kaarnalaul400

Kaarnalaul
Manfred Kalmsten

Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.
„Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“ on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.


teekond ridamuseni400

Teekond ridamuseni

Maniakkide Tänav

Käesolev kogumik esitleb ulmekirjanik Maniakkide Tänava hoolsalt valitud ja Kultuurkapitali poolt heaks kiidetud jutuparemikku aastatest 2008–2019. Mida nende kaante vahelt siis leiab?
• metsavennad ja kummitused
• reisid süvakosmoses ja kohtumised võõraste mõistustega
• geenitehnoloogia aurupungimaailmas ja vampiirid
• postapokalüptilised maastikud ja stalkerid
• veidrad koletised ja kollikütid

Iga ulmesõber leiab raamatust huvitavat ja põnevat ning tõenäoliselt ka midagi üllatavat.

Kirjastus Lummur
Toimetanud Kristjan-Jaak Rätsep
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Illustratsioonid Mark Antonius Puhkan
288 lk, pehme köide


surnudmehekasi400

Surnud mehe käsi
Veiko Belials

Veiko Belials on nimi, keda eesti ulmelugejatele tutvustama ei pea. Ühe staažikama ja paljude Stalkeri auhindadega pärjatud ulmeautori uus jutukogu tegeleb autori viimase aja loomingule iseloomulikult küsimustega, kes me oleme, mis valikuid me teeme ja milliseks kujuneb meie tulevik.

Raamat on eriline oma ohtrate illustratsioonide poolest – seda illustreerivad 31 Liis Rodeni joonistatud pilti.

Lugejate arvamused:

„Ja aidaku meid jumal“
Lõdva randmega visatakse lugejale korraliku mastaabiga idee ning siis keeratakse veel mõnuga paar vinti peale.
Heinrich Weinberg


„Raske piisk pilvest“
Põnev lugu, väga hea lõpplahendus ja äärmiselt nauditaval tasemel kirjaoskus. Hea oli. Väga hea.
Manfred Kalmsten


Ligi kolmekümne-leheküljelise loo sisse mahub mitu mõistatust ja mitu lahendust ja puändiga lõpp, nii et tunne on, et oleks romaani jagu robotikrimi kätte saanud. Kogu lugu on ühtaegu voolavalt ja hoogsalt kirjutatud. Enamjaolt käib tegevus dialoogide kaudu ja need dialoogid on sujuvad, täpsed, parasjagu mahlakad ja õige koguse infoga.
Tiina Sulg


„Häilitud puu“
Väga põnev tekst – kompositsiooniliselt leidlik, poeetiliselt kirev, sillerdav, meeleliselt küllastava proosakeele ja filosoofilis-eetiliselt huvitavate mõtlemiskohtadega.
Jaak Tomberg


Poeem proosas, kohvikõrvaseks nautlemiseks imeline.
Mairi Laurik

Kirjastus Lummur
Toimetas Silvi Seesmaa
Kaas ja illustratsioonid Liis Roden
264 lk, kõva köide

zombipalavik400

Zombipalavik
Kristina Ohlsson


Nii sooja suve ei mäleta Eldsala väikelinnas keegi. Rahulikult alanud suvi võtab aga hirmu tekitava pöörde, kui linnaelanikud hakkavad haigestuma. Nii Herbertit kui ka tema sõpra Sallyt haarab kuri eelaimus, et peagi juhtub midagi kohutavat. Üheskoos otsivad nad varjupaika mahajäetud veskis, kus nad on kõigi eest kaitstud, ka herilaste eest, kes on vallutanud väikelinna.
Kristina Ohlsson on sündinud ja üles kasvanud Kristianstadis ning elab praegu Stockholmis. Ta on muu hulgas töötanud Rootsi Kaitsepolitseis ja Välisministeeriumis, kuid alates 2012. aastast peab ta täiskohaga kirjanikuametit. Ta kuulub Rootsi krimikirjanike eliiti ja on oma raamatutega Åhusi sõpradest – „Klaaslapsed“, „Hõbedapoiss“ ning „Kiviinglid“ – ja seiklusjutuga „Hester Hilli mõistatus“ saanud Rootsis ka väga hinnatud lastekirjanikuks.
„Zombipalavik“ on tema uue triloogia esimene osa.

Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Allar Sooneste, 220 lk, 20 eurot


draakonisilmad400

Draakoni silmad
Stephen King


„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.
Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.
Tõlkija Eva Luts
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Siseillustratsioonid David Palladini
408 lk


Komtuuri tapmine
Haruki Murakami

Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne ärimees, varaküps teismeline tüdruk, natsiliidri mõrvakatse Teise maailmasõja aegses Viinis, auk kunstniku maja taga ja allilm, kus kummitavad Topeltmetafoorid.
Armastuse, üksinduse, sõja ja kunsti jõudemonstratsioonina – samuti kummardusena „Alice’ile imedemaal”, „Don Giovannile”, „Sinihabeme lossile” ning omamoodi ka „Suurele Gatsbyle” – on „Komtuuri tapmine” kujutelm, mis imeb endasse.


Originaal: Kishidanchō-goroshi
Jaapani keelest tõlkinud Margit Juurikas
Toimetanud Maret Nukke
Kujundanud Britt Urbla Keller
656 lk, kõva köide


Kummalised sõnumid
C.K. McDonnell

Hannah on otsustanud oma senisele elule selja pöörata. Põletanud – loomulikult täiesti kogemata – maha enda ja oma truudusetu abikaasa maja, asub ta otsima oma elu esimest töökohta. Pärast sündmusterohket tööintervjuud, mis lõpeb sõna otseses mõttes pauguga, alustab ta tööd Kummalistes Sõnumites, ajalehes, mille eesmärgiks on teatada iseäralikust ja imelisest kõikjalt maailmast. Ja kaugemalt.
Nagu oleks veel vähe sellest, et ajalehte juhib masendunud alkohoolik ja selle ajakirjanikud on kas paranoilised või hellitavad esmaspäeviti enesetapumõtteid, hakkab päriselus toimuma sündmusi, mille kõrval ajalehes kajastatud pöörased uudised tunduvad lapsemänguna. Võib-olla on tegelikkus väljamõeldistest veel kummalisem?
„Imeliselt sünge, ülimalt naljakas.“ – Adam Key, menuki „See teeb haiget“ autor
„Filmilik mürgel väga heade tegelaskujudega, üüratult hoogne süžee, võluv tegevuskoht.“ – The Guardian
„Meeldis koledasti. Väga hea tegevuskoht, väga hea lugu, väga head tegelaskujud. Tohutult vahva.“  – Jodi Taylor, Saint Mary kroonika autor
The Times’i sõnul on raamat „algusest lõpuni oivaline meelelahutus.“
Originaal: The Stranger Times
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Toomas Niklus
376 lk, kõva köide


NOORTELE

Viivuranna online400

Viivuranna online
Maniakkide Tänav

Martin ja Heleri peavad esitlema Euroopa Liidu haridusfondi komisjonile kooli ajaloosimulatsiooni Viivuranna Online, kuid ei suuda salapärase tehnilise tõrke tõttu end enam virtuaalmaailmast välja logida.
Programmeerija on aga salaja lisanud ajalooprogrammi alla kihi, kus öösiti asuvad tegutsema nii kommunistid, kes püüavad virtuaalses esimeses Eesti vabariigis võimu haarata, kui ka veelgi verehimulisemad ööolendid. Leidmaks tagaust, mille kaudu simulatsioonist lahkuda, peavad õde ja vend panema mängu kõik oma ellujäämisoskused.
Sellega ei kannata viivitada, sest kui nad ei saa kaheksa tunni jooksul virtuaalmaailmast väljuda, ei suuda nende aju enam kunagi täielikult reaalsusega kohaneda.
See raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium”  teine osa. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse raskevõitu teemade hulka.

144 lk
Toimetaja Kaisa Siimann
Heli kirjastus


 

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0882)