Kaarnalaul
Manfred Kalmsten
Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik
„Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud
jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood
avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja
jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk
lugejate soosingust.
„Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke
protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja
võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka
viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud
minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse
sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“
on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning
hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
Teekond ridamuseni
Maniakkide Tänav
Käesolev kogumik esitleb ulmekirjanik
Maniakkide Tänava hoolsalt valitud ja
Kultuurkapitali poolt heaks kiidetud
jutuparemikku aastatest 2008–2019.
Mida nende kaante vahelt siis leiab?
• metsavennad ja kummitused
• reisid süvakosmoses ja kohtumised
võõraste mõistustega
• geenitehnoloogia aurupungimaailmas
ja vampiirid
• postapokalüptilised maastikud ja stalkerid
• veidrad koletised ja kollikütid
Iga ulmesõber leiab raamatust
huvitavat ja põnevat ning tõenäoliselt
ka midagi üllatavat.
Kirjastus Lummur
Toimetanud Kristjan-Jaak Rätsep
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Illustratsioonid Mark Antonius Puhkan
288 lk, pehme köide
Surnud mehe käsi
Veiko Belials
Veiko Belials on nimi, keda eesti ulmelugejatele tutvustama ei pea. Ühe
staažikama ja paljude Stalkeri auhindadega pärjatud ulmeautori uus jutukogu
tegeleb autori viimase aja loomingule iseloomulikult küsimustega, kes me oleme,
mis valikuid me teeme ja milliseks kujuneb meie tulevik.
Raamat on eriline oma ohtrate illustratsioonide poolest – seda illustreerivad
31 Liis Rodeni joonistatud pilti.
Lugejate arvamused:
„Ja aidaku meid jumal“
Lõdva randmega visatakse lugejale korraliku mastaabiga idee ning siis
keeratakse veel mõnuga paar vinti peale.
Heinrich Weinberg
„Raske piisk pilvest“
Põnev lugu, väga hea lõpplahendus ja äärmiselt nauditaval tasemel kirjaoskus.
Hea oli. Väga hea.
Manfred Kalmsten
Ligi kolmekümne-leheküljelise loo sisse mahub mitu mõistatust ja mitu lahendust
ja puändiga lõpp, nii et tunne on, et oleks romaani jagu robotikrimi kätte
saanud. Kogu lugu on ühtaegu voolavalt ja hoogsalt kirjutatud. Enamjaolt käib
tegevus dialoogide kaudu ja need dialoogid on sujuvad, täpsed, parasjagu
mahlakad ja õige koguse infoga.
Tiina Sulg
„Häilitud puu“
Väga põnev tekst – kompositsiooniliselt leidlik, poeetiliselt kirev, sillerdav,
meeleliselt küllastava proosakeele ja filosoofilis-eetiliselt huvitavate
mõtlemiskohtadega.
Jaak Tomberg
Poeem proosas, kohvikõrvaseks nautlemiseks imeline.
Mairi Laurik
Kirjastus Lummur
Toimetas Silvi Seesmaa
Kaas ja illustratsioonid Liis Roden
264 lk, kõva köide
Zombipalavik
Kristina Ohlsson
Nii sooja suve ei mäleta Eldsala väikelinnas keegi. Rahulikult alanud suvi
võtab aga hirmu tekitava pöörde, kui linnaelanikud hakkavad haigestuma. Nii
Herbertit kui ka tema sõpra Sallyt haarab kuri eelaimus, et peagi juhtub midagi
kohutavat. Üheskoos otsivad nad varjupaika mahajäetud veskis, kus nad on kõigi
eest kaitstud, ka herilaste eest, kes on vallutanud väikelinna.
Kristina Ohlsson on sündinud ja üles kasvanud Kristianstadis ning elab praegu
Stockholmis. Ta on muu hulgas töötanud Rootsi Kaitsepolitseis ja
Välisministeeriumis, kuid alates 2012. aastast peab ta täiskohaga
kirjanikuametit. Ta kuulub Rootsi krimikirjanike eliiti ja on oma raamatutega
Åhusi sõpradest – „Klaaslapsed“, „Hõbedapoiss“ ning „Kiviinglid“ – ja
seiklusjutuga „Hester Hilli mõistatus“ saanud Rootsis ka väga hinnatud
lastekirjanikuks.
„Zombipalavik“ on tema uue triloogia esimene osa.
Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Allar Sooneste, 220 lk, 20 eurot
Draakoni silmad
Stephen King
„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus
selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda
Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma
teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid
hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.
Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga
surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui
seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni,
süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus
õigluse taas jaluleseadmiseks.
Tõlkija Eva Luts
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Siseillustratsioonid David Palladini
408 lk
Komtuuri tapmine
Haruki Murakami
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne
portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku
Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali,
avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi
käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju
võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne ärimees, varaküps teismeline tüdruk,
natsiliidri mõrvakatse Teise maailmasõja aegses Viinis, auk kunstniku maja taga
ja allilm, kus kummitavad Topeltmetafoorid.
Armastuse, üksinduse, sõja ja kunsti jõudemonstratsioonina – samuti
kummardusena „Alice’ile imedemaal”, „Don Giovannile”, „Sinihabeme lossile” ning
omamoodi ka „Suurele Gatsbyle” – on „Komtuuri tapmine” kujutelm, mis imeb
endasse.
Originaal: Kishidanchō-goroshi
Jaapani keelest tõlkinud Margit Juurikas
Toimetanud Maret Nukke
Kujundanud Britt Urbla Keller
656 lk, kõva köide
Kummalised sõnumid
C.K. McDonnell
Hannah on otsustanud oma senisele elule selja pöörata. Põletanud – loomulikult
täiesti kogemata – maha enda ja oma truudusetu abikaasa maja, asub ta otsima
oma elu esimest töökohta. Pärast sündmusterohket tööintervjuud, mis lõpeb sõna
otseses mõttes pauguga, alustab ta tööd Kummalistes Sõnumites, ajalehes, mille
eesmärgiks on teatada iseäralikust ja imelisest kõikjalt maailmast. Ja
kaugemalt.
Nagu oleks veel vähe sellest, et ajalehte juhib masendunud alkohoolik ja selle
ajakirjanikud on kas paranoilised või hellitavad esmaspäeviti enesetapumõtteid,
hakkab päriselus toimuma sündmusi, mille kõrval ajalehes kajastatud pöörased
uudised tunduvad lapsemänguna. Võib-olla on tegelikkus väljamõeldistest veel
kummalisem?
„Imeliselt sünge, ülimalt naljakas.“ – Adam Key, menuki „See teeb haiget“ autor
„Filmilik mürgel väga heade tegelaskujudega, üüratult hoogne süžee, võluv
tegevuskoht.“ – The Guardian
„Meeldis koledasti. Väga hea tegevuskoht, väga hea lugu, väga head
tegelaskujud. Tohutult vahva.“ – Jodi
Taylor, Saint Mary kroonika autor
The Times’i sõnul on raamat „algusest lõpuni oivaline meelelahutus.“
Originaal: The Stranger Times
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Toomas Niklus
376 lk, kõva köide
NOORTELE
Viivuranna online
Maniakkide Tänav
Martin ja Heleri peavad esitlema Euroopa Liidu haridusfondi komisjonile kooli
ajaloosimulatsiooni Viivuranna Online, kuid ei suuda salapärase tehnilise tõrke
tõttu end enam virtuaalmaailmast välja logida.
Programmeerija on aga salaja lisanud ajalooprogrammi alla kihi, kus öösiti
asuvad tegutsema nii kommunistid, kes püüavad virtuaalses esimeses Eesti
vabariigis võimu haarata, kui ka veelgi verehimulisemad ööolendid. Leidmaks
tagaust, mille kaudu simulatsioonist lahkuda, peavad õde ja vend panema mängu
kõik oma ellujäämisoskused.
Sellega ei kannata viivitada, sest kui nad ei saa kaheksa tunni jooksul
virtuaalmaailmast väljuda, ei suuda nende aju enam kunagi täielikult
reaalsusega kohaneda.
See raamat on noorteromaanide sarja “Viivuranna gümnaasium” teine osa. Sari sai alguse Eesti
Noortekirjanduse Ühingu ideerünnakul, et rikastada noortekirjanduse
teemadevalikut ning tuua meelelahutuslikumat lugemist noortekirjanduse
raskevõitu teemade hulka.
144 lk
Toimetaja Kaisa Siimann
Heli kirjastus