Niisiis, nagu palavalt armastatud Liisa Berezkini esikaanepildist järeldada võib, on Reaktori peatoimetaja taaskord ümbersündinud ja nagu võib esikaanepildi sümbolismist vajadusel välja lugeda, tähendab see kas Reaktori surma või  igikestvat tuumapäikest. Loodame viimast.
Aga, asjast:  olen Manfred Kalmsten – kirjanik, ulmefänn ja poolkogemata ka uus peatoimetaja.
Esimese asjana saatsin varjusurma ulmestaari inteka. Et lõpetame Kaiga, ootame uute ulmetähtede pealesirgumist ja alustame uuel  ringil ehk Ulmetsaar 2.0-ga. Muutsime natuke küsimusi ja läheme järgmisel kuul asjaga edasi, sest kõik teavad, et ulmestaari intervjuud on vaja, ulmestaare on vaja.
Veel ühe uuendusena alustame „(Veel) tundmatu umekirjaniku intervjuuga.”  Tutvustame neid, kelle najal Reaktori jutunurk suuresti püsib ja kes senini teenimatult vähe tähelepanu on saanud.
Lisaks alustab Lüüli Suuk uut artiklisarja, kus räägib samal kümnendil tegutsenud naisulmekirjanikest.
Samuti jätkame tavapärasustega ehk siis Hallaste heidab pilgu väljapoole, Marko Kivimäe lammutab mu „Götekat,” Elar Haljas arvustab Arvi Nikkarevi koostatud „Ohvrit,” ManT käis teatris, Mahkra mängis mängu, Sulbi õnnitleb juubilari ja samas vaimus edasi...
Jutunurgas on seekord intervjuu peakangelane Tim Hornet. Teda toetavad  Leho Lahtvee ja Kristi Reisel ning Maarja Kruusmets räägib loomulikult ka eelmise kuu lugudest.
 
Minu palavad tänud kõgile kaastöösaatjatele ja lugejatele ning loodan, et suudan taset hoida... ehk isegi kergitada ja...

- Kalmsten, side lõpp.

Esikaas: Liisa Berezkin, #deliisium