Aasta esimene Reaktor on valmis ning sellekuiseks läbivaks teemaks on muidugi "Hukkunud Alpinisti hotell", sest alles hiljuti tuli välja samanimelisel Strugatskite romaanil põhinev eestikeelne graafiline romaan ning muidugi väike pilguheit möödunule.
Kõigepealt siis tegime katse uut, värsket graafilist romaani lugeda ning esialgsed suurejoonelised plaanid päädisid sellega, et põhjalikke lugejaid oli kaks ning peatoimetaja katsus teost sõrmega. Ehk kunagi veidi pikemalt ka, kunstniku stiil ja teose enda vaieldamatu väärtus meie ulmemaastikul väärivad küll seda, et sellele põhjalikumalt tähelepanu pöörata. Meist eraldi kirjutas "Alpinisti" koomiksile arvustuse ka Jüri Kallas ning tundub, et ta jäi rahule. Lõpuks muidugi ka intervjuu autori endaga.
Tagasivaateline osa jaanuarikuisest Reaktorist sisaldab endas valitud ulmefännide mõtteid ja mõtisklusi möödunud ulmeaastast. Mairi Laurik võttis kokku aga selle, mida põnevat on toimunud noorteulmes. Eks mõnes mõttes ole ka möödunud numbrite arvustused väikesed tagasivaated, nii et sinna rubriiki saab seekord kenasti pista ka Tõnise tagasivaate detsembrikuisele numbrile ning ka Weinbergi kokkuvõtte sellest mis eelmise kuu juttudes halvasti oli.
Aga ka harivat lugemist on seekord täitsa priskelt, näiteks Rauno Pärnits hakkab ilmselt ka edaspidi heitma pilke minevikku, seekord on vaatluse all Fritz Leiber, ulmekirjanik ja maletaja. Aga ka Kalveri õnnesoovid on alati väga põhjalikud tagasivaated olnule ning seekord on hällilapseks Pascal Laugier. Taivo Risti Wikipedia-kokkuvõte peaks huvi pakkuma kõigile ajaloosõpradele.
Arvustusi on selles numbris korralikult, sest hoolimata sellest, et kultuuris ja kirjanduses on rasked ajad, ilmub raamatuid ja ulmet päris korralikult. Tooni annavad kogumikuarvustused, näiteks Ingvar Sedman arvustas "Raevu päevad 2" ning Ander Skarp võttis ette Krafti kogumiku "Saared". Jaanuarikuine uudiskirjandus on muidugi vastukaaluks jälle kasinavõitu, aga eks jaanuar ja veebruar olegi rahulikumad kuud. Jõuludeaegne ostuhullus on möödas, siis võib rahulikult uusi tekste kirjutada, tõlkida ja lugejale valmis seada.
Jutte on seekord kaks: Jaak Herbsti "Kui väljas levis surmalehka" ja Maarja Kruusmetsa "Täiuslik tütar". Mis juttudesse puutub, siis eks Reaktoril oleks muidugi hea meel kui te ikka meile juttusid kirjutaksite, aga au- ja sündsustunne ei luba jätta mainimata, et ka sel aastal toimub kirjastus Fantaasia jutuvõistlus ning juttude esitamise tähtajani on jäänud ainult paar kuud. Andke hagu! Ja kui te Fantaasia raamatusse ei mahu, eks siis pidage ka meid meeles. Vaatame koos loo üle, nokitseme veidi ja lugejateni jõuavad need niimoodi ikka.
Sellekuine ulmestaar on tõlkija Tatjana Peetersoo, kelle usinad sõrmed ja väga peen keeletaju on Eesti lugejani toonud kadedustäratava hulga ulmetekste ning kaanepildi autoriks on muidugi Veiko Tammjärv.
Tervitades
Triin & toimetus
