Aknast välja vaadates tundub, et uus Reaktor saabub koos kevadega. Linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad, päike paistab ... Et jälle alustan ilmaga? Aga mille muuga? See kena kevadine ilm seal akna taga on üks väheseid toredaid asju praegu. Lisaks muidugi uue Reaktori ilmumisele.
Eneselegi üllatuseks avastasin, et lugemist sellekuises Reaktoris isegi jagub, sest tuleb möönda, et stressist ja väsimusest pole ka meie toimetus pääsenud. Lugemist ja uurimist on täitsa omajagu.
Kalveri õnnesoovid läksid seekord Shinya Tsukamotole. "Närviline võib küll tunduda sõnana, mis filmi või antud juhul stiili kirjeldamisel pelutavalt mõjub, aga olgu siis siinkohal öeldud, et kui te nii kergelt ehmute, siis Shinya filmidel on varuks veel tublisti šokeerivamaid kaadreid," kirjutab Kalver. "Mis on ka loogiline, kui natuke mõtlema hakata, sest kui sul peas ikka ainult kiisupojad lõngakeradega mängivad, siis ei ole see pind, millelt looma hakata."
Ka arvustusi laekus, näiteks luges Elar Haljas "Raevu päevad 2" läbi ning arvas sellest üht-teist. "Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevalt eelmisest „Raevu päevade” kogumikust on minu arvates antud tekstides juba tunduvalt rohkem sisu ning häid elamusi: tervelt pooled lugudest suutsid mind piisavalt kõigutada ja loole kaasa elama panna," märkis Haljas. See tundub ... Julgustavana?
Mulle endale sattus ette Max Brooksi uus raamat "Devolution". See on selline ... Brooksilik raamat. Kes teab, see teab. Raamjutustus, mockumentary stiil ... Muidugi mitte nii hea kui "World War Z", aga kui kord lahti võtsin, siis enne käest ei pannud, kui olin läbi lugenud. Kuna millegipärast käivad kõik kirjastajad Brooksist kauge kaarega mööda, siis tuleb seda muidugi inglise keeles lugeda, aga Eesti ulmesõbrad on sellega vast harjunud, et keeled peavad suus olema, muidu kaugele ei sõua ega jõua.
Hea meel on sellest, et Jüri Kallas jõudis valmis omapoolse arvustusega Marek Tihhonovi "Maailmalõpu päevikust". Tähelepanelik lugeja ehk mäletab, et mul endal oli plaanis seda arvustada, aga minu arvustus, mis räige hilinemisega valmis, jõudis hoopiski aga Sakalasse.
Ja igasugust muud lugemist on ka, Sylvia Estconi-ettekande püüdsime ära tõlkida, on jutte ja üle hulga aja isegi paar tõlkejuttu, aga seekord tõmban tõesti otsad kiiresti kokku, sest ma ei tunne, et mul oleks midagi tarka öelda ning eks lugeja saab ise ka sisukorrast sirvida. Pigem tuletaks lugejatele meelde,et kirjastus Fantaasia jutuvõistlusele on veel võimalik oma töid saata. Tähtaeg on 31. märts, nii et kes veel pole ennast sellele lainele häälestanud, siis paras aeg sõrmi naksutada, mingi hea taustamuusika endale panna ning nobedasti kirjutama asuda. Kuna jutuvõistlust hindab žürii ning žüriid on alati päästmatult subjektiivne nähtus, siis ei maksa ennast tulevikus ka sellest heidutada lasta kui teie lugu kogumikku ega auhinnalisele kohale ei jõua. Mõnikord jäävad valikust täiesti head lood välja ning need jõuavad siis Reaktorisse, kui nõus olete (luba küsimata ei avalda me midagi) ning kandideerivad seejärel juba Reaktori enda kogumikku, mida me enam-vähem regulaarselt iga aasta välja anname.
Samuti tahaks loota, et ulmekirjanduse fännid on mõistlikud, teaduspõhise maailmavaate esindajad ning püsivad nüüd järgmised paar kuud pisut rohkem kodus, kuniks olukord viirusega stabiliseerub. Ehk siis tahaks loota, et lisaks sellele,et on kõvasti vaba aega ja energiat Evale juttude saatmiseks, on kõvasti vaba aega ja energiat ka selleks, et oma lugemisnimekirju vähendada ja ära vaadata kõik need filmid, mida enne ei jaksanud. Arvustused aga saatke muidugi seejärel nobedasti meile. Kui isegi mina jaksasin arvustuse valmis kirjutada oma talveunes, siis jaksate teie ka. Vabandused puuduvad!
Olge terved või vähemalt mitte väga haiged!
Triin & toimetus
Kaanepildi pani kokku Jana Raidma.
