Ulmestaar Urmas Nimetu

nimetu

Olen kirjanik ja filmimees. Peaasjalikult tegelen laste kantseldamisega.

Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, kuulanud või mänginud oled?

Koroonaajastul lugesin läbi „Sada aastat üksindust“ (Gabriel García Márquez), Venemaa terrorisõja tuules „Šveiki“(Jaroslav Hašek). Mõlemat olin varem mitu korda eemalt piielnud ja ka kätte võtnud, otsast lugenud ja lehitsenud, aga siis ikka käest ära pannud. Ei saanud neile pihta. Nüüd siis sain kohe esimestest lehekülgedest neisse sisse, rändasin kuni lõpuni. Küllap siis olin mina piisavalt küpseks saanud või aeg minu ümber. Soovitan. Kusagile nende vahele jäi ereda lugemiselamusena Ilfi ja Petrovi „Õilis isik“.

Vaatamiselamuse osas kiidan ära Oats Studios kanali YouTube’s (Neill Blomkampi lühifilmid) – suuresti selle mõju all sai pandud nurgakivi „Maa varjatud poolele“. Koomiksi joonistamisel võtsime väga palju šnitti ka „Blade Runner 2049“ filmist (režii: Denis Villeneuve).


2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Paeluvad lood ja introvertsed tegelased, jutustamistoskus, absurd. Mind on ikka köitnud high-concept asjad.

Tahan, et raamat mulle midagi õpetaks. Aga mulle ei meeldi, kui raamat mulle moraali loeb.


3. Kolm lemmikut (juttu, raamatut, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Isaac Asimovi „Asumi“ lood – teismelisena elasin pikalt nende mõju all. Need täiendasid hästi aegruumi, mille olid loonud „Star Trek“ ja „Star Warsi“. Üle pole neid lugenud ja täna enam ei mäleta, mis seal toimus, aga seda võimast tunnet, mida nende lugemine andis, kannan endaga ikka kaasas.

J.R.R.Tolkieni „Sõrmuste isand“, aga eriti „Kääbik“, mida lugesin vist veidi varemgi.

Mehis Heinsaar, kelle otsa komistasin tudengipõlves ja keda sestpeale olen lugenud risti ja põiki.

4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni?

Küllap ulme võttis mind konksu otsa juba lapsepõlves TV-sarjade ja filmide kaudu (lisaks nimetatutele olid ju veel ka „Navigaator Pirx“, „Hukkunud alpinisti hotell“, „Salatoimikud“ jne jne). Nende kõrvale tulid hiljem siis ka raamatud jne.

Põhikoolis, kui ma juba kirjutasin, oli mul üks sõber, kellele meeldis ulme (eriti õudus), ja tema käis peale, et ma ikka õudust ja ulmet kirjutasin. Ma olin lahke ja kirjutasingi.


5. On sul lemmikloomi?

Ei ole.



Tumedad Tunnid detsembris

Detsembris tähistab jutuhääling Tumedad tunnid sünnipäeva, seekord kuuendat! Sel puhul saab kuulata temaatilist detsembrijuttu - Tea Lalli "21. detsembrit". 

Pühade puhul serveeritakse veel kahte Pan Grpowski juhtumit: "Liiga hilja" ja ”Veneetsia peeglite mõistatus”

http://www.tumedadtunnid.ee/e/tumedad-tunnid-55-osa-t-lall-21-detsember/ 

Lisaks pakub sünnipäevalaps eriti erilist TuTu Pluss osa eriti suurtele toetajatele

tutu detsember



Õhtud eesti ulmega: Kronošütist!

Reedel, 9. detsembril toimus Tartus Kirjanduse maja saalis Tamur Kusnetsi romaani “Kronošütist” esitlus. Autoriga vestles kirjastaja Joel Jans. 

Video salvestas Kersti Taurus. 


"Õhtute" infot vt. ka ulmeühingu kodulehelt.

Toimunud ulmeõhtute salvestusi vaata Reaktori Youtube'i-kanalist



"Kolmas reede" Mauruses

Pildistas Rio Välk.

maurus01

maurus02

maurus03

maurus04

maurus05

maurus06

maurus07

maurus08

maurus09

maurus11

maurus12



Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0930)