Tere, head lugejad!
Nagu tihti juhtub, on selleks ajaks, kui käesoleva kuu postitused ritta-kodu-poole vormistatud saavad, suurem osa ajupöördeid ära kasutatud, nõnda et muu mõtestatud teksti kokkuladumiseks eriti alles ei jää. (Selle lennuka lause ma mõtlesin hommikupoole ennetavalt välja.) Vahetevahel oleme juhuslikult küla pealt kuulnud legendi (mitmest erinevast allikast, muide), et Reaktor paneb ennast ju põhimõtteliselt ise kokku. Selle peale jääb üle vaid innukalt noogutada - muidugi ise! Nii nagu lehma lüpstes jookseb piim ise pange, nagu puud riidas kuivavad ise, nagu internet levib ise üle maa!
Kuhu ma selle jutuga nüüd täpselt tüürida tahtsin, ei ole enam isegi kindel. Ilmselt midagi ühest otsast sügavamõttelist ja teisest otsast innustavat, aga saate isegi aru, ajupöörded.
Selle asemel kutsun jälle lugema. Osa sisu õnnestus Estconilt padjapüüri vahel välja smugeldada, osa… noh, pani ennast ise kokku.
Muuhulgas saate lähemalt uurida Estconi seinalehte ja mitmest ettekandest osa saada.
Otse Estconil õnnestus koostööle meelitada ka tänane kaanekunstnik ja ühtlasi ulmestaar: Kitty!
Kirjutage ja joonistage teiegi! Ja kui tekib tahtmine lähemalt näha, kuidas Reaktor ennast ise kokku paneb, tulge ligi, sobitage sõprust.
Siiapoole!
(alumine foto: Veiko Kastanje)
