Talv on tulnud, seekord juba novembrikuus. Lumi katab maad ja külm torgib nägu. Päevad on lühikesed ja pimedad, ööd pikad ja vaiksed. Tahaks olla karu, peita end urgu, pista käpp põske ja oodata kevadet. Aga ei, me elame siin inimeste elu, meil on kohustused, tööd, koolid, pered, sõbrad. Peame leidma viisi, kuidas taluda seda nõmedat aastaaega, mis pole enam sügis aga pole ka veel talv. Ja siin ta on - uus Reaktor.

Ohtralt jutte, mõned arvustused, täheaeg saab Jürkalt nüplit, malerubriik ärkas ellu no muud asjad

Kaanepildi tegi masin.