KUU ÕUDUSSEIKLUS: kosmosesüstiku "Columbia" katastroof (1. veebruar, 20. aastapäev)

Eelmisel aastal rääkisin süstiku "Challenger" katastroofist 1986. aastal stardi ajal, nüüd "Columbia" katastroofist 2003. aastal maandumise ajal. Lend STS-107 pidi startima 11. jaanuaril 2001, kuid lendu lükati 13 korda edasi, kuni lõpuks startis 16. jaanuaril 2003. Lennuki kapten oli kolonel Rick Husband. Meeskonnas oli ka esimene Iisraeli astronaut Ilan Ramon. 82 sekundit pärast starti, kui Columbia oli umbes 20 km kõrgusel, eraldus välispaagi küljest kohvrisuurune vahutükk ja tabas süstiku vasakut tiiba. Tabamust ei märganud meeskond ega maapealsed lennujuhid ning see avastati alles järgmisel päeval kaamerate salvestisi läbi vaadates. Tabamus lõi tiiba 15–25 cm suuruse augu. Maandudes süstik purunes ja kukkus alla Texases, kõik hukkusid. Nädalaid hiljem avastasid päästjad metallkonteinerid, mille seest leidis NASA elusa varbusside koloonia. Need ümarussid olid atmosfääri sisenemise ja kokkupõrke maaga üle elanud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Space_Shuttle_Columbia_disaster

 

KUU ASTRONAUT: Rhea Seddon (6. veebruar)

Rhea Seddon sündia 1947, lõpetas 1973 Tennessee Meditsiinikolledži ja töötas mitmes haiglas kiirabis. 1976 korraldas NASA astronautide konkursi ja vastu võeti 35 uut astronauti, sealhulgas 6 naist ja 4 neegrit. Kunagi varem ega hiljem pole NASA nii suurt astronautide rühma vastu võtnud, ja valik oli õnnestunud: kõik 35 pääsesid kosmosesse. Seddoniga koos võeti vastu Robert Gibson, kellega Seddon abiellus 1981. Neile sündis kaks poega (1982 ja 1989) ning tütar (1995) – viimase lapse sünni ajal oli Seddon 47-aastane. See oli maailma esimene juhtum, kus kaks astronauti omavahel lapsi said. Astronaudiks olemine jättis piisavalt vaba aega, et kirurgina poole kohaga haiglas töötada. Seddon käis kosmoses kolm korda (1985–1993). Neist esimene sisaldas esmakordselt inimkonna ajaloos plaanivälist käiku avakosmosesse, kus Seddon kasutas kirurgivõimeid, et mingite tangidega parandada satelliiti, mille nad kosmosesse lahti laskma pidid.

https://en.wikipedia.org/wiki/Rhea_Seddon

 

KUU ROMAAN: "Kuldsõrm" (16. veebruar)

"Kuldsõrm" on Ian Flemingi 7. romaan James Bondist ja see ilmus 1959. Põhipahalane sai nime ungari arhitekti Ernő Goldfingeri järgi – Flemingil oli tavaks nimetada tegelasi oma tuttavate järgi. Goldfinger vihastas ja kaebas Flemingi kohtusse. Sõlmiti kohtuväline kokkulepe, mille käigus Goldfinger sai kingiks 6 eksemplari raamatust ja lubaduse, et raamatu-Goldfingeri nime ei kasutata kunagi ilma eesnimeta Auric. Romaanis on Goldfinger maniakaalne kullaarmastaja, kes plaanib varastada USA kullavarud Fort Knoxist. 1964 valmis originaalilähedane film Sean Conneryga peaosas. Shirley Eaton mängis Goldfingeri armukest Jill Mastertoni, kes tapeti sel moel, et võõbati üle kullavärviga – tegelikkuses see ei tapa, Eaton värvitigi kullavärviga üle ja on siiamaale elus (86-aastane). Poolraskekaalu olümpiahõbe tõstmises Harold Sakata mängis kurja kääbust Oddjobi, kelle Bond lõpuks tapab.

https://en.wikipedia.org/wiki/Goldfinger_(novel)

 

KUU ULMEFILM: "Tagasi tulevikku" (18. veebruar)

Film on kõigil nähtud ja teada, aga üle vaadata võib seda alati. See on kahetunnine ameerika ulmefilm 1985. aastast, mis 19 miljoni dollari suuruse eelarve juures tõi tagasi 389 miljonit ja oli aasta suurima sissetulekuga film, edestades "Rocky" II ja "Rambo" IV osa, "Kookonit" ja muid. Michael Fox sai peaosa Marty McFlyd mängides tuule tiibadesse, naispeaosalisele Claudia Wellsile jäigi see elu tipprolliks, doktor Emmet Browni mänginud Christopher Lloydil oli hiilgavaid rolle nii enne kui pärast. Film tegi DeLoreani auto kuulsaks, kuid firma oli 3 aastat varem juba pankrotti läinud. Tunamulluse seisuga on siiski 122 DeLoreani teadaolevalt ajamasinateks ümber seadistatud, neid on võimalik osta, aga kuuldavasti pole auto väga töökindel. Film sai 4 "Oscari" nominatsiooni (võitis ühe – heliefektid), 4 "Kuldgloobuse" ja 5 BAFTA auhinna nominatsiooni. Film pälvis 3 "Saturni": parim film, parim näitleja (Fox) ja eriefektid. Stsenaarium võitis "Hugo".

https://en.wikipedia.org/wiki/Back_to_the_Future

 

KUU ARVUTIMÄNG: "Banjo-Kazooie: Mutrid ja poldid" (22. veebruar)

"Mutrid ja poldid" on 2008. aasta platvormmäng, mille tootis Rare ja avaldas Microsoft Game Studios, 1998 alustanud sarja 5. mäng. Banjo on karu ja Kazooie on lind. Neile veeretab teele takistusi kuri nõid Gruntilda. Säilinud on põhimõte – pusletükkide kogumine, neid on 131. Kuid mängu fookus on nihkunud sõidukite ehitamisele. Valmistatakse nii autosid, paate, lennukeid kui allveelaevu ja neid kasutatakse mitmesugustes maailmades. Mitmemängijamoodis saavad kuni 8 mängijat üksteise vastu võistelda, sealhulgas jalgpallis. Mängu vastuvõtt oli esialgu laitev, mäng erines liigselt sellest, mida varasema põhjal oodati. Äriliselt oli müük pettumus, ainult paarsada tuhat eksemplari. "Mutrid ja poldid" jäigi sarja viimaseks mänguks. Hiljem arvamus paranes, mäng panevat ajale paremini vastu kui sarja teised mängud ja olevat koguni sarja parim mäng.

https://en.wikipedia.org/wiki/Banjo-Kazooie:_Nuts_%26_Bolts

 

KUU LOEND: USA Mereakadeemia on lõpetanud 54 astronauti, kuid sel sajandil vaid 1 (3. veebruar)

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_astronauts_educated_at_the_United_States_Naval_Academy

 

KUU TEADUSEPILT: inimese genoom (20. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Human_karyotype_with_bands_and_sub-bands.png

 

KUU ULMEPILT: "Kurat Robert" (21. veebruar)

"Kurat Robert" on Giacomo Meyerbeeri 1827–31 kirjutatud ooper, mille libreto autorid on Eugène Scribe ja Germain Delavigne. Ooper põhineb keskaegsel legendil normanni rüütlist, kes avastab, et tema isa on kurat. Robert on ooperi peategelane, kes tahab abielluda printsess Isabelle'iga. Tema sõber Bertram paljastab, et on kurat ja Roberti isa, ning soovib, et Robert kirjutaks alla lepingule teenida igavesti Bertramit. Robert kõhkleb. Õnneks on Bertramil ajapiirang ja Robert venitab allakirjutamisega seni, kuni aeg kukub ja Bertram peab põrgusse minema. Isabelle nõustub Robertiga abielluma, kuigi teab, et see on kuradi poeg. Pildil on kujutatud surnud nunnade ballett kloostri varemeis III vaatusest. Nunnade hinged tõusevad haudadest ja tantsivad – ballett keset ooperit oli juba iseenesest uudne ja tähelepanuväärne – ning lõpus saab Robert neilt püha Rosalia haualt pärineva oksa, mis võimaldab inimesi ajutiselt kivistada. Kohe samal päeval IV vaatuses Robert seda ka kasutab Isabelle'i teise kosilase Granada printsi ja tema kaaskonna peal.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pierre-Luc-Charles_Cic%C3%A9ri_-_Eug%C3%A8ne_Cic%C3%A9ri_-_Philippe_Benoist_-_Adolphe_Jean_Baptiste_Bayot_-_D%C3%A9corations_de_th%C3%A9%C3%A2tre,_Robert_le_diable,_3e_act.jpg

 

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

 

KUU SÜRREALISMIPILT: Kreekas Korfu saarel vanas kindluses asuva avaliku raamatukogu lagi (2. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Korfu_(GR),_Korfu,_Alte_Festung_--_2018_--_1137.jpg

 

ESIMENE VANAFILM: "Sherlock Jr." (1. veebruar, 44 minutit)

Buster Keatoni kolmveerandtunnine film 1924. aastast. Buster mängib noormeest, kes tahab saada detektiiviks, aga töötab kinos filmiprojektsionistina. Tema kallimal on teinegi austaja, see on aga kelm, varastab tüdruku isalt taskukella ja lavastab Busteri süüdi. Detektiivina on Buster saamatu, kuritegu ta ei lahenda, hoopis tüdruk ise lahendab taskukella varguse, andestab Busterile ja nõustub temaga abielluma. Buster jääb kinos magama ning näeb unes, et on kuulus detektiiv ja läheb filmi sisse – see on üks esimesi "film filmis" filme. Film, mille sisse Buster läheb, on tegelikult näitelava, filmilik mulje tekitatakse kulisside ja valgustusega. Hüpoteetiliste 1924. aasta "Oscarite" valimisel tuleks siia neli nominatsiooni: režissöör, stsenaarium (mõlemad Keaton), eriefektid ja montaaž. Buster kasutas kombineeritud võtteid ja tsirkusetrikke rohkem kui oma eelmistes filmides. Kassatulu oli keskpärane, aga aja jooksul on arvamus filmist paranenud, "Mädanenud tomatid" annavad 10-pallisüsteemis hindeks 9,7.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sherlock_Jr._(1924).webm

 

TEINE VANAFILM: "Moskva jõel" (3. veebruar, 2½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B3%D1%83%D0%BB%D0%BA%D0%B0_%D0%BF%D0%BE_%D0%9C%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%B2%D0%B0_%D1%80%D0%B5%D0%BA%D0%B5_%D0%B8_%D0%BE%D0%BA%D1%80%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BD%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8F%D0%BC_%D0%B2_20-%D1%85_%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0%D1%85_XX_%D0%B2%D0%B5%D0%BA%D0%B0.ogv

 

KOLMAS VANAFILM: "Mehaaniline nukk" (4. veebruar, 7 minutit)

Produtsendi Max Fleischeri ja režissööri Dave Fleischeri animafilm 1922. aastast. Fleischerid leiutasid 1914–16 rotoskoobi, mis võimaldas animafilmide jaoks toota realistliku liikumisega tegelasi. Seda kasutasid nad ise, valmistades 1918–29 suht väikese tööjõukuluga 133 filmi klounist Kokost, millest märkimisväärne osa ei ole säilinud. "Mehaaniline nukk" on järjekorras 21. See film segab näitlejatega mängufilmi ja animafilmi, selles vallas kuulusid Fleischerid teerajajate sekka. Koko elab tindipotis ja sealt väljapäästmiseks tuleb ta paberile joonistada. Edasi tegutseb juba ise, muuseas põgeneb kahemõõtmeliselt paberilt kolmemõõtmelisse ruumi, jäädes samas ise kahemõõtmeliseks. Koko joonistab endale pruudi ja armub sellesse. Nime sai Koko alles ülejärgmisel aastal (1923), seni oli nimetu. Fleischerid lõpetasid kokonduse ära, kui filmikunst arenes nii kaugele, et polnud enam ainult pila ja pullitegemine. 1942 läks nende firma pankrotti, kuid 1958 Fleischerid taasasutasid selle ja tootsid veel sadakond viieminutilist filmi Kokoga – nüüd juba värvilist ja häälitsevat.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mechanical_Doll_(1922).webm

 

NELJAS VANAFILM: "Seitse aastat halba õnne" (esilinastus 6. veebruaril 1921, 62 minutit)

Tunnipikkune 1921. aasta ameerika komöödia, peaosas Max Linder. Mõned peavad seda Linderi parimaks filmiks ja ma kaldun nõustuma. Tollal oli igas komöödias armulugu ja see osa filmist on nõrk (pruuti mänginud Alta Allen oli kõigest 16-aastane), aga muu on väga hea ja kohati geniaalne. Filmi algus meenutab Chaplini 5 aastat vanemat filmi "Kell 1 öösel"– purjus mees tuleb koju, kus teda tabavad äpardused. Klassikaliseks ja isegi kultusstseeniks sai koht, kus Max ärkab pohmakaga, tema toapoiss on peegli ära lõhkunud ning selle varjamiseks riietab koka Maxi moodi ja kokk mängib purunenud peegli taga seistes Maxi peegelpilti. Pärast vahetavad töömehed peegli terve vastu, aga Max on peegli purunemisest aru saanud ja lennutab sinna saapa, uskudes, et see lendab läbi katkise peegli – tema üllatuseks äsja vahetatud peegel puruneb ja ebausklik Max ootab 7 aastat halba õnne. Varsti on tal kannul raudteepolitsei ja kuigi Max on ümberkehastumises veel osavam kui tema teenrid, satub vangi, kust lõpuks siiski pääseb. Kui 1921. aastal jagatuks "Oscareid", siis kandideerinuks see film paljudes kategooriates: parim film, režissöör (Linder), stsenaarium (Linder), meespeaosaline (Linder), meeskõrvalosaline (tema kokka mänginud Harry Mann).

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Seven_Years_of_Bad_Luck_(1921).webm

 

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: James Webbi teleskoobi transport Houstonist Los Angelesse (29. veebruar, 2 minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Webb_Move_from_Houston_to_LA_J_ILuL9uueA.webm

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0615)