Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi kõrvalvoolu-koomikseid - nii veebis- kui trükisilmuvaid. Tutvustatava materjali valik on sügavalt erapoolik ja kujuneb printsiibil “lugesime, nautisime, jagame”. Novembrinumbris heidame pilgu ühe-mehe veebikoomiksile “Life the Necropolis”.
See ilmub 2015 aastast üle nädala ja pealkirja maakeelseteks vasteteks pakun näiteks “Elu Nekropolis” või “Palgasõdur nimega Elu”. Tutvustus kodulehel ütleb napilt: “See siin on ulme-seikluskoomiks ringirändavast palgasõdurist. Autoriks on Nick Klie. Elu on peategelane. Nekropoli ei ole me veel jõudnud.”

Sisult sirgjooneline, väljenduslaadilt Moebiuse-maiguline koomiks jälgib üksildast palgasõdurit (nimega Elu). Too rändab võõrastel maadel, võtab teha juhutöid ja saadab selle käigus kolle-tulnukaid ja pahalasi muusse ilma. Kui nüüd hakkas tunduma, et üsna sedamoodi juttu sai eelmisel kuul juba lugeda, siis nii see tõesti on - valisin novembrikoomiksi eelmise numbri mõtteliseks jätkuks, täienduseks ja kontrastiks. Sest tõesti - ühelt poolt jätkab “Life” rändurvõitleja ja ülevõlli-vägivalla liini.

Teisalt aga on teema “tegelane liigub paigast paika ja võitleb palga eest” siin omapidi lahendatud ning meeleolude palett hoopis lakoonilisem ja süngem. Koomiksi tekst on napp ja nurgeline, stiliseeritud visuaalide taga peitub parajalt sopiline maailm ja nii edu kui häving esitatakse ühtmoodi lühidate repliikidena eksootiliste planeedivaadete taustal.

Esiotsa täidavad “Elu” lehekülgi pisiepisoodid ja värvikad vinjetikesed mitmesugustest tööotstest. Sellised lood on lihtsad: keegi palkab Elu ülesannet täitma, ta täidab ülesannet, saavutab paremaid või halvemaid tulemusi, miski lendab õhku, keegi saab tappa, lõpp.

Siiski, pärast tooniseadvaid ja iseloomustavaid pisilugusid hakkavad lugeja ees avanema ka pikemad seiklused. Koomiksi napist formaadist hoolimata jõutakse ära käia džunglis, koopas ja mäe otsas, kõrbetes ja sitatorudes.

Kuigi koomiksi jutustamislaad on sama lakooniline ka edaspidi, hakkab lugudele ja maailmale ajapikku lisakihte selga kasvama ja ühe-lehekülje lugude vahele mahub mitu pikemat. Juhuslikest tööotstest ja pisipahalastest kasvavad välja igivaenlased ja kunagi tehtud teod jõuavad ringiga tagasi. Loomulikult lähevad asjad mitmel moel viltu, satutakse suurematesse sekeldustesse ja tuleb varjuda, kaevuda, ronida, tuhnida - ja tulistada ikka muidugi ka.

Esimene pikem lugu “Retk hullumeelsusse” sisaldab näiteks vandenõud kultistide ja kombitsatega. Teises pikemas loos “Võti” satume piraka maa-aluse salaukse taha, kus peidab end muistne energiaolend, mis tegelased “kogemata” endani juhatas. Muidugi pesitseb keldris ka kole koll, kes suurema porinata maha lüüakse.

“Life the Necropolis” võiks hästi sobida lugejale, kes ohjeldamatu sõnapillerkaari asemel otsib kõvakskeedetud kontsentraati, mida jõuaks tarbida kiiremal tööajal. Siiski soovitan võtta aega piltide sisse minemiseks, sest sõnalist minimalismi tasakaalustavad detailiküllased tegevuspaigad ning napist stiilist hoolimata jagub hoole ja armastusega kujutatud vägivalla-akte. (Lugemise taustaks võib kuulata spagetiwesterni-mussi ja ameerika tume-folki.)
Mina sain “Nekropoli” lugedes lisaks minimalismi-mõnule ka ootamatu nostalgialaksu: tekkis äratundmine ja meelevaldsed seosekohad kunagi keskmises koolieas Noorustest ja Põhjanaeltest sisseahmitud ulme-illustratsioonidega.
Lingid ka. Koomiks hakkab pihta siit. Jooksvaid uuendusi (sealhulgas tint-oktoobri sketše) ja autori mõtteid saab jälgida tema FB lehelt.

Lõpetuseks pilt, mis “Elu” minimalistliku lähenemise minu jaoks kaunilt kokku võtab.

------------------------------------------------------------

P.S.: Lisan lõppu hoopis midagi kodumaist. Tallinna Paepealse raamatukogu teeb hoolega tööd kohaliku koomiksikultuuri kestmiseks ja kasvamiseks: julgustatakse lugema ja laenutama, korraldatakse laatasid ja näituseid, pannakse püsti töötubasid. Kuigi sellised üritused ei keskendu kitsamalt ulmelisele sisule, leiame koomiksiedenduse lainetes üksjagu meile huvipakkuvaid palasid. Nii näiteks jõuavad Paepealse väljapanekusse Kõheda Folgi lood, millest meiegi selle aasta juuninumbrisse väikse ülevaate kirjutasime. Novembris toimus Paepealse raamatukogus koomiksikirjanduse vestlusring noortele (lähemalt loe ürituse eelteavitusest). Üritust saab tagantjärele vaadata video vahendusel.