ESIMENE ULMEFILM: "Mercy Point" (6. oktoober, 25. aastapäev)
Haiglaseriaalil ei tohiks justkui ulmeajakirjas kohta olla? Aga kui haigla asub avakosmoses aastal 2249, siis võiks nagu ikkagi olla. Kosmosehaigla on viimane peatuspaik väljaminekul ja esimene peatuspaik sissetulekul. Näidatakse arenenud meditsiinitehnikat, personali hulka kuuluvad nii inimesed kui tulnukad. Arstidel on eraelu- ja tööprobleemid, kõrgenenud suguvõimega arst püüab korraga kaht naist köita, kellelgi diagnoositakse raske tõbi koduigatsus, üks arst aitab teismelist narkosõltlast ilma tema vanema loata, üks patsient väidab, et tema ajuhaiguse põhjustas suhtlus jumalaga, nii et muus osas tüüpiline haiglaelu. Tootmiskulud olid suured, kriitikute arvamused lahknesid ja vaatajaid polnud ka palju, nii et valmis ainult 7 episoodi ja šõu tühistati. Esilinastus oli 6. oktoobrist 1998 15. juulini 1999. Kuigi see oli ameerika seriaal, filmiti Kanadas ja põhjust ei öelda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mercy_Point
TEINE ULMEFILM: "Terminaator 2: Kohtupäev" (10. oktoober)
Loodetavasti on see film ulmefännidel nähtud ja ma tunnen kaasa nendele, kellel ei ole. 1991. aasta ameerika film pikkusega 137 minutit, peaosades Arnold Schwarzenegger, Linda Hamilton ja Robert Patrick pahalasena. Niisiis saadab Skynet kujumuutva terminaatori T-1000 2029. aastast (see aeg polegi enam kaugel ja olen seda Estconi ulmekilvalgi küsinud) 1995. aastasse, et see tapaks vastupanuvõitleja John Connori, kui ta veel laps oli. Ent põrandaalused saadavad ümberprogrammeeritud arnoldi T-800 Johni kaitsma. Lõpustseeni mäletan siiani, pisar tuli silma. Filmi eelarve oli 100 miljonit dollarit (tollal kõigi aegade kalleim), tagasi tuli 520 miljonit. Ta võitis 4 "Oscarit" ja 5 "Saturni", mõlemad 6 nominatsioonist, 6 MTV muusikaauhinda ja "Hugo". Seda on nimetatud Schwarzeneggeri parimaks filmiks ja maailma parimaks järjefilmiks, igatahes on ta esimene järjefilm, mis võitis "Oscari", kui eellugu seda ei saanud. Eriefektid olid teedrajavad ja mõjuvad tänapäevalgi. Film on ajale hästi vastu pidanud, osalt sellepärast, et tehisintellekt muutub järjest aktuaalsemaks.
https://en.wikipedia.org/wiki/Terminator_2:_Judgment_Day
KUU PROMINENT: Walt Disney (16. oktoober)
Walt Disney (1901–1966) on esilehel teist korda. Ega ma tema elust siin räägigi, eesti keeleski ilmus 1973 Edgar Arnoldi "Walt Disney elu ja muinasjutud". Ta pälvis 26 "Oscarit" 59 nominatsioonist – mõlemad on üksikisiku kõigi aegade rekordid. Sealhulgas on tervelt 4 au-"Oscarit" (viimane 1942) ja 1968 pälvis ta postuumse "Oscari" karupoeg Puhhi filmi eest. Seevastu on tal ainult 3 "Kuldgloobuse" nominatsiooni ilma võitmata ja 4 "Emmy" nominatsiooni ühe võiduga teleseriaali "Disneyland" eest. Prantsusmaa Auleegioni pääses ta juba 1935 ja 1980 nimetas nõukogude astronoom Ljudmila Karatškina tema järgi asteroidi Disneya. Hollywoodi kuulsuste alleel on tal kaks tähte, kino ja televisiooni eest eraldi, lisaks on oma täht Miki-Hiirel ja Disneylandil.
https://en.wikipedia.org/wiki/Walt_Disney
KUU KIRJANDUS: Veenus ulmes (17. oktoober)
Paks pilvkate takistab Veenuse pinna otsest jälgimist ja seetõttu võis planeedile kujutleda mida iganes. Oletades, et pilvkate koosneb veeaurust nagu Maal (ekslik seisukoht!), kujutati Veenust sageli kaetuna soode ja džungliga. Ent kui Marsist valmis mitu klassikalist teost: Wellsi "Maailmade sõda", Burroughsi "Marsi printsess" ja Ray Bradbury "Marsi kroonikad", siis Veenuse kohta selliseid pole. Varakult jõudis kirjanikeni teadmine, et Veenus on kuum, ehkki teda ei kujutatud nii kuumana kui tegelikult. Minevikus arvati, et Veenus on kogu aeg Päikese poole sama küljega pööratud, mis pani alusele juttudele hämarikumaailmast. Ekslik arvamus, et sisemised planeedid on alati nooremad välimistest, tekitas jutte Veenusest keskaegkonna-sarnase elustikuga. 1918 kirjutas selleteemalise raamatu Nobeli keemiapreemia laureaat Svante Arrhenius. Burroughs kirjutas 1934–64 Amtori-sarja, mis üsnagi sarnaneb Marsi-sarjale. Lem avaldas 1951 oma esikromaani "Astronaudid", milles veenuslased soovivad Maa vallutada, kuid enne hukkuvad ise kodusõjas. Nõukogude kirjanduses on Aleksandr Kazantsevi "Tormide planeet" ja Strugatskite "Purpurpunaste pilvede maa" (mõlemad 1959) peaaegu erandlikud. Ja muidugi Veenust koloniseeritakse ja terraformitakse, Bradbury "Terve suvi ühes päevas" näiteks. Vaadake ka Commonsi pilte, üks tobedam kui teine.
https://en.wikipedia.org/wiki/Venus_in_fiction
ESIMENE ARVUTIMÄNG: "Spacewar!" (19. oktoober)
"Spacewar!" on 1962. aasta arvutimäng kahest kosmoselaevast, mida nimetatakse nõelaks ja kiiluks. Need osalevad tagaajamises ümber tähe gravitatsioonikaevus. Mõlemat laeva kontrollivad inimesed. Kummalgi laeval on relvastus ja kütus piiratud ning laevad jätkavad liikumist isegi siis, kui nad ei kiirenda. Levinud võte on tähele lähedal lendamine, et selle gravitatsiooni laeva kiirendamiseks kasutada. Laev hävib, kui põrkab kokku torpeedo, teise laeva või tähega. Eesmärk on ikkagi konkurendi laev puruks lasta. Artiklist saate lugeda mängu tohutust menust omal ajal kuni selleni, et seda kasutati taustaprotsessina ajaks, kui arvutil muud teha polnud. Kuulsus püsib tänapäevani. Paljud hakkavad pärast pikaajalist arvutimängude mängimist unes edasi mängima, seda nimetatakse Tetrise efektiks ja esmakordselt täheldati seda "Spacewar!" mängijatega. Mina kogesin seda juba 1980-ndate lõpus kabega ja äsja lugesin eksmaailmameistri Vjatšeslav Štšegolevi memuaarides kurtmist sellesama üle – see olevat tal juhtunud 1960. aastal.
https://en.wikipedia.org/wiki/Spacewar!
KUU ASTRONOOMIA: Päikesesüsteem (29. oktoober)
Päikesesüsteemgi käis teist korda esilehelt läbi (esimene kord 16½ aastat tagasi). Niisiis, mis on Päikesesüsteemis ebatavalist? Merkuurist seespool pole ühtki planeeti, kosmoses on levinud planeedid, mille tiirlemisperiood on mõnest päevast paari nädalani. Ei ole supermaad, mille mass oleks Maast umbes 10 korda või enamgi suurem. Ebaharilik on seegi, et siin on ainult väikesed kiviplaneedid ja suured gaasihiiglased, mujal on levinud vahepealse suurusega planeedid, nii kivi- kui gaasiplaneedid. Ja veel on ebaharilik, et kõigi planeetide orbiit on umbes ringikujuline. See võimaldab süsteemi päris palju planeete ära mahutada, nad ei sega üksteist. Päikesesüsteemi tekkimise ajal oli protoplaneete arvatavasti sadu, kuid nad kas liitusid omavahel, hävisid või heideti gravitatsiooni- ja loodejõudude toimel süsteemist välja. Päikesesüsteem on 4½ miljardit aastat vana ja hea on see, et teist sama palju on ta veel elamiskõlblik.
https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_System
KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: velociraptor (30. oktoober)
Velociraptor (nimi tähendab 'kiire varas') oli hiliskriidis 75–71 miljonit aastat tagasi elanud lihatoiduline saurus. Kuigi teda kujutati "Juura pargis" umbes 2 m kõrguse ja 90 kg raskusena, oli ta päriselt kalkunisuurune massiga 14–20 kg, pikkusega 1½–2 m ja inimesele ei küündinud ta vöönigi. Ta oli kahejalgne, kaetud sulgedega ja kummalgi tagajalal oli suur sirpküünis, mida saagi kinnipidamiseks ja surmamiseks kasutas. Ta oli aktiivne röövloom, kes tegutses peamiselt hämarikus. Ta oli soojavereline ja seetõttu vajas palju süüa. Lendamiseks oli ta suurevõitu ja tema eesjäsemed (käed?) olid selleks liiga lühikesed, aga tema esivanemad olid lennukad ja velociraptor on lennuvõime teiseselt kaotanud. Velociraptorist on teada tosinajagu luustikke ehk suht palju ja eriti kuulus on 1971 Mongooliast leitud luustik, kus velociraptor ründas prototseratopsi, kui mingi barhaan neile peale varises ja nad liiva alla mattis.
https://en.wikipedia.org/wiki/Velociraptor
TEINE ARVUTIMÄNG: "Viis ööd Freddy juures" (31. oktoober)
See on 2014. aasta videomäng, mille valmistas ja arendas Scott Cawthon. Tegu on kuuldavasti väga õudse mänguga. Peategelane on perekonnapitsarestorani öövalvur Mike Schmidt. Öösiti liiguvad seal ringi neli mõrvarrobotit. Kui nad Schmidti kätte saavad, siis tapavad ära. Aga kuidas sa restorani omanikele ütled, et ärgu lasku oma robotitel vabalt ringi jõlkuda? Nad on ju nunnud ja kui nad ööseks seisma jätta, siis nende servomootorid lähevad rikki! Igal robotil on oma intellekt. Schmidt saab kontrollida valgustust, turvakaameraid ja uksi, kuid tema energiavarud on piiratud ja kui ta energia ära kulutab ... noh, siis ongi kõik. Üks öö kestab reaalajas 10 minutit. Vastu tuleb pidada 5 ööd, kusjuures iga järgmine on eelmisest raskem. Sellele lisandub kuues, preemiaöö. Ja mis on siis tasuks? Pärast 5. ja 6. ööd saab ta palgatšeki, aga pärast 7. ööd lastakse ta lahti. Lõpuks ometi! Kriitika oli kiitev ja järgnes tohutu hulk mänge samast frantsiisist.
https://en.wikipedia.org/wiki/Five_Nights_at_Freddy%27s_(video_game)
ESIMENE ASTRONOOMIAPILT: Kiilu AG (11. oktoober)
Kiilu AG on Kiilu tähtkujus asuv kirgas sinine muutlik täht, üks kõige eredamaid kogu Linnuteel. Kuid ta on meist väga kaugel, 20 tuhat valgusaastat, ja vahele jääb tolmu, mistõttu ta pole palja silmaga nähtav. Tähesuurus kõigub ebaperioodiliselt 5,7 ja 9,0 vahel. Tähte ümbritseb udukogu, mis on moodustunud väljapaiskunud ainest ja mille läbimõõt on 0,4–1,2 parsekit. See tekkis kõigest 10 tuhat aastat tagasi ja udukogu mass on 15 korda suurem kui Päikese oma. Kiilu AG on parajasti üleminekufaasis O-klassi ülihiiust Wolfi-Rayet' klassi täheks ja seetõttu väga ebastabiilne, mis seletabki tähesuuruse kõikumist ja seda, et ta viimasel jääajal endast udukogu välja heitis. Evolutsiooniline mudel näitab, et suurema osa oma elust pöörles see täht väga aeglaselt, ent viimasel ajal on tema pöörlemisperiood palju väiksemaks muutunud. Ennustatakse koguni supernoovat, ent ta on liiga kaugel selleks, et meile häda teha.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_magnificent_view_of_AG_Carinae.jpg
KUU TEHNIKAPILT: Holmdeli ruuporantenn (17. oktoober)
Pildil olev objekt näeb välja, justkui oleks Jaan Tatikas ristanud Egiptuse püramiidi välipeldikuga ja lisanud rataslaeva sõuratta. Nimetatakse seda Holmdeli ruuporantenniks. See on 15 m pikk ja alumiiniumist. Tõsteratta läbimõõt on 9 m ning see toetab kuullaagrite ja rullikute süsteemi abil kogu rajatist. Objekti alus on terasest. See ruuporantenn ehitati 1959 USA-sse New Jersey osariiki Holmdelisse Belli laborisse ning seda kasutati satelliidisideantenni ja raadioteleskoobina. 1965 avastasid Arno Penzias ja Robert Wilson selle abil kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ning pälvisid selle eest 1978 Nobeli füüsikapreemia. See oli XX sajandi teise poole üks tähtsaimaid avastusi füüsikas, sest kinnitas Georgi Gamovi ja Georges Lema?tre'i esitatud suure paugu teooriat maailma tekkimise kohta. 1989 võeti objekt ajaloomälestisena riikliku muinsuskaitse alla.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Horn_Antenna-in_Holmdel,_New_Jersey_-_restoration1.jpg
TEINE ASTRONOOMIAPILT: Charon (27. oktoober)
Kas teadsite, et planeedi seisusest ilma jäetud Pluutol on koguni 5 kuud? Paneb imestama, et kuigi Pluuto orbiit pole Päikesesüsteemi ekliptika tasandis ja vahel trügib ta Neptuunist lähemalegi, viimati 1979–99, on kõigi Pluuto kuude orbiit rangelt ringikujuline ja Pluuto ekvaatori tasandis. Charon on kuudest kõige lähem ja suurem. Ta on suhteliselt suurim kuu Päikesesüsteemis, Pluuto-Charoni süsteemi massikese paikneb väljaspool Pluutot ja ega teisi selliseid paare meil polegi, Päikese-Jupiteri süsteem teiseks erandiks. Charoni keskmine raadius on 606 km ehk kümnendik Maa ja pool Pluuto omast. Pindala on 4,6 miljonit km² ehk tuhandik maisest, väiksem kui Austraalia ja suurem kui India. Mass on alla tuhandiku maisest ja 12,2% Pluuto omast, paokiirus on 0,59 km/s. Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva ja 9 tundi, orbitaalkiirus kõigest 210 m/s. Charoni avastas James Christie 1978 ning nimetas ta vanakreeka surmailma paadimehe Charoni ja ühtlasi oma naise Charlene'i järgi. Väga huvitav on lugeda Charoni ja Pluuto vastastikustest varjutustest.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Charon_in_True_Color_-_High-Res.jpg
KUU KIRJANDUSLOEND: William Gibsoni auhindade loend (2. oktoober)
William Gibson, küberpungi isa, sai tänavu 75-aastaseks. Ta ütles 1992: «Tulevik on juba käes, ta pole lihtsalt ühtlaselt jaotunud.» See lause kehtib tänapäevalgi – nagu kehtis ka 1892. aastal. "Hugole" nomineeriti ta 6 korda ja võitis esimesel katsel "Neuromandiga" romaani kategoorias. "Nebula" kandidaadiks nimetati ta 8 korda ja võitis kolmandal katsel, samuti "Neuromandiga". Philip Dicki auhinna kandidaat oli ühel korral ja võitis – ikka "Neuromandiga". John Campbelli auhinna kandidaadiks nimetati ta 2 korda ja brittide ulmeauhinna BSFA kandidaadiks 6 korda, aga need jäid tal võitmata. Kahjuks puudub inglise vikis artikkel eesti "Stalkeri" kohta ja sellepärast ma parem ei täienda seda loendit eesti osaga. Näiteks austraallaste "Ditmar", jaapanlaste "Seiun" ja itaallaste "Italia" on olemas ning kaks esimest neist Gibson ka võitis – muidugi "Neuromandiga". 2008 võeti ta ulme kuulsuste halli.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_awards_and_nominations_received_by_William_Gibson
KUU ARVUTIMÄNGULOEND: GLAADi meediaauhind videomängu kategoorias
GLAAD tähendab Geide ja Lesbide Laimuvastast Liitu (Gay & Lesbian Alliance Against Defamation). See on 1985 New Yorgis asutatud meediamonitooringuorganisatsioon, mis alates 1990 annab välja oma meediaauhindu, esialgu 7, tänavu juba 35 kategoorias. Parima videomängu auhinda antakse välja alates 2019. Nominente oli esimesel kahel aastal 5, järgmistel 10. Üllatuslikult olin päris mitmest nominendist kuulnud ja kriitikud on virisenud, et kandidaatide seas on meinstriimmänge, kus LGBT osa on minimaalne. Kõik nad pole inglise vikipeedias isegi LGBT-teemaliseks mänguks kategoriseeritud. Mõnes mängus puudub LGBT-sisu üldse, piisas sellest, et mängu põhjal tehtud koomiksis on see teema olemas. Mängus "Assassin's Creed" astub peategelane vastassoost isikuga suguühtesse ja sellest sünnib laps. Tasuks kaks GLAADi nominatsiooni.
https://en.wikipedia.org/wiki/GLAAD_Media_Award_for_Outstanding_Video_Game
KUU FILMILOEND: "Düüni" auhindade loend (23. oktoober)
"Düün" on 2021. aasta 2½-tunnine film, Frank Herberti samanimelise 1965. aasta romaani ekraniseering. Filmi eelarve oli 165 miljonit, kassatulu oli 402 miljonit. Paljud filmikriitikud andsid sellele maksimaalse hinde, Mädanenud Tomatid annavad toetuseks 83%. Film sai 219 nominatsiooni, millest võitis 88. Ta võitis 10 nominatsioonist 6 "Oscarit", 1 "Kuldgloobuse" 3 nominatsioonist, 5 BAFTA auhinda 11 nominatsioonist ja 1 "Saturni" 5 nominatsioonist. "Hugole" sai üheainsa nominatsiooni ja võitis selle (parim film), helitaust kandideeris "Grammyle". Kuid näitlejad said kamba peale üheainsa nominatsiooni, Paul Atreidest mänginud Timothée Chalamet "Saturnile". Järgmisel aastal valmib järg. Režissöör Denis Villeneuve on väljendanud soovi teha kolmaski film sõltuvalt teise filmi edust, nii et kui tahate "Düüni messiat" filmina näha, siis teate, mida tegema peate. Esimesel ekraniseeringul (David Lynch 1984) hästi ei läinud, kassatulu oli pettumus, tootmiskulu 40 miljonit dollarit ei pruukinudki tagasi tulla, saadi ainult üks "Oscari" nominatsioon (heli eest) ja järgesid ei tehtud.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_Dune_(2021_film)
PÄEVA MATERJAL COMMONSIS
ESIMENE VANAFILM: "Nüüd sa siis ütled" (1. oktoober, 22 minutit)
Charles Bowers oli ameerika koomiksikunstnik, kes tegi komöödiafilme. Neist on mituteist säilinud ja "Nüüd sa siis ütled" on neist vist tuntuim. Commonsis on see prantsuskeelsete subtiitritega. Vaadake vähemalt 1½ esimest minutit ning näete stseeni, millega Bowers on igaveseks ameerika kultuurilukku läinud ja mis kujutab elevante Kapitooliumisse sisenemas – elevant on ju Vabariikliku Partei sümbol. Mina vaatasin edasigi ja kuigi keelt ei oska, ei kahetse. Kujuteldavate 1926. aasta "Oscarite" valimisel oleks siin kindel nominatsioon eriefektide kategoorias. Peategelane, Bowers ise, on siin leiutanud meetodi, millega puude otsas kasvatada umbes kõike ja väga kiiresti. Ta jõuab majja, mis kannatab rottide käes, paneb aga kassipuu kasvama ja saab suure hulga kasse. Mulle meenusid kohe "Naksitrallid". Lõpus palub ta majaperemehelt tema ilusa tütre kätt, aga see ütleb, et plika on hoopis tema naine, mis ajab Bowersi enesetapu äärele.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Now_You_Tell_One_(1926).webm
ESIMENE ASTRONOOMIAVIDEO: Neptuunilt avastati must laik ja selle alt valge plekk (11. oktoober, 1½ minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ESOcast_265_Light.webm
TEINE ASTRONOOMIAVIDEO: astronoomid avastasid, miks üks pulsar, ülikiiresti pöörlev surnud täht, nii veidralt käitub (15. oktoober, 1½ minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ESOcast_266_Light.webm
KOLMAS ASTRONOOMIAVIDEO: astronoomid avastasid 11 miljardi aasta vanuse galaktika magnetvälja (19. oktoober, 1½ minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:ESOcast_267_Light.webm
NELJAS ASTRONOOMIAVIDEO: kunstniku ettekujutus sellest, kuidas võiksid välja näha kaugete galaktikate taustal süttivad supernoovad (21. oktoober, ½ minutit)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Artist%27s_impression_time-lapse_of_distant_supernovae.webm
TEINE VANAFILM: "Tiivad" (27. oktoober, 139 minutit)
"Tiivad" on 139 minuti pikkune ameerika film, esimeste "Oscarite" parim film, ainus parima filmi "Oscari" saanud tummfilm. On teine päris hea jah. Teise "Oscari" sai ta eriefektide eest, korduvalt näidati, kuidas haavatud lennuk põlevana alla kukub, ehkki tegelikult ei kuku. Kasutati sadu statiste ja lendureid. Pisirolli teeb Gary Cooper, ehkki ta kiiresti hukkub. Film jutustab kahest sõbrast, kes lenduritena Esimeses Maailmasõjas osalevad. Üks neist, Richard Arlen, oskas juba varem lennukit juhtida ja peaosatäitja Charles Rogers õpetati samuti lendama. Režissöör William Wellman tahtis õhustseene filmida rünkpilvede taustal, et vaatajad saaksid aru, et lennuk liigub kiiresti, ja üksvahe oli võtetes 18 päeva pikkune paus – oodati sobivaid pilvi. See on ka üks esimestest patsifistlikest filmidest. Veel on see esimene alastistseenidega film – algul sõdurite lahtiriietumine arstliku ülevaatuse ajal ja pärast saab terve sekundi näha naispeategelase Clara Bow paljaid tisse riiete vahetamise ajal. Homorahvas on vaimustuses esimesest meestevahelisest suudlusest lõpus, aga midagi erootilist seal küll ei ole. Näitlejatest elas Rogers 1999. aastani.
