tondilatern

Tondilatern
Joel Jans
       

„Kuidas sa oskasid seda ehitada?“

„Unenägude kaudu.“

Sorts oigas.

„Seega ma pole enam üksi. Neetud, nad on mu üles leidnud!“

Elva gümnaasiumi lõpuklassides käiv Rajar tahab ainult kahte asja – et ta rahule jäetaks ning et ta lõpuks ometi saaks ennast välja magada.

Öösiti kimbutavad poissi erakordselt selged ja reaalsustväänavad õudusunenäod, hommikuti sunnitakse ta aga julmalt koolipinki. Siis ristuvad Rajari teed kooli tulnud väga roosa tüdrukuga Tartust, salapärase joodiku ning varjudes luurava kummitusliku kujuga ning rahulikust unest võib poiss ainult unistada. Algab ebavõrdne võitlus nähtamatu vaenlasega tundmatust, ohtlikust maailmast, kaalul Rajari tulevik ja terve planeedi saatus.

Tondilatern on Joel Jansi (s. 1982) neljas romaan, mis saavutas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha.

Väljaandja Lummur OÜ
262 lk

Isaac Asimov 100
Ulmeantoloogia

Isaac Asimov (1920–1992) on ilmselt läbi aegade maailma kõige tuntum ulmekirjanik, teatakse tema Asumit ja galaktikaimpeeriumit, robootika kolme seadust, Igavikku ja paljusid teisi maailmu. Eriti viljakas oli Asimov aga temaatiliste ja ajalooliste ulmeantoloogiate koostajana ning teaduse populariseerijana – lõviosa tema sulest pärit raamatuid ongi kõige erinevamad populaarteaduslikud teosed alates füüsikast ja astronoomiast ning lõpetades Shakespeare'i ja piibliga. Üle kolmekümne aasta täitis ta rolli, mis tänapäeval on Wikipedial.

1989. aastal andsid Asimovi kolleegid kirjaniku 50. loomejuubeli puhul välja antoloogia «Asumi sõbrad», kuhu kirjutasid Asimovi tegelastega või tema maailmades jätkulugusid sellised ulmekorüfeed nagu Poul Anderson, Orson Scott Card, Harry Harrison, Robert Sheckley ja Robert Silverberg. Kindlasti on ka kõigi tänaste eesti ulmeautorite suurimaks mõjutajaks lapsepõlves olnud just Isaac Asimovi raamatud. Nii palusimegi neil kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhuks ilmuvasse kogumikku kirjutada mõni lugu neile eriti korda minevas Asimovi maailmas või tema tegelastega.

Ja nüüd ongi teie ees uued lood Asumist ja impeeriumist, Powellist ja Donovanist ning muidugi Susan Calvinist, Igaviku lõpust ja Andrew Harlanist, Edith Fellowesist ja «inetust poisikesest» Timmy'st autoreiks teiste seas sellised eesti ulme säravaimad tähed nagu:

Indrek Hargla
Triinu Meres
Heinrich Weinberg
Kristjan Sander
Veiko Belials
Tea Roosvald
Reidard Andreson
Mairi Laurik
Siim Veskimees
Joel Jans & Maniakkide Tänav

Koostaja Raul Sulbi
Kirjastus Viiking
368 lk

asimovesi

Viimane hingelind
Berit Sootak

Gümnaasiumineiu Mirtelile määratakse diagnoosiks vaimuhaigus ja ta saadetakse ravile avalikkuse eest varjatud Veriora kliinikusse. Alles seal saab Mirtel aru, et meie maailm ei olegi päris selline, kui ta on alati arvanud, ja et tuntud loodusseaduste kõrval on olemas veel salajased loodusjõud, mis samuti meie elu mõjutavad. Mirtel, kellele pannakse uueks nimeks Säde, avastab, et tema saatus võib olla ette määratud juba muinasajast saadik. Igal Veriora noorel on oma saladus, kuid vaenlane on neil üks ja seesama.
„Viimane hingelind“ on fantasy-romaan, mis põhineb eesti rahvapärimusel. See on lugu sellest, kuidas üks pealtnäha tavaline tüdruk avastab, et meile kõigile tuntud maailma sees on peidus üks teine ja ebatavaline, ja et elu võib kesta edasi ka pärast surma. Isegi hauad räägivad, kui keegi neid vaid kuulab.

Kirjastus Raudhammas
292 lk

hingelind

Seitsmes kohtunik
Margus Müür

Mida teeksid sina kui sulle antaks võimalus ühe inimese elusaatust muuta? Mida teeksid, kui sulle antaks oskused ja võim kasvõi ühe rahva saatust muuta? Või terve inimkonna? Kuidas sellist jumalikku võimu kasutada?

Diana on keskkoolis õppiv tüdruk, kes pidevalt pahandustesse satub ja vanemate elu keeruliseks teeb. Maailmas toimuv ei pälvi temalt erilist tähelepanu, tema mõtetes on pigem pidutsemine, noormehed, seiklused. Mida teeks selline tüdruk, kui talle antaks võimalus juhtida inimkonna saatust?

Esile tõstetud käsikiri Eesti Kirjanike Liidu 2019 aasta romaanivõistlusel.

Kirjastus Majaan OÜ
257 lk

seitsmes


Obeliskivärav
N. K. Jemisin

Aastaaeg muutub aina süngemaks, tsivilisatsioon ähvardab hääbuda külma öhe. Alabaster Kümnesõrmuseline − maailma hävitaja, hullumeelne, päästja, geenius – on leidnud Essuni maaalusest linnast. Essun – kunagi Damaya, kunagi Süeniit, linnade tapja – on nüüd päästja, kes peab vaatama kaugemale isiklikust valust. Tema mentor on suremas ja jätab talle hiiglasliku ülesande. Kaugel neist eemal avastab Nassun oma kasvava väe piire ja isaarmastuse piiratust. Ka Schaff a on tagasi ja seisab ootamatute valikute ees. Kas armastus võib lunastada vanad vead?

Obeliskid hakkavad koonduma. Iidne sanzi rass tõstab uuesti pead. Kivisööjad näivad olevat kõikjal. Sõda tundub vältimatu, vajalik. Ja ometi on veel lootust, väike säde paksu tuha ja pilvise taeva all.

„Obeliskivärav“ pärjati 2017. aastal maineka Hugo auhinnaga. Tegu on „Lõhutud maa“ triloogia teise raamatuga. Hugo auhinna teenisid ära ka triloogia esimene ja kolmas osa.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Sash Uusjärv

332 lk,

obeliski


Domineeriv värv. Kastanpruun
Koidu Ferreira

Võitluseks valmistudes, lendavad Cordevia ja Clay kahte sugulaskarja otsima pooldajaid. Inimtüdruk Liana teade Keithi salasepitsustest sunnib koguma hulga suuremat abiväge, kui algul kavatseti. Viimases hädas ei jää üle muud, kui paluda abi Larrylt. Mida aga noorele alfaisasele vastutasuks pakkuda ja miks ta peaks neid aitama, kui Clay surm oleks Larry ainuke võimalus võita varem kaotatud mäng?

Olukord muutub järjest keerulisemaks, sest mida rohkem otsib Cordevia lahendusi, seda enam tekib juurde probleeme. Clay ja Alricku elud satuvad ohtu ning kogu inimkonda ähvardab häving.

Larry pakub Cordeviale kompromissi päästa inimesed ja kõik, keda ta armastab. Aga kui kõrge saab olema kokkuleppe hind ja millised võivad olla tagajärjed? Kas Larry peab antud lubadusi, kui tema käes on nii Cordevia kui kogu võim?

„Domineeriv värv. Kastanpruun“ on kolmas osa neljaosalisest noortesarjast, mis räägib inimkonna probleemidest kauges tulevikus. Esimene osa „Domineeriv värv. Tumepunane“ avaldati kirjastuses Varrak 2017. aasta märtsis ja valiti 2018. aastal Tartus Lapsepõlve kirjandusauhinna nominendiks. Teise osa „Domineeriv värv. Must“ avaldas Koitev OÜ 2019. aasta veebruaris.

Romaani autor Koidu V. G. Ferreira on sündinud Eestis 1975. aastal ja elab koos portugallasest abikaasa ja tütrega Prantsusmaal.

Väljaandja: Koitev OÜ
447 lk

domineeriv-värv-kastanpruun


Saar
Aldous Huxley

„Saar” on Huxley utoopiline vaste tema düstoopilisele menuteosele „Hea uus ilm”. Teoses kirjeldatakse Pala saart, kus püütakse sulatada omavahel kokku loodusteaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni teadmised ja idamaine tarkus, et jõuda uue ühtse kultuurini, mis ühendab viljakal moel mõistuse ja müstika. Pala asukate elus mängib olulist rolli seenest saadav võludroog, mokša-rohi. Selle tarvitamine on lubatud vaid olulistel eluetappidel. Pala noored saavad seda pühitsusriituse käigus; romaani peategelasele manustatakse seda ühes elukriisis psühhoteraapilise vestluse raames; ning ühel surijal kergendab see maise ihu mahajätmist ja üleminekut teispoolsusesse. Kuid selline ideaalne ühiskond meelitab ligi ümbritseva maailma kadedust, vaenulikkust ja omakasupüüdlikkust.

Väljaandja: Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon
Tõlkinud Ragne Kepler

318 lk

saar

 

Kongo tango
Paavo Matsin

Romaan “Kongo tango” on maagilise realismi võtmes kirjutatud teos – moodne lugu, mis võib just praegu kuskil õmblustest ragisevas Euroopas aset leida. Romaani keskmes on ronkinimesed, kes põgenevad Londoni Toweri kindlusest viies lugeja Brüsseli mustanahaliste kvartalitesse ja Inglismaa raudteepubidesse, Praha juutidega kohvikusse istuma ja Budapesti kohale koos varestega lendama, aga ka Kairo araablaste slummidesse ja Kongo jõeparvedele. Romaanil on mitu müstilist allhoovust: raamatus ärkavad üles üleloomulikud olendid ja vanad legendid, mis on eurooplaste kollektiivsest alateadvusest ikka ja jälle esile kerkinud.

Kirjastus Lepp ja Nagel
232 lk

kongo-tango


Allikahaldjas
Tuul Sepp

Fantaasiaraamat “Allikahaldjas” põhineb eesti mütoloogial ning on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale.

Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased.

Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele Eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis.

Kirjastus Varrak
232 lk

allikahaldjas


Tähesadu apelsinipuul
Silly Jaanus   

“Tähesadu Apelsinipuul” viib lugeja universumi kaugetesse kohtadesse ja paljastab selle kohta kogu halastamatu tõe – mis juhtub siis, kui meis endis ja meid ümbritsevas pole piisavalt armastust. See on fantaasialugu sillerdavatest metsadest ja maagilisest muusikast, mis hakkab lugedes kõrvus helisema.

“Tähesadu Apelsinipuul” on mõeldud nii suurtele kui väikestele. See hingeline ja salapärase kumaga teos on neile, kes on ammu leitu kaotanud ja otsivad teed tagasi enda mina juurde, ning väikestele, kes alles õpivad maailma tundma. Teos üritab anda edasi väärtusi, mis peaksid looma maailma paremaks kohaks.

Väljaandja: R&A Varad
112 lk

tähesadu-apelsinipuul


Lume ja tuha hingus 1. raamat [kaanepilti ei ole veel]
Diana Gabaldon

„Lume ja tuha hingus” jätkab Diana Gabaldoni ülipopulaarset „Võõramaalase” sarja.

Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.

Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja ... mõrtsuklikku emist.

Kirjastus Varrak
Tõlkija: Krista Suits


Uustrükk:

Kääbik ehk Sinna ja tagasi
J.R.R. Tolkien

Lugu väikese kääbiku isand Bilbo Bagginsi suurtest seiklustest, mille raskustest ja ohtudest ta auga välja tuleb ja mille käigus kodustest mugavustest hoopis tähtsamaid asju, nagu näiteks vaprust, abivalmidust ja suuremeelsust, hindama õpib.

Mõnusast kodusest elust kiivalt kinni hoidev Bilbo Baggins käib harva kaugemal oma sahvrist või keldrist, kuni tema uksele koputab võlur Gandalf koos kamba päkapikkudega. Sealt algab meeletu seiklus, mis viib teda kokku suure ja ohtliku lohe Smaugi ning teiste hirmutavate olenditega.

Inglise kirjanik ja teadusmees J.R.R. Tolkien (1892-1973) kuulub kahekümnenda sajandi mõjukaimate ja armastatuimate kirjanike sekka. Tema „Kääbik“ on „Sõrmuste Isanda“ eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare.

kaabik

Võlur Oz
Baum, L. Frank

Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv kaasahaarav muinasjutt jutustab väikesest tüdrukust Dorothyst, kelle keeristorm kannab salapärasele Ozi võlumaale. Seal saab ta sõbraks Hernehirmutise, Plekkmehe ja Argliku Lõviga. Koos asuvad nad mööda kollast telliskiviteed teele Smaragdlinna, et leida üles võlur Oz, kes täidaks nende soovid.

Raamatus on üle 70 värvilise illustratsiooni, mille autor on austraalia kunstnik Robert Ingpen, kes on Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhinna laureaat ja  2020. aasta Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat.

Kirjastus Pegasus
Tõlkija: Ann Parts

v6lur-oz


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0828)