Facebookis on grupp Lugemise väljakutse ning seal tekkis idee, et teeks 2022. aastal ulmeväljakutse enam-vähem kümnendite kaupa. Hakkasime arutama, et mis on ilmunud ja kas teoseid jagub... pakkusin, et panen nimekirjad kokku, mis bibliograafia pealt pole ju keeruline. Lugemise väljakutse grupi algataja ja vedaja Tiina Liinak oli nõus. Aastakümnete idee autor Mart Pechter arvas, et võib-olla teha ka mingi saatetekst ja allpool see ongi. Ka Tiina Sulg andis seal asjalikke näpunäiteid ja aitas kaasa mõelda. Neid kolme tahan ma ka tänada.

Lühidalt: iga kuu ilmub Reaktoris järgmise kuu kümnendi (või kümnendite) kohta mu kirjatükk ja ka abistav peaaegu täielik nimekiri eesti keeles kättesaadavast selle kümnendi ulmest. Kuna väljakutse pole kronoloogiline, siis juulis on teemaks: enne 1900. aastat ilmunu.

*

Tänaseks on üsna ühele meelele jõutud, et ulmekirjanduse nullpunkt on aasta 1818, mil ilmus Mary Shelley romaan „Frankenstein“. Tänapäeval peetaks seda nullromaani ehk pigem õuduslooks, osaliselt hilisemate filmide süül, aga osaliselt lugejate pinnapealsuse tõttu, mis ei luba näha romaani (omaaegset) teaduslikkust.

Samas, ega fantastika (loe: ulme) ju siis sõrmenipsust sündinud. Ilmus ka varem: kõikvõimalikud utoopiad, lood kuratlikest tehingutest ja imeretkeist, gooti kirjandusest rääkimata. Kuna žanr polnud defineeritud, siis väga palju traditsiooniliselt eelulmeks peetavat on enam kui vaieldava ulmekomponendiga tekstid. Loed ja mõtled, et kus siis see ulme ning lõpuks midagi ka tuleb, aga seda kõike on niivõrd vähe, et tänapäeval ei peaks seda keegi ulmeks...

Kui kuulsad utoopiad on reeglina pigem filosoofilised kirjatükid ja tänapäevane lugeja peab nendest läbinärimiseks ajuti päris palju vaeva nägema, siis näiteks Jonathan Swifti „Gulliveri reisid“ (1726) on täiesti korralik romaan, mida lugedes ei usuks eales, et see sedavõrd ammu on kirjutatud. Ilmselt on Gulliverist kõik kuulnud ja ilmselt on paljud ka lugenud romaani esimest osa ehk teekonda lilliputtide juurde, on ju seda korduvalt isegi maakeeles eraldi raamatuna avaldatud. Tegu on pigem muinasjutuhõngulise fantastilise satiiriga kui ulmega. Aga kui võtta kätte tervikromaan, siis kolmas ja neljas osa ehk teekonnad Laputasse ja hiihnhmide maale on samuti satiir, aga samas ka enam kui aus ulme.

Loomulikult ei saa ma taolises väikeses kirjatükis lahata kogu maakeeles ilmunud eel ja algulmet, aga Edgar Allan Poe nime pean küll mainima, seda enam, et allpoololevas nimekrjas Poe puudub. Põhjus on lihtne – eesti keeles pole ilmunud Poe novellikogu, kus ulme või lihtsalt fantastika oleks ülekaalus. Jah, pea iga kogumiku saatesõnas kirjutatakse, kuidas Edgar Allan Poe oli ulmekirjanduse üks rajajaid, aga kogumik täidetakse taas krimi-, hirmu- ja jandilugudega.

Poest edasi on aga juba Jules Verne, kes peaks eesti lugejatele päris tuntud olema, iseküsimus, kuipalju teda täiskasvanuna loetakse ja/või kuipalju käsoleva sajandi inimesed üldse Verne’i on lugenud. Filme on kindlasti näinud ja nime ehk teatakse samuti, aga kes on lugenud..?

Ja kui linnulennuliselt edasi, siis tuleb juba H. G. Wells ehk moodsa ulmekirjanduse algus, sest Wellsi õlgadel seisab väga palju XX sajandi ulmet ning temalt laenati kaudselt või suisa kopeeriti häbematu sirgjoonelisusega. Pealegi, erinevalt enamikest varasematest autoritest, on H. G. Wellsi tipptekstid ka tänapäeval suhteliselt valutult loetavad.

Aga võib-olla olen ma liialt skeptiline ja paljude arvates pole eel- ja algulme üldse sedavõrd vananenud. Igatahes allpool on nimekiri ja kes soovib, see proovib...

*

Enne 1900. aastat ilmunud ja eesti keelde tõlgitud ulme

Francis Bacon - Uus Atlantis (1626) jutt
Honoré de Balzac - Šagräännahk (1831)
Honoré de Balzac - Absoluudi otsingud (1834) (Honoré de Balzac «Valitud teosed XIII» 1961)
William Beckford - Lugu kaliif Vathekist (1786)
Bonaventura - Öised valvused (1804)
Tommaso Campanella - Päikeselinn (1602) lühiromaan
Jacques Cazotte - Armunud kurat (1772) lühiromaan
Adelbert von Chamisso - Peter Schlemihli kummaline lugu (1814) lühiromaan
Svatopluk Čech - Härra Broučeki uus epohhiloov reis, sedapuhku viieteistkümnendasse sajandisse (1888)
Arthur Conan Doyle - Suur Keinplatzi eksperiment (kogumik)
Arthur Conan Doyle - Thothi sõrmus (kogumik)
Théophile Gautier - Öö Kleopatraga (kogumik)
Nikolai Gogol - Vii (1835) jutt
H. Rider Haggard - Kuningas Saalomoni kaevandused (1885)
H. Rider Haggard - Allan Quatermain (1887)
E. T. A. Hoffmann - Fantastilised lood (kogumik)
E. T. A. Hoffmann - Kuradi eliksiirid (1815–16)
E. T. A. Hoffmann - Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest (1819, 1821)
Washington Irving - Kolm ameerika juttu (kogumik)
Henry James - Üleloomulikud lood (kogumik)
Henry James - Kruvi keere (1898)
Prosper Mérimée - Lokis. Ille'i Venus (kogumik)
Thomas More - Utoopia (1516)
Mary Shelley - Frankenstein (1818)
Robert Louis Stevenson - Kummaline lugu dr Jekyllist ja mr Hyde'ist (1886) lühiromaan
Bram Stoker - Dracula (1897)
Jonathan Swift - Gulliveri reisid (1726)
Mark Twain - Jänki kuningas Arthuri õukonnas (1889)
Jules Verne - Reis maakera südamesse (1864)
Jules Verne - Kapten Hatterase seiklused (1866)
Jules Verne - 20 000 ljööd vee all (1869–70)
Jules Verne - Saladuslik saar (1874–75)
Jules Verne - India printsessi pärandus (1879)
Jules Verne - Robur Vallutaja (1886)
Jules Verne - Back Cupi saare saladus (1896)
Horace Walpole - Otranto loss (1764)
H. G. Wells - Ajamasin (1895) lühiromaan
H. G. Wells - Doktor Moreau' saar (1896) lühiromaan
H. G. Wells - Maailmade sõda (1897)
H. G. Wells - Nähtamatu (1897)
H. G. Wells - Võlupood (kogumik)
Oscar Wilde - Dorian Gray portree (1890)

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0444)