musträstas

Musträstas
Maarit Leijon

Pärast egüptoloogi surma leiab tütar isa salajasest töötoast muumia, väga iseäraliku muumia. Ka vampiiridel on loos oma osa. (Südametu)

Alternatiivses Venemaa ajaloos on varjaagid väga pikaealine rass. Vanim neist on suurvürstinna Olga. Loo peategelane, tänapäeva arst, elab ja töötab varjaagide suletud külas. (Must vürst)

Soome välisministeeriumi uurija Katariina Brask selgitab telepaatilisi võimeid kasutades Peterburis toimunud mõrvajuhtumit. (Viimane sangar)

Parun Gilles de Rais’ (Rüütel Sinihabeme prototüüp) ainsana ellu jäänud ohver hakkab sarimõrvarile kätte maksma. Mängu tulevad ka maagia ja tarkade kivi. (Musträstas)

Tuleb hoiatada, et lood on kaunis verised.

Ulme austajatele pakub see kogumik hõrke elamusi, on ju autor olnud viimase kümne aasta edukaim lühiproosat viljelev ulmekirjanik Soomes.

Kirjastus Skarabeus. Tõlkinud Arvi Nikkarev. 284 lk, 25 eurot.

 

alma

Alma Freng ja päikesepüüdjad
Ida Tufte Michelsen

Nad liikusid aina kõrgemale – Alma, Elionora ja päikesekiir –, nagu jalutaksid rahulikult, ainult nad ei kõndinud, vaid lendasid. Lendasid! Algul puulatvade, seejärel taeva poole.

Alma Freng on tavaline tüdruk. Kuni ilmub välja vanaema, kellest ta varem midagi ei teadnud. Vanaema sõnul on Alma päikesepüüdja ja tal tuleb õppida lendama.

„Alma Freng ja päikesepüüdjad“ on maagiline lugu vaprusest, kättemaksust, ebatavalisest sõprusest ja võluväest. Ideaalne raamat Harry Potteri austajatele.

Ida Tufte Michelsen (snd 1987) on ajakirjanik ja produtsent. “Alma Freng ja päikesepüüdjad” on tema esimene raamat, mis valiti kohe ilmudes parimate Norra lasteraamatute hulka.

Väljaandja: Rahva Raamat.
Tõlkinud Sigrid Tooming.
300 lk

orpheus63 kaaned esi

Maavalgus
Arthur C. Clarke

Ulmekirjanduse 7. suurmeistri (1986) Arthur C. Clarke’i «Maavalgus»  (Earthlight; 1955) algab spiooniloona 22. sajandi Kuul ning kulmineerub  kosmosesõjaga Maa ja päikesesüsteemi kolooniate föderatsiooni vahel raskmetallide ja teiste süsteemi loodusvarade kasutusõiguse üle.

Apollo 15 meeskond andis 1971. aastal ühele kraatrile Kuul Clarke’i romaani auks nimeks ‘Earthlight’. Käesolev romaan on kokku 11. Clarke’i eestikeelne raamat. Orpheuse Raamatukogus oleme varem avaldanud kirjaniku nooruspõlve lühiromaani, kuldajastu imetunnetusest pakatava «Comarre’i lõvi» (OR 4/2011) ja «Maavalgusega» samasse loomeperioodi kuuluva «Kuutolmu varingu» (OR 1/2020).

Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar
Kaanepilt Meelis Krošetskin
Orpheuse Raamatukogu nr 63

orpheus64 kaaned esi (1)

Laulumeister
Orson Scott Card

Ameerika ulme suurkuju Orson Scott Cardi «Laulumeister» (Songmaster; 1980) räägib täiusliku lauluandega erakordselt kaunist poisist Anssetist, kelle laul suudab võimendada inimeste positiivseid ja negatiivseid emotsioone, muutes ta nõnda potentsiaalseks ravitsejaks või hävitajaks. Kaugtuleviku galaktikaimpeeriumis arendatakse saladuslikus Laulumajas silmatorkavate lauluannetega laste lauluvõimeid, üksikuid erilise talendiga lapsi – Laululinde müüakse suure raha eest galaktika rikkurite kodadesse, aga vaid sellistele, kes neid tõeliselt hinnata ja väärtustada oskavad. Kui Ansset saab 9-aastaseks, saadetakse ta tema erakordse ande tõttu Maale imperaator Mikali õukonda keisri Laululinnuks.

Romaani aluseks olnud kaks ajakirjas Analog ilmunud pikemat pala – jutustus «Mikali laululind» (Mikal’s Songbird; 1978) ja lühiromaan«Laulumaja»(Songhouse; 1979) nomineeriti mõlemad Hugo ja Nebula auhindadele. Romaan ise võitis Hamilton-Bracketti mälestusauhinna, mida anti välja seiklusulme suurkujude ning abikaasade Edmond Hamiltoni ja Leigh Bracketti auks. Viis aastat hiljem sai Card sama preemia «Enderi mängu» eest, mis võitis ka Hugo ja Nebula auhinnad.

Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo
Kaanepilt Liis Roden
Orpheuse Raamatukogu nr 64

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0504)