Götterdämmerung
Manfred Kalmsten

„Götterdämmerung“ on viiekordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni neljas raamat tunnustust ja auhindu kogunud kogumike „Raske vihm“ ja „Kaarnalaul“ ning Stalkeri pälvinud lühiromaani „Täheraua saaga“ järel. Siia on koondatud viimaste aastate looming ja sisaldab see aurupunki, postapokalüptikat kui ka lihtsalt võõrikmaailmades toimuvaid lugusid.

Kirjastus Fantaasia.
Sari: Sündmuste horisont.
Toimetanud Kati Metsaots.
272 lk.

See romaan on ulmeklassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni esimese suurmeistri (1975) Robert A. Heinleini kaheteistkümnest noorteulmekast viimane ja paljude arvates ka parim. See jutustab tavalisest ameerika keskkoolipoisist Kip Russellist, kelle unistuseks on reisida Kuu peale. Ühes reklaamikampaanias osalemise eest saab ta auhinnaks kasutatud kosmoseülikonna ning eneselegi ootamatult leiab ta end järsku kesk peadpööritavaid sündmusi: lendava taldriku hädamaandumist, röövimist kosmosepiraatide poolt ja seiklusi Kuul ning Pluutol koos ninatargast 11-aastase tüdrukuga, keda kutsutakse Pisikeseks, ja veidra hiigelsuurt kassi või leemurit meenutava kosmosetulnukaga, keda kutsutakse Emalikkuseks. Kip peaks selles omalaadses kosmosesse viidud rüütliromaanis täitma vapra rändrüütli rolli ja Pisike olema päästmist vajav hädaohus tütarlaps, kuid nende rollid pöörduvad sageli pea peale. Teose finaalis peab Kip Väikese Magalhãesi Pilve nimelises galaktikas toimuva ülegalaktilise nõukogu ees juba kaitsma inimliigi õigust eksistentsile.

Sari: Orpheuse Kuldraamat.
Kaanepilt: Liis Roden.
Tõlkinud Tatjana Peetersoo.
224 lk.

Vihmakass
Mart Kuhi

Tõlkijana töötav Marleen kolib koos mehega maale, et looduse rüpes anda elule uus hingamine. Alguses läheb kõik hästi ja Marleenile meenub siiras rõõm ja vabadus, mida ta lapsena vanavanemate maakodus koges. Ühel hommikul pärast tugevat vihma avastab Marleen õunapuult kummalised kraapimisjäljed. Kui ta läheb kohaliku külaeide käest seletust küsima, saab ta vihjeks ühe sõna – Vihmakass. Piirkonna hämarast ajaloost vastuseid otsides ei märka Marleen, et temast endast võib saada tegelane selle viimases peatükis. Mets maja taga muutub iga päevaga aina tumedamaks ning kui sinna piisavalt kaua vaadata, vaatab see vastu.

Autor Mart Kuhi on omandanud Tallinna ülikoolis eesti filoloogia bakalaureuse- ja kirjandusteaduse magistrikraadi. Alates 2018. aastast töötab ta Tallinna saksa gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Teose kirjutamisel ammutas ta inspiratsiooni oma maakohast Läänemaal ja vanavanemate jutustatud lugudest.

Kirjastus Rahva Raamat
392 lk

Varjud III: Krampus
Timo Parvela ja Pasi Pitkänen

Pete ja Sara naasevad Auroriast inimeste maailma, kus valitseb viha ja igaüks on ainult iseenda eest väljas. Sõbrad ei kaota siiski lootust, kuna endine jõuluvana on jätnud neile ülesandeks talle järglane leida. Salapäraste kuljuste abil peavad nad lisaks oma maailmale päästma ka Auroria kuningriigi. Millise kuju on Krampus seekord võtnud ja kas Varjuvürsti on ülepea võimalik kukutada? Kui, siis kuidas?

Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni ülimalt põnev fantaasialugu jõuab kolmandas osas haripunkti, kus minevik ja tulevik kohtuvad ootamatul ja närvekõditaval moel. „Varjude“ triloogia on leidnud maailmas erakordselt hea vastuvõtu ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.

Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvusvaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Kirjastus Helios
tõlkinud Triin Aimla-Laid
168 lk

Manilundila
Maian Kärmas

Emmi on 9-aastane tüdruk, kes elab koos oma ema ja vanaemaga Vaherlaanes Valges Vahermajas. Lahke, kuid hajevil ema ning range vanaema seltsis on üksildase lapse ainsateks sõpradeks tema esivanemate maalid nende koduhäärberi seintel. Lugu saab aga alguse hetkest, mil Emmi kohtub Martiniga, endast veidi vanema poisiga, kes on oma perega lähedalasuvasse Hemi linnakesse kolinud. Martinist saab tüdruku esimene tõeline sõber. Kirjeldades Manilundilas toimuvaid pööraseid sündmusi ja Emmi ja tema kaaslaste raskeid katsumusi, võtab tegevustik fantastilise pöörde. Kombatud saavad ka võimalikud vastused küsimusele, mis saab meist kõigist „teisel pool jõge“… Kogu loo vältel aga jääb läbivaks küsimuseks, mis on saanud Emmi isast ja miks ei ole keegi nõus tüdrukule temast rääkima.

Kirjastus Varrak
408 lk

Vend Kaspar
Eve Laur

14. sajandi Baieri Alpid. Klooster. Hull munk kuuleb hääli. On need kurjad vaimud, deemonid või inglid? Või tarbib ta salaja meelemürke, nagu arvab mõni, teistest ratsionaalsem vend? Aga siis hakkavad ülejäänudki vend Kaspari viirastusi kuulma ja lõpuks ka nägema.

Üks viirastus on narr – edev lobamokk ja hurmur, kes loob ühe koomilise olukorra teise järel. Ta naljad pole päris süütud ja toovad naeru kõrvale ka meeleheidet. Kuid narr ei soovi halba. Ta tahab vaid, et vend Kaspar oleks õnnelik. Aga kuidas teha õnnelikuks inimest, kes seda ise ei taha, kes arvab, et ei vääri õnne, sest tema süü on liiga ränk?

Eve Laur on üks huvitavamaid hääli uuemas eesti kirjanduses. „Vend Kaspar” on tema kolmas romaan, haaravalt kirjutatud, põnev ja ahhetama panev. Märkamatult keerad lehti, kuni raamat läbi saab. Ja siis mõtled selle üle veel kaua.

Eve Laur on kirjanik ja tõlkija. Ta on tõlkinud inglise keelest üle 60 raamatu. Kahel korral on ta pälvinud Paabeli Torni tõlkeauhinna (2004, 2017). Tema esimene romaan „Aloise” (2010) märgiti ära Tänapäeva romaanivõistlusel. Teine romaan „Õmblejanna” sai Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna auhinna.

Kirjastus Rahva Raamat
144 lk

Tulgu öö
Stephanie Rendón

Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses “Tulgu öö” kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad. Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.

Kirjastus Gallus
Tõlkinud Marge Heinala ja Ingrid Hinojosa
246 lk

Maali Almeida seitse kuud
Shehan Karunatilaka

„Me oleme valguse hubin kahe pika une vahel.
Unustage muinasjutud jumalatest,
põrgutest ja eelnenud sündidest.
Uskuge võimalustesse, õiglusse
ja juba segatud kaartide segamisse …“

Colombo, Sri Lanka, 1990. Maali Almeida — sõjafotograaf, hasartmängur, kapis homoseksuaal — ärkab surnuna paigas, mis näeb välja nagu otsatu ooteruum. Samal ajal vajub tema tükeldatud keha aeglaselt pärismaailmas peegelsileda Beria järve põhja poole. Maalil pole aimugi, kes talt elu võttis.

Riigis, kus lahkhelisid lahendavad surmasalgad, enesetapupommarid ja palgamõrvarid, kipub kahtlusaluste nimekiri masendavalt pikaks venima, nagu võivad kinnitada Teispoolsuses teisedki vimma kandvad vaimud. Ent isegi siin, ses surmajärgses vines, hakkab aeg Maali jaoks otsa saama. Tal on seitse kuud, et ühendust võtta mehe ja naisega, keda ta armastab enim, ning juhatada nad fotodeni, mille ilmsikstulek raputaks põhjalikult kogu Sri Lankat.

Autorist:
Shehan Karunatilaka on sündinud Sri Lankal 1975. aastal. Ta on õppinud Uus-Meremaal ning elanud ja töötanud Londonis, Amsterdamis ja Singapuris. Karunatilaka rokilaule, stsenaariume ja reisilugusid on avaldanud Rolling Stone, GQ ja National Geographic. Ta on töötanud copywriterina ja mänginud kitarri ansamblis Independent Square.

Pärast aastatepikkust laias maailmas rändamist naasis mees kodusaarele, kus kirjutas ja avaldas 2011. aastal debüütromaani „Chinaman“, mis pälvis mitmeid kirjandusauhindu, sh Briti Rahvaste Ühenduse raamatuauhinna. Karunatilaka teine romaan „Maali Almeida seitse kuud“ kuulutati 2022. aasta Bookeri auhinna võitjaks.

Tõlkinud Riina Jesmin
Postimehe kirjastus
568 lk

Kordustrükk

Marsi kroonikad
Ray Bradbury

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

Kirjastus Paradiis
tõlkinud Mario Kivistik ja Linda Ariva
352 lk

Jõululaul
Charles Dickens

Maailma kuulsaim jõululugu.
Uues eestikeelses tõlkes,
Lisa Aisato rikkalike illustratsioonidega.

Ebenezer Scrooge armastab raha ja vihkab jõule. Jõululaupäeval istub ta sõbrata ja üksi oma suures külmas majas. Väljas helgivad akendevalguses lumekristallid ja tubades naudivad pered jõulutoitu. Scrooge läheb voodisse, kuid ei saa rahu. Öösel külastavad teda kolm vaimu, kes viivad ta endaga, rändama läbi öö ja aja. Mees näeb, et miski pole nii, nagu ta arvas. Kõik, mida ta eeldas, saab ümber lükatud.

Ehk on ikkagi mõtet teistest hoolida?

CHARLES DICKENS (1812–1870) alustas 12–aastasena tööd saapamäärdevabrikus, kui tema isa võlavanglas suri. Kümnetunnised tööpäevad karmides tingimustes jätsid lapsesse püsiva jälje, mis mõjutas tugevalt tema hilisemat loomingut ning pani aluse eesmärgile juhtida tähelepanu madalamast klassist pärit inimeste võimalustele. Hiljem töötas ta advokaadibüroos, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Kirjanikuna alustas tegevust pseudonüümi all, luues skitse ajalehtedele. Dickensile omistatakse ettepanek hinnastada oma raamatud vaid ühe šillingiga, et võimaldada lugemist neile, kellel on kõige kehvem juurdepääs kirjandusele.

LISA AISATO on Norra kunstnik ja illustraator. Ta on kirjutanud ja kujundanud seitse autoriraamatut ning mitmeid teiste autorite teoseid. Eesti keeles on Rahva Raamatu kirjastuselt varem ilmunud Maja Lunde ”Lumeõde” (2019), mis pälvis tõlkelastekirjanduse Paabeli Torni auhinna, selle järg Maja Lunde „Päikesevalvaja“ (2021) ning imekauni kinkeraamatuna ka „Elupildid“ (2020).

Kirjastus Rahva Raamat
144 lk

Liivaraamat. Shakespeare’i mälu
Jorge Luis Borges

„Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.

Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse.

Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.

Uit- serv- ja vaegulmeline

Kastimees
Kōbō Abe

Jaapani Kafkaks kutsutud Kōbō Abe (1924–1993) oli mitmekülgne ja avangardistlik looja, kes tegeles nii kirjanduse, fotokunsti kui ka teatriga. Romaan „Kastimees“ on sürreaalsete ja kriminaalsete elementidega jutustus, milles vabatahtlikult kasti sees elava mehe märkmed avavad paari päeva jooksul toimunud sündmusi eri nurkade alt, vähehaaval lisanduvad fragmendid põimuvad, segunevad ja peegeldavad üksteist, kuni maad võtab kõikehõlmav kahtlus selle suhtes, mis õieti üldse juhtus.

Raamatu lõpus on tõlkija Maret Nukke saatesõna „Kōbō Abe – inimhingede kirurg ühiskonna absurditeatris“, mis annab põhjaliku ülevaate autori eluloo ja loomingu kohta.

Jaapani keelest tõlkinud Maret Nukke.
Kirjastus Loomingu Raamatukogu

Imelik peegel
Jan Kaus

Seda raamatut võib käsitleda kui silmapilguheitu piiritagusesse. Aga juttu ei tehta niivõrd mingitest valitsejate tõmmatud meelevaldsetest piiridest, kuivõrd nähtamatutest jõujoontest, mis painduvad nagu fakiiri kondid või põlevad tikud. Kõik toimub ühtaegu käe-jala juures ja kättesaamatuses kauguses. Selline see aegruum kord juba on – seda ei saa mõista ega ka mõistmata jätta.