Läbi valu ja vaeva
Ulmeantoloogia

Ilmunud on „Ulmeguru ulmesarja“ esimene raamat.

Seitse eestlast, kolm ameeriklast, kaks venelast, tšehh ja Belgia juurtega prantslane – kokku 14 lühemat ja pikemat ulmejuttu.

Anastajalikud tulnukad minevikus, olevikus ja tulevikus. Ammusurnud draakonite haudevalmis munad. Küberkelmused ja robotid. Olendid järvevees ja meresügavustes. Katastroofid, mis muutsid maailma. Mahajäetud tööstus- ja militaarobjektid. Üleloomulikud olendid.

Maniakkide Tänav, Kir Bulõtšov, Joel Jans ja J. H. Rosny-vanem – need nimed eesti ulmelugejale ehk tutvustamist ei vaja, kui mitte kõiki, siis kedagi neist võiks ju teada. Tuleks ka mainida ulmeühingu jutuvõistluse võitnud Miikael Jekimovit ning oma eelmise eestindusega Stalkeri võitnud Ondřej Neffi.

Kirjastus Gururaamat
Koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas
328 lk

Planetaarsed lood
Stanley G. Weinbaum

„Ulmeguru ulmesarja“ teine raamat.

Kümme juttu, mille tegevusajaks XXI sajand ja XXII sajandi algus ning tegevuskohaks Päikesesüsteemi planeedid ja nende kaaslased.

Uljad kosmoselendurid, läbiuurimata planeedid, metsik loodus, võõrolendid, kontaktid ja konfliktid. Karm elu ja tugevad tunded. Ehe kosmiline rajamaa.

Ulmeklassiku Stanley G. Weinbaumi planetaarsed lood olid teatavaks pöördepunktiks USA ulmes. Autor püüdis igakülgselt arvesse võtta tolleaegset teadust ning kirjutada selle baasil realistlikke lugusid Päikesesüsteemi hõlvamisest ning kohtumistest võõra mõistuse esindajatega.

Kirjastus Gururaamat
Tõlkija Kristjan-Jaak Rätsep
400 lk

Halloweenipuu
Ray Bradbury

Ray Bradbury noorteromaan „Halloweenipuu" (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile „Vist on kuri tulekul" (ek. 1999). Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna. Sel suvel tuli uudis, et Warner Brothers kavatseb teose põhjal filmi teha.

Raamatusse on pildid joonistanud Gris Grimly.
Tõlkinud Tatjana Peetersoo.
Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Printsess Lualoke teise ise tegemised
Leonhard Järvis

Raamat unenägemisest, millega saad sa terve riiulitäie raamatuid. Tekst on nii mitmekihiline, et võid ühte ja seda sama peatükki uuesti ja uuesti lugeda ja ikka ei ole kõik loetud. Lugedes hakkad nägema iseenda ja oma elu justkui pidurdamatut kaleidoskoopilist muutumist. Näed seda, mis on varem olnud ja seda, mis on tulemas, ja näed seda kõike korraga praeguses hetkes, siinsamas. Näed, mida oled teinud ja mida hakkad tegema. „Printsess Lualoke Teise Ise tegemised“ võiks sobida ulmet ja esoteerikat eelistavale lugejale kui ka sellele, kes soovib lugedes kaasa arutleda filosoofilises dialoogis. Ka sobib see hästi reisikirjade või seiklusjuttude huvilisele. Lihtsalt alusta ja sa oledki valitud osa saama peadpööritavast loost. Sa ei pea mõtlema, kas see on päris. Tee lihtsalt kaasa.

unerändur.ee

Kirjastus Hea Tegu

Kaanekujundaja: Uku Järvis
404 lk

Vaevatud
Reeli Reinaus

Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöördub pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või ei puuduta seda teemat üldse…

Väljaandja Ronk Ronk OÜ
320 lk

Tantsi. Tantsi? Tantsi!
Haruki Murakami

Haruki Murakami „Tantsi. Tantsi? Tantsi!” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib... kõige ootamatumatel viisidel!

Tõlkinud Margit Juurikas
Kirjastus Varrak
432 lk

Üks neetud jama teise otsa
Jodi Taylor

Kui endale elus kohta otsiv Madeleine Maxwell võetakse tööle Saint Mary ajaloouuringute instituuti, avastab ta peagi, et instituudi üsnagi tavapärase fassaadi taga käib hoopiski iseäralik tegevus, nimelt ei uuri seal töötavad ajaloolased lihtsalt minevikku, vaid nad käivad ise seal, kusjuures seda ei nimetata ajarännakuks, vaid tähtsate ajalooliste sündmuste uurimiseks nende kaasajas. Tööde eesmärk on mineviku tähtsündmusi täpselt vaadelda ja dokumenteerida ning selle kaudu leida vastused paljudele ajaloos vastuseta jäänud küsimustele … ning sealjuures ise ellu jääda! Üsna varsti selgub, et tarvitseb astuda üksainus vale samm ja ajalugu annab vastulöögi. Selge on ka see, et rinda pista ei tule üksnes ajalooga.

Jodi Taylor, kes on kirjutanud kümmekonnast raamatust koosneva Saint Mary kroonika, ütleb enda kohta, et oma lähedaste, õpetajate ja tööandjate pahameeleks elas ta aastaid oma mõtetega kusagil kaugel, kuni viimaks tabas teda õnnelik äratundmine, et unistusi tuleks kuidagi ära kasutada, ja ta haaras sulepea. Aga seda, mida ta tahab hakata tegema siis, kui on suureks kasvanud, ei tea ta endiselt.

Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik
Toimetanud Valli Voor
352 lk, pehme köide

Lastele:

Olid kord võlurid. Koputa kolm korda
Cressida Cowell

„Olid kord võlurid. Koputa kolm korda” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” kolmas osa.

Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kellel on võlulusikas ja võlusilm, Xar on võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk.

Soov ja Xar on nüüd jooksus lindpriid, keda jahivad sõdalased, võlurid ja nende kõige hullemad vaenlased SORTSID …

Kas nad leiavad sortsidest vabanemise loitsu koostisosad, enne kui Kuningsorts saab küüned taha võluväele-mis-hakkab-raua-peale?

See rännak on kõigist kõige kohutavam ja ohtlikum. Ja KEEGI annab nad ära …

Kas neil on õnne ka KOLMANDAT korda?

Kirjastus Pegasus
Tõlkinud Eve Laur
400 lk.