ajudraiver

Ajudraiver
Joel Jans

Öeldakse, et surm on lõpp.

Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on. Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust elluäratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid.

Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu?

Kirjastus Lummur

288 lk


kaarnakuld

Kaarnakuld
Mart Sander

“Kaarnakuld” on mütoloogiliste sugemetega ajalooline põnevusromaan, mille tegevus toimub XIX sajandi alguses Eestis ning kaugemalgi. Fantastiline seiklusjutt on mõeldud eelkõige keskmisele ning vanemale koolieale.

Kirjastus LiteRarity, 350 lk.


Image2

Tiuhkamäe
Meelis Kraft

Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkamäele jõudis.

Tiuhkamäe oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei mäletanud enam, mille pärast, aga niimoodi oli see alati olnud.

Tallinnas on sume augustiõhtu ja Sara läheb sõpradega pidutsema. Vähem kui

nelikümmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkamäel, madalal ja ilmetul künkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.

Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.

Ta ei ole kunagi kuulnud sõna „tiuhka”.

Ja otse loomulikult ei tea ta midagi juhtumist 1961. aastal, mil Tiuhkamäe jalamil sai seletamatutel asjaoludel surma noor mees.

Aga seda lugu teavadki väga vähesed.

Ja need, kes teavad, ei räägi.


Kirjastus Sooroheline, 288 lk.


mahvide

Ahvide pasteet
Tõnis Tootsen

Tõnis Tootseni «Ahvide pasteet» on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida.

HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Väljaandja: Kaarnakivi Selts. 266 lk

nimetu

Maa varjatud pool

Amanda Orav ja Urmas Nimetu

Koomiksi joonistas Amanda Orav oma lõputööna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2022, juhendaja: Stina Leek). Koomiksi aluseks on Urmas Nimetu (filmi)stsenaarium, mis valiti Baltimaade parimaks Baltic Pitching Forumil (2017 Vilniuses). Ulmepõnevik räägib Marcusest ja Valterist, kahest seiklejast, kes lendavad kliimakatastroofis hävinud piirkonda, et välja uurida, mis seal täpsemalt juhtus. Selgub, et mõlemad juba oletavad, mida ees oodata, kuid paraku ootab neid kohapeal midagi hoopis muud.

Plank Film OÜ, 62 lk

Kordustrükk

sõrmuste

Sõrmuste isand.
J.R.R. Tolkien

Must Isand Sauron on taas tõusnud ja pöördunud tagasi oma iidsesse kindlusesse, Musta kantsi Mordoris. Ta on kokku kogunud kõik Võimusõrmused, mille toel tahab valitseda Keskmaad. Puudu on vaid Üks Sõrmus, mille võim on kangeim, Üks Sõrmus, mis juhib neid kõiki.


See sõrmus on sattunud unises Maakonna külakeses elava kääbiku Bilbo Bagginsi valdusesse. Ta jätab selle Frodole, kes seisab silmitsi raske ülesandega – ta peab jätma oma kodu ja võtma koos ustava vennaskonnaga ette ohtliku teekonna üle Keskmaa, et hävitada sõrmus, maksku mis maksab Vabad Rahvad tõusevad vastu Musta Isanda kasvavale väele Pelennori väljadel, et pidada viimane lahing oma maailma eest.

J. R. R. Tolkien sündis 3. jaanuaril 1892. aastal. Pärast Esimest maailmasõda alustas ta akadeemilist karjääri. Ta töötas aastatel 1925–1959 Oxfordi ülikoolis inglise kirjanduse professorina. Enim tuntust on ta kogunud Keskmaa looja ja nüüdseks kultuslike romaanide autorina. Tema olulisemad romaanid „Kääbik” (1937) ja „Sõrmuste isand” – „Sõrmuse vennaskond” (1954), „Kaks kantsi” (1955) ja „Kuninga tagasitulek” (1955) – on tõlgitud 70 keelde. Tolkien suri 2. septembril 1973. aastal.

Tõlkinud Ene Aru, Votele Viidemann
Kirjastus Rahva Raamat
1200 lk, kõvakaaneline ja 50€

pöidla

Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas
Douglas Adams

„Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“ on popkultuuri vaieldamatu klassika. Arthur Denti galaktilised seiklused ja äpardused on paelunud uudishimulikke hingi üle terve maailma. See ülipopulaarne kultusteos saadab loogika joonelt orbiidile, mängib füüsikaseadustega ja keerab aja ümber sõrme.

Arthur Denti jaoks oli see täiesti tavaline neljapäeva pärastlõuna, kuni tuldi tema maja maha lõhkuma. Üsna pea pärast seda lasti õhku terve planeet Maa, et teha ruumi Galaktika uuele kiirteele. Arthuri parim sõber on just äsja teatanud, et on tegelikult tulnukas. Ja praegu kihutavad nad mööda kosmost, kaasas vaid käterätt ja pealtnäha kahjutu raamat, millele on suurte sõbralike tähtedega kirjutatud: ÄRA SATU PAANIKASSE.

Nädalalõpp on alles algamas ...

„Ma pole elu jooksul just palju geeniusi kohanud. Mõningaid erakordselt andekaid küll, aga vaid käputäit nende seast julgeksin geeniuseks pidada. Douglas on kindlasti üks neist, sest ta nägi asju teisiti, oli võimeline edasi andma seda, kuidas ta asju näeb, ja kui ta kord oli sulle selgitanud, kuidas ta asju näeb, oli peaaegu võimatu maailma endise pilguga vaadata.“
Neil Gaiman

Tõlkinud Kati Metsaots
Kirjastus Rahva Raamat
208 lk

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0766)