Kuna viimasel ajal on kogu meie elukorraldus justkui mõne ulmejutu stsenaarium, siis ilmselt on paljudel tekkinud suurem soov põgeneda hoopis teistsugustesse, huvitavamatesse maailmadesse. Üheks võimaluseks on haarata raamat ning eemalduda hallist argipäevast. Kui aga muude tööde ja kohustuste kõrval ei ole võimalust ennast lugemisele pühendada, siis alternatiivseks ulme “tarbimise” võimaluseks on audio- ehk heliraamatud.

Olles ise viimasel ajal igal aastal lugenud ca 20-40 raamatut, aga kuulanud heliraamatuid suurusjärgu rohkem, on just audioformaat võimaluseks nautida ulmet igal pool ja igal ajal. Olgu kohe öeldud, et mul ei ole selline töö, kus saaks päevad läbi raamatut kuulata, küll aga leiab selle aja ja võimaluse igapäevaste muude tegemiste kõrvalt nagu poes käimine, autoga sõitmine, trenn, söögivalmistamine, aiatööd, lumelükkamine jne jne. Heliraamatute kuulamise puhul on aga palju aspekte, mida peab enne uue meedia tarbimist läbi mõtlema, alustades sellest, et kust hankida endale heliraamatuid, kuni selleni, et milliste programmide või äppidega neid üldse kuulata.

Rohkem kui kümme aastat tagasi alustades suuremas mahus heliraamatute kuulamist kohtasin ka päris palju suhtumist, et see ei ole ikka sama, mis päris raamatu lugemine. Eks see kõik oleneb eesmärgist, mis meid paneb juttu lugema või kuulama. Kui see on tingimata istuda raamatu taga ja sõnu paberilt taga ajada, siis jah, ei ole heliraamatu kuulamine lugemine, küll aga on ta võimalus tutvuda uute maailmadega, kohtuda vanade sõpradega ning võtta osa seiklustest. Nüüd, kus nii e- kui ka heliraamatud on igapäevasemaks nähtuseks muutnud, kohtab sellist puritaanlikku suhtumist üha vähem.

Kaasaegsete heliraamatute ajalugu jääb üldiselt 20. sajandi keskpaika, kuigi niipea kui leiutati fonograaf 19. sajandi lõpus, salvestati ka esimesed tekstid. USA-s näiteks oli üheks suureks motivaatoriks nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas nägemist kahjustanud veteranidele raamatute kättesaadavaks tegemine. Edasitõukavaks jõuks oli ka uute tehnoloogiate leiutamine, mis võimaldas salvestada ühele andmekandjale pikemat teksti, esialgse 4-5 minuti asemel pikenes see peagi 20 minutile. Kui esialgu olid heliraamatud suunatud vaid pimedatele ja vaegnägijatele, siis seoses kassettide ja hiljem ka CD tehnoloogia tulekuga, hakati heliraamatuid avaldama ja müüma kui alternatiivi paberraamatule. Laiatarbe internetiühenduste tulekuga liikusid ka heliraamatud andmekandjatelt ära allalaadimisteenustele ning 1995. aastaks oli termin heliraamat (inglise keeles audiobook) muutunud käibesõnaks ning tänaseks suurim heliraamatute pakkuja Audible alustanud oma tegevust.

Ka Eesti inimestele ei ole tegelikult ju raamatu kuulamine midagi uut - valdavale enamusele meist on lapsepõlves loetud unejutte ning veidi vanemale generatsioonile meenuvad kindlasti nii raadiost kuuldud kuuldemängud kui ka vinüülplaatidel muinasjutud. Ilmselt on ka minu kuulamise pisik just sealt pärit, sest mäletan väga hästi, et nii “Aladini imelamp”, “Alice imedemaal” kui ka erinevad Onu Remuse lugude plaadid olid kriimulisteks mängitatud ning hiljem kooliajal nautisin väga ka Marduse kogumike lugusid raadiost. Populaarsemaid lastelugusid ja raamatuid on Eestis ka CD plaatidel välja antud, aga see formaat on suhteliselt kohmakas, sarnaselt kassettidele võtab riiulis rohkemgi ruumi kui paberraamat. Uute tehnoloogiate ja platvormide tulekuga on aga seis muutunud: väga hea kvaliteediga raamat mp3 või m4b formaadis mahub vabalt ära ka ühele CD-le (ca 700MB).

Ingliskeelses kultuuriruumis paistab olevat saabunud heliraamatute kuldaeg, kus tuntumate autorite paber- ja e-raamatuga samaaegselt avaldatakse ka heliraamat. Suurimaks kohaks, kust igakuise tasu eest mõni raamat endale nutiseadmesse või arvutisse kuulamiseks laadida, on ilmselt Audible. Suurimaks miinuseks on seejuures muidugi tõik, et sa mitte ei osta endale raamatut, vaid pigem rendid seda endale teatud perioodiks kuulamiseks ning sisu on kaitstud DRM-iga ehk sul puudub võimalus ise otsustada, kuidas sa sisuga ümber käid, mis vahenditega kuulad jms. Alternatiiviks on siin kindlasti Downpour'i platvorm, mis pakub lisaks rentimisteenusele võimalust digitaalse heliraamatu ka endale päriseks saada. Vanemaid, juba autoriõiguse kaitse alt väljas olevaid teoseid, on tänu vabatahtlikele võimalik endale hankida täiesti tasuta LibriVox keskkonnast. Miinuseks võib välja tuua, et kvaliteet võib olla seal suhteliselt hüplik - näiteks raamatu iga peatükk võib olla sisse loetud erineva inimese poolt. Läbi e-raamatukogu on võimalik nii inglise- kui ka venekeelseid e- ja heliraamatuid laenutada OverDrive keskkonnast.

Aeg-ajalt võib saada saiakese/kohvi raha eest ingliskeelse ulmekirjanduse heliraamatuid ka Humble Bundle saidilt, mis peamiselt pakub küll erinevate arvutimängude pakettmüüki, kuid ka heliraamatute bundle’id on seal juba mitu korda pakkumises olnud. Kindlasti ei piirdu ingliskeelse ulmekirjanduse varamu eelnevalt välja toodud ressurssidega, aga mingi sissejuhatuse ja teeotsa annab vast ikka kätte.

Eestis on kahjuks ulme kuulajaskond aga nii pisikene, et helindatud ulmeraamatuid on tõeliselt vähe ja needki on tavaliselt vaid osaliselt ulme valdkonda kuuluvad ning ka siis on pigem autori nimi (näiteks Indrek Hargla, Andrus Kivirähk), mis heliraamatut ostma/tarbima kutsub. Ligi 10 aastat tagasi alustas Eestis kuula24.ee veebipood, mille eesmärgiks oli pakkuda eestikeelseid heliraamatuid, kui ilmselt vähese huvi tõttu pidas sait enam-vähem 5 aastat vastu. Nende kiituseks peab mainima, et nende väheste raamatute hulgas, mida nad pakkusid, oli tõesti ka mõned ulmeraamatud ning neid sai sealt osta mp3 formaadis. Käesoleval hetkel on juba paar aastat tegutsenud ulme podcast Tumedad Tunnid, mis on toonud kuulajateni lühemaid ja pikemaid lugusid nii kodumaistelt kui ka välisautoritelt. Ning alates 2020. aastast on tekkinud ka uus online heliraamatute keskkond Digiread, kus igakuise tasu eest on võimalik sarnaselt Audible-ga lisada enda platvormisisesele raamaturiiulile paar uut raamatut, mida siis veebisirvija vahendusel kuulata. Üheks heaks helindatud ulmelugude allikaks on kindlasti ERR arhiiv, kus kuuldemängudena on päris palju ulmejutte. Tähelepanelikud ulmefännid on Facebooki “Eesti(keelse) ulme” grupi ühes vanemas lõimes neid ka omajagu välja otsinud.

Ja mis ikkagi siis teha, kui sinu soovitud raamatut ei ole keegi veel ära helindanud? Kui raamatust on olemas digitaalne eksemplar ja isu on ikkagi väga suur, siis hädapärast saab ka kõnesüntesaatorite abil lasta raamatut endale ette lugeda. Alguses võib olla robothääl veidi harjumatu ja mõningate sõnade puhul, mille hääldus/kõla oleneb kontekstist, võib esineda ka palju möödalaskmisi. Samas võib see ikkagi olla üsna mugavamaks võimaluseks teiste tegevuste kõrval raamatut nautida.Lisaks on võimalus tekstist audiofailide loomiseks kasutada EKI heliraamatute genereerimise veebisaiti, kus laed teksti ülesse ja mõne aja pärast on võimalik mp3 formaadis kõnesünteesi abil sisseloetud tekst alla laadida. Samuti pakub sarnast teenust oma e-raamatutele läbi nutitelefoni rakenduse ka Elisa Raamat.

Nüüd kus väike ülevaade on antud, et kust hankida nii eesti kui ka ingliskeelseid heliraamatuid, ning võib tunduda, et nende kuulamiseks võib kasutada ükskõik millist muusikat mängivat rakendust, siis pigem on mõttekas ikkagi hankida mõni spetsiaalselt heliraamatutele mõeldud programm. Sellistes rakendustes on üldiselt väga palju mugavussätteid, milleta oma kuulamiselamust hiljem enam ette ei kujutagi, nagu näiteks mitme raamatu samaaegne lugemine, kus näeb täpselt, kuhu oled pooleli jäänud, või unetaimer, et teaksid, kui palju pead maksimaalselt lugu tagasi kerima peale ärkamist, aga kindlasti on enamikul ka võimalus teksti esitamise kiirust muuta endale sobilikumaks. Redditi heliraamatute kasutajaskond on parimad Androidi ja iOS rakendused kirja pannud ning sealt saab on ka minu lemmikrakenduse nimega Smart Audiobook Player. Ka arvutis kuulamiseks tasub minna see väike samm edasi ja mugavuse eesmärgil kasutada mõnda spetsprogrammi. Järgnevalt üks valik PC sobivatest programmidest.

Lisaks sellele on kuulamise juures väga tähtis endale ka sobiva riistvara hankimine, eriti kui tahad nautida heliraamatut väljaspool kontrollitud keskkonda. Kuna tegemist on üldjuhul vaid häälega ning rakendustes saab veidi ka helipilti muuta, siis tuleks antud juhul järgida pigem soovitust, et kõrvaklapid oleksid võimalikult mugavad ning lihtsalt käsitletavad. Aktiivse eluviisiga kodanikele sobivad väga hästi juhtmevabad sportkõrvaklapid, millega saab üldiselt ka pikema päeva hakkama, kuna pakuvad juba üle 10 tunni kuulamisaega. Suuremad kõrvapealsed klapid suudavad aga vastu pidada juba paar ööpäeva, pakkudes üle sinihamba ühe laadimisega ka rohkem kui 50 tundi kuulamiselamusi.

Kui raamatu kuulamine tundub täiesti võõras, või arvad, et inglisekeelsest raamatust on raske aru saada, siis soovitan alustada mõnest juba loetud raamatust või ka lastele suunatud raamatust. Samuti ei tasu meelt heita, kui raamatut esitava autori hääl ikka kohe kuidagi ei sobi või tempo tundub alguses liiga kiire/aeglane. Iga inimene vajab uue harjumuse juurutamiseks aega ning kindlasti ka püsivust. Heliraamat on hea võimalus niigi kiire elutempo juures veidi aega juurde tekitada, põgenedes igapäeva rutiinseid tegevusi tehes hoopis teistesse, palju põnevamatesse maailmadesse.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.0654)