
344 lk

euroopa-kevad


Kellata torn
Paul Raud
     

Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.

Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.

Raamatu käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna.

Paul Johannes Raud (sünd. 1999) õpib Tallinna Ülikoolis itaalia keelt ja kultuuri ning filosoofiat. „Kellata torn“ on tema esimene raamat.

Kirjastus Tänapäev
212 lk

kellata-torn

Kesköö palee
Carlos Ruiz Zafon

Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastus. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere’il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule.

Carlos Ruiz Zafón on tuntust kogunud oma müstiliste Barcelona- romaanidega („Tuule vari”, „Ingli mäng”, „Taeva vang” ja „Vaimude labürint”). Autori noorteraamatutest on eesti keeles varem ilmunud „Marina” ja „Uduprints”.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kai Aareleid
232 lk

kesköö-palee

Seiklused Muumiorus
Amanda Li
         

Tere tulemast Muumiorgu, kus elu on alati täis üllatusi! Muumid ja nende sõbrad satuvad tihtipeale põnevatesse seiklustesse: kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias hoopistükkis kasvama hatifnatid.

Kaunilt ja rikkalikult illustreeritud raamatus on 9 põnevat lugu, kus kohtud armastatud Muumioru tegelastega. Saad teada, kuidas väike My muumimajja sisse kolib, seikled koos Nuuskmõmmikuga ja kohtud salapärase Urriga.

Tove Janssoni raamatul põhinev „Seiklused muumiorus“ viib meid muumioru imelisse maailma ja rõõmustab nii suuri kui väikeseid muumide sõpru.

Raamatu kõik lood on inspireeritud 2019. aastal valminud armastatud animasarja „Muumiorulood“ uutel osadel.

Kirjastus Sinisukk
Tõlkinud Anna-Liisa Tiisma
126 lk,

muumid


Tanita Tasane: Seitse pahalast
Derek Landy

Tanita Tasane. Ta oli piisavalt hirmuäratav juba siis, kui võitles heade poolel. Aga nüüd, kus tema hinge külge on köitnud end üks Jäänus? Nüüd on ta midagi hoopis muud. Ja ta tahab anda oma panuse maailma lõpu esilekutsumisse.

On hea päev olla paha …

„Tanita Tasane: Seitse pahalast“ on supernaljakas eraldiseisev lugu lugejale juba tuttavast „Detektiiv Luuker Leebesurma“ maailmast.

Kirjastus Pikoprint

Tõlkinud Mario Pulver
276 lk

Tanita Tasane

Sööklaplokk
Aleksei Ivanov

1980. aasta kuumal suvel, kui Moskva hingab olümpiamängude rütmis, on elu Volga-äärses pioneerilaagris Tormilind vaikne ja rahulik. Pioneerid peavad koondusi, mängivad jalgpalli ja räägivad öösiti õudusjutte. Noored kasvatajad armuvad üksteisesse, jõetramm toob sööklaplokki söögikraami, männimets õhkab suvist kuumust. Kuid suveidüllil on ka varjupool – laagris toimub midagi ebamaist ja verdtarretavat. Pioneeride seas peidavad end vampiirid.

„Sööklaplokk“ on väga mitmekülgse ja populaarse Vene kirjaniku Aleksei Ivanovi uusim teos, mille kohta ta ise ütleb: lihtne ja lõbus lugu keerulistest ja tõsistest asjadest.

Pioneerilaagri eluolu ja nõukogudeaegne lastefolkloor on selles raamatus väga tähtsal kohal, kuid see on ka lugu hääbuva impeeriumi sisutute rituaalide ja peatselt saabuva uue ajastu kohtumisest.

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Tarmo Rajamets
357 lk

sookla

Harry Potter ja tarkade kivi. Illustreeritud väljaanne
J. K. Rowling 

Kõige esimene illustreeritud väljaanne J.K. Rowlingi maagilisest klassikateosest on täis imelisi värvipilte, mille autor on Jim Kay, Kate Greenaway medali võitja. See on jäägitult hurmav raamat, mis sobib nii andunud fännidele kui ka uutele lugejatele. Harry Potteri elu muutub igaveseks tema üheteistkümnendal sünnipäeval, kui sitiksilmne hiiglane Rubeus Hagrid toob talle kirja ja jahmatava uudise. Harry ei tea veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi, onu ja nende jõhkardist poja Dudleyga, kes ei taha võlukunstist midagi teada. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele. Sellest kohtumisest sõltub rohkem kui Harry enda saatus… „Jim Kay illustratsioonide nägemine liigutas mind sügavalt. Mulle meeldib see, kuidas ta Harry Potteri maailma tõlgendab, ma olen tänulik, et ta on sellele oma andega kaasa aidanud ja ma pean seda endale suureks auks.”

potter

MEREMAA II. Tehanu. Teine tuul
Ursula K. Le Guin

Ursula K. Le Guini „Teine tuul” on mõeldud lõpetama tema Meremaa sarja, mille valmimine võttis autoril aega kolmekümne aasta ringis. Kui esialgne Meremaa triloogia („Meremaa võlur”, „Atuani hauad” ja „Kaugeim kallas”) on veel liigitatav laste- või noortekirjanduseks, liigub neljas romaan „Tehanu” juba kindlalt täiskasvanutele mõeldud kirjanduse valda. Seda suunda jätkab ka „Teine tuul”.

„Tehanus” toob Le Guin väga mehelikku võlurite maailma naise vaatepunkti ja igapäevase vägivalla, millega naised peavad toime tulema, „Teine tuul” lõhub kogu senise ettekujutuse Meremaa maailmakorrast ning elu ja surma tasakaalust. See tasakaal lõi kõikuma juba „Kaugeimas kaldas”, kuid sarja peategelane Ged taastas selle oma maagiliste võimete hinnaga. „Teises tuules” ähvardab surmavald lõhkuda müüri elavate ja surnute vahel ning kõigil tuleb põhjalikult järele mõelda, kus on tehtud saatuslik viga.

Ursula K. Le Guin on üks maailma vägevatest kirjanikest. Ta on saanud viis Hugo ja viis Nebula auhinda, National Book Awardi ja Kafka kirjanduspreemia. „Teine tuul” ilmub ühes köites „Tehanuga” ja tulekul on veel ka köide, milles on kõik Le Guini Meremaaga seotud lühijutud.

Tõlkinud Krista Kaer
Korrektuuri lugenud Eha Kõrge
Kujundanud Liis Karu
397 lk, kõva köide


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0390)