Lapsepõlvest on mulle meelde jäänud üks karikatuur, kus looja patsutab värskelt valminud maakera sõnadega “Maailma luua - see on imelihtne, aga ta tuli enne välja mõelda.” Üsna sedamoodi ülesandes olen nüüd juba aastakese jagu kaasa löönud. Nimelt sel ajal, kui siin-seal ilmuvad ambitsioonikad teadaanded imetabasest tulevasest mängust, mis tantsib ja trummi lööb (ning kohalikud kogemustega mänguarendajad nende uudiste üle naeravad), toimub sama projekti jaoks vilgas maailmaloome, sünnivad täiesti reaalsed tekstid, pildid, muusika. Uue kevade saabudes hakkasid ettevõtmisse muidu skepsisega suhtunud reaktoristid ja kirjutustoa-rahvas märku andma, et ehk oleks aeg mängumaailma kokkukirjutamisest artikkel ka teha - ja siin me siis nüüd oleme.

Piirasin teema kitsamalt lugude ja taustamaailma loomega - sõltumata sellest kas-kuidas-millal mänguarendus ise võrseid näitama hakkab - ja kupatasin va kurjajuure Maniakkide Tänava samuti aru andma. Pildimaterjal on pärit Lifelong fun;D kodulehelt ja ühiskaustadest, autoriteks Eliise Selisaar ja Mark-Antonius Puhkan.

Ülesanne

ManT: Ühel kenal aprillikuu päeval, kohe naljapäeva järgselt, saatis Raul Sulbi ulmelisti kirja, kus ta edastas “keskealiste noormeeste, sündinud ca 1977” abipalve. Nimelt olid “noormehed” otsustanud hakata looma online rollimängu ja anda selle kõrvale ühtlasi välja ka romaanisarja ja otsisid nüüd selle sarja kirjutajaid.
Pakkumine oli intrigeeriv, kuid jätsin selle mõtte esialgu ootele, et käbedamad ja osavamad, kes soovivad, võimaluse saaks. Tundus aga, et listiliikmetest see projekt kedagi väga ei kõnetanud. Maailm ise tundus mulle huvitav, kuna samal ajal kirjutasin just “Saladusliku tsaari” lugusid ja teema osaliselt kattus. Otsustasin siis asjaosalistega ühendust võtta ja uurida, et mis ja kus ja kuidas.

Kohtusime Mihkel Leesmendiga, kes oli “noormeeste” esindaja, Skype’i kaudu, pidasime maha meeldiva jutuajamise ja asi tundus endiselt huvitav. Raha küll kuskilt otsast ei paistnud, kuid on asju, mida ei tehtagi alati raha pärast, vaid seepärast, et see on huvitav, arendav ja silmaringi avav (nagu Eesti juhtiv ulmeajakiri Reaktor, näiteks), ning lõime käed.

Nagu selgus, siis mängumaailma kui niisugust ja ka mängusisu veel olemas ei olnud ja seega oli romaani kirjutamine ühtlasi ka maailmaloome. Selles suhtes peab “noormehi” kiitma, et nad ei hakanud ise maailma näpust välja imema, vaid pöördusid siiski amatöör-professionaalide poole. See tegi minu töö muidugi ühtaegu kergemaks ja raskemaks. Selleks, et see raskem osa ka kergemaks muutuks, sai ulmekirjutamise töötoast sellele seikluslikule retkele kaasa kutsutud ka Laura Loolaid.

LL: Ma olin märganud küll, et ulmeühingule saadetud kirjade tulemusel on mingi liikumine lahti läinud, ning esiotsa vaatasin seda protsessi ohutust kaugusest pealt. Aga siis sadas kirjutustoas (õigupoolest küll õues, plärapausi ajal) kaela häbitu otsereklaam: küll on kena kirjutada iga nädal natukene lugu hüpoteetilise mängumaailma tegelase vaatepunktist, lood pannakse järjejutuna üles, kunstnikud joonistavad pildid külge ja puha …
Pidasin siis minagi eestvedajatega skaibis ühe vestluse maha ja jõudsin järeldusele, et ülesandepüstitus kärab küll, võib katsetada. Asjaolu, et nähtavas tulevikus jääb ettevõtmine õhinapõhiseks, ei heidutanud - poleks see mu esimene rodeo (ega jää ilmselt ka viimaseks).

Kirjutusülesande juures kõnetasid mind veel tööharjumusliku omakasu aspekt (regulaarne eduelamus jõukohase tekstiportsu valmimisest - jah, palun!), kosmilise tuleviku, rahvapärimuslike elementide ja post-apo temaatiline kokteil ning muidugi kunstnike juba ülesjoonistatud ideed.

Koostöö algus

ManT: “Noormeesteks” osutusid Mihkel Leesment ja Kristjan Kiis, kellel oli visioon ja organiseerimistahe. Selleks ajaks, kui meie Lauraga liitusime, oli meeskonnas juba rohkem inimesi: 3D-, visuaal- ja helikunstnikke ja teisi.
Selleks, et kogu meeskonnal tekiks maailmas ühtne nägemus ja esialgu, et tekiks mingigi ettekujutus, millist maailma soovitakse luua, toimus alguses Skype’is ja hiljem Discordis kord nädalas paaritunnine arutelu, kus loobiti ideid ja kirjeldati oma ideaale. Neist mõttekuhjadest sai siis välja noppida omavahel ja looga kokku sobivaid tükke ja hakata seda puslet tasapisi kokku laduma. 

Koosolekute kõrvale hakkasin tasapisi läbi töötama avara interneti laiu andmevõimalusi ning lugema ja vaatama, kuidas siis üht mängumaailma on kõige parem ehitada. Peab ütlema, et midagi revolutsiooniliselt uut võrreldes muu jutuvestmisega siin ei ole, kõik põhitõed on samad ja kuna minu ja Laura esmane ülesanne oli ikkagi kirjutada paar romaani, siis oli see juba tuttav rada. Nii saigi Mortalise maailma romaanist minu iganädalane kirjutamisharjutus. Üks nädal, üks peatükk.

Väga meeldiv oli sealjuures koostöö muu meeskonnaga. Visuaalid, heli ja neist kokku pandud veebimaterjalid, mis selle kõige koostoimel sündisid, teevad loodetavasti rõõmu ka nende romaanide lugejas- ja kuulajaskonnale.

LL: Kui mina kirjutamist alustasin, oli esimese tegelase lugu juba mitme peatüki jagu olemas. Koos huvitekitaja-piltide ja paisuva visandivaramuga sai sellest mulle avastamisel-loomisel hea kannakinnituspunkt. Enda tegelase teekonna alguse paigutasin siiski igaks juhuks seninähtud maailmaosadest võimalikult kaugele - nii sain suuremaid sisukonflikte tekitamata loosse sisse elada ja rööpaid seada. (Lisaks aitasin samal ajal koostada “huvitekitajat” - kimbukest teksti-pilte-visioonikirjeldusi, mille abil sooviti võimalike koostööhuviliste tähelepanu püüda. Seda materjali saab praegu vaadata projekti netikodu avalehel.)

Peatükkide lisandudes kasvas ka enesekindlus: kui esiotsa hoidsin valmis kunstimaterjalidest ja kirjasaanud juhistest hoolega kinni, siis varsti hakkasin omalt poolt maailmakorralduse ettepanekuid tegema ja uutele piltidele kirjeldusi pakkuma. Peagi julgesin oma tegelase teistele inimestele lähemale tuua ja isegi kirjutada mõned koostöö-peatükid, kus samades stseenides tegutsevad korraga või kordamööda mõlemad mängija-tegelased.
Suvel juhtus Mihkel läbi lugema kõik “Saladusliku Tsaari” ilmunud osad ja pakkus välja mõtte, et kuna siiani olime “tsaarist” nagunii terminoloogiat ja troope laenanud, siis võiks fiktiivuniversumid omavahel päriselt ära ühendada. See otsus andis järgmise olulise võtme uue võõra maailma mõtestamiseks - tsaari-versumi loogika ja arengud läbi mitmekümne tuhande aastase teadmatuse filtri.
Muuhulgas kasutasin kohe võimalust pista näpud ksenobioloogilise võlumaailma helkivasse lögasse. (Tähelepanelikum lugeja võib märgata, et mänguromaani katkendites kirjeldatud biomaagiline infovahetus matkib otseselt sarnaseid virtuaalrännakuid “Rahvaloenduses”!) Temaatilise ankru leidsin nüüd juba maailmasiseselt, hiidkuusekolooniate näol.

(Artikli mustandit üle vaadates üritas Toni puigelda, et ma seda pilti sisse ei paneks - olevat liiga visandlik. Sõdisin omalt poolt vastu veenva argumendiga, et see visand kõnetab mind kui autorit sügavalt >:) )

Ühised loomekogemused, jagatud rõõmud

ManT: Kõige tihedam maailmaloomeline koostöö oli muidugi kunstnikuga, kes kõik paberil mõeldu visuaalselt põnevaks kujutas ja suurema osa inimeste, looduse ja asjade väljanägemistest ka paika pani. Päris mitu asja sai hiljem tekstis ära muudetud ja täiendatud, sest kunstniku nägemuses olid nad ägedamad. Pean ütlema, et kirjeldused on alati minu nõrk koht olnud ja koostöö Mark-Antonius Puhkaniga oli selles osas tublisti arendav, sest leidsin uusi nurki mille alt asju vaadata ja neist mõelda. Loodetavasti, kui kõik uued mõtted on settinud ja läbi katsetatud, siis on see jälle millimeetrike mu kirjanikuoskuste pügalamõõdikus edasi.

Koostöö Mortalise meeskonnaga oli huvitav ka nn. tööväliselt. Kui Villem Rootalu, meie helikunstnik, ütles, et trupil, kellele heli teeb, tuleb välja uus huvitav lavastus, “Sõsara sõrmeluud”, siis sõitsin ma kohe huviga seda Tallinnasse vaatama. Etendus oli tõepoolest võrratu ja hiljem, teatriauhindade jagamisel, sai Villem auhinna etenduse muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest. (Etenduse muusikat saab kuulata Soundcloudist.)
Samuti, kui Mark-Antonius Puhkan andis välja oma Kunstiakadeemia lõputööna sündinud graafilise novelli “Antennimaja inimesed”, siis loomulikult ostsin ma kohe selle koomiksi ära ja ei pidanud samuti pettuma. (Reaktoris on ilmunud ka “Antennimaja” soovitus-ülevaade.)

LL: Selliste heatujuliste mõtete peale jääb üle vaid jutulõng koomale tõmmata. (Seda enam, et teised kirjatööd juba ootavad, sealhulgas veel poole aasta jagu minu Mortalise-tegelase seiklusi.)
Nendele, kes siin kirjeldatud ettevõtmise mõttekuses kahtlevad (ja samamoodi üle-võlli-vaimustujatele) olen mõelnud järgneva vastuse. Tean mitmesuguste kogemuste põhjal hästi, et unistamine ei ole veel arendus ja soovunelm ei ole strateegia. Selles mõttes võin julmalt välja öelda, et Diktori postituses kirjeldatud visioon maailma kõige ägedamast massirollikast, mille mängimine toob mängijatele ka veel leiva lauale, jätab mind viisakalt öeldes külmaks. (Muidugi, kui eestvedajatel kunagi tõesti õnnestub kokku tuua selliste oskustega inimesed, kes selle unistuste mängu reaalselt kokku keevitavad, jagan nende rõõmu.) Kuid niikaua, kuni ühise maailma loomine mind regulaarselt rõõmuga kirjutama ärgitab ja koostöö erinevate talentidega endiselt rõõmu teeb, jätkan ma omalt poolt seda tulevikku võimaldavate vundamendikivikeste ladumist. Ning ükskõik, kas selle maailma peale päriselt mängu loomine õnnestub või mitte, minu töö väljund on reaalselt olemasolev tekst ja seda saab lugeda juba praegu.

Niisiis - kutsun teid lugema!

Kõigepealt mõned isutekitaja-katkendid kummastki mängumaailma-romaanist. “Tulevased jumalad” ja “Talveunes planeet” - siinsamas Reaktoris!

Projekti kodulehel saab iga nädal lugeda uut peatükki, sedakorda inglise keeles (aitäh, Martin!). Ka palju eestikeelseid peatükke on lugejaküpseks toimetatud (aitäh, Karin!) ning loodetavasti saame neidki varsti jagada. Lisaks lugemistekstile on peatükid kuulamiseks sisse loetud (aitäh Siret; aitäh, Jim!) ja helid-pildid-sõnad mitmekülgseks veebikogemuseks kokku põimitud (aitäh, Patrick!). Lisaks saab sisseloetud peatükke kuulata Mixcloudis ja Youtube’is.

Kommentaarideks ja vahelehõigeteks sobib Discordi külaliste-kanal ning tegijate galeriid saab piiluda siit.

Kõige lõppu panen imetlemiseks veelkord aprillinumbri hiidkuusega kaanepildi. (Eriti suurelt vaatamiseks klõpsa pildil.)